Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/05
Laudteematk Teringi soos

Viljandimaal Lti piiri res asub vike Teringi soo, mille servaalale jb huvitav plislaaneilmeline mets. Nendest loodusvrtustest, aga ka pisut piirkonna ajaloost, saab rohkem teada, kui lbida siinne matkarada.

Teringi ehk Lilli soo ning selle lhimbruse vanad metsad veti kaitse alla kaheksa aasta eest. Siia rajatud maastikukaitseala hlmab praegusajal 321 hektari suuruse ala, enamik kaitsealast on soomaastik. htlasi kuulub Teringi maastikukaitseala Natura 2000 vrgustikku ning on Eesti metsakaitsealade vrgustiku valikala.

Idast piirab Teringi sood Sakala krgustiku 45 kilomeetri pikkune ning 11,5 kilomeetri laiune Suuga-Putniku knnis. Selle maastikuvormi absoluutne krgus kndib 122,5 meetrini.

Teringi maastikukaitsealal vib leida omajagu kaitsealuseid ja haruldasi liike see on ks Viljandimaa suure loodusvrtusega alasid. Et inimesedki sellest ilust osa saaksid ning loodust lemra ei kahjustaks, on rajatud 4,5 kilomeetrit laudteed.

Matkarada kuulub riigimetsa majandamise keskuse Sakala puhkealade sekka. Esialgu kulges laudtee vaid Alatsi jrveni: poolteist kilomeetrit pikk lik valmis 2001. aastal. Tisring ehitati valmis aga aasta hiljem. Teringi matkarajal on mitu viksemat puhkekohta ning arvukalt huvipunkte. Raja lbimiseks kulub umbkaudu kolm tundi.


Soovipaelad pihlapuul. Et juda Teringi matkarajale, tuleb sita lbi Lilli kla Perakla poole. Raja algust thistav parkla ning piknikukoht asuvadki kohe sidutee res. Selles puhkekohas on hoolitsetud mnusa raolemise eest: siin on pinkidega mbritsetud lkkease, kuivkimla, istepakkudega varjualune ning puukuur, samuti teabetahvlid raja skeemi ja tutvustusega.

Piknikukoha hes servas, varjualuse krval on soovipaeltes pihlapuu. Sellega on seotud legend hest vikesest heasdamlikust Pihle-nimelisest ttarlapsest, kelle jrgi on puu ka nime saanud Pihlakapiiga. Kui Pihlapiiga kiharatesse soovipael siduda, vivad unistused tide minna. Selle lootuses ongi pihlapuu okstesse pimitud nii arvukalt erisuguseid paelu: peale riideribade ka pisemaid kilekotte, kommipabereid, kingipakkepaelu, tasku- ja kaelartte, seeliku- ja pksivid, lipse ning lngajuppe.

Kui piknikukohas on kik lbi uuritud ning teabetahvlid le loetud, asume teele.


Minek teisele poole sood. Esmalt laskub matkarada alla pisikese ojani, kulgeb lbi kuusiku ning juab Teringi soo servaalale. Siin hargneb laudtee kaheks, meie valime vasakpoolse haru. See matkaraja osa kulgeb krgemal ning kuivemal maaribal, mis jagab Teringi soo kaheks. Enamasti on tegu segametsaga.

Esimesed tee rde paigutatud teabetahvlid tutvustavad matkalistele khrikut ja mkra, nirki ja krpi. Neist viimased on vrdlemisi sarnase kehaehituse ning vlimusega pisikiskjad. Kige lihtsam on krbil ja nirgil vahet teha sabaotsa vrvuse jrgi: krbi sabaots on alati must. Talveks vahetavad mlemad krplased oma pruuni-valgekirju karvkatte valge vastu, see on nende varjevrvus lumes.

Samuti kuulub krplaste sekka mger. Omaprase vrvuse tttu tunnevad ilmselt mgra ra kik, kel on nnestunud teda looduses kohata. See loom on paljudele teada oma kigussteemide ning linnakute poolest: tugevate esikppadega vivad mgrad kaevata kuni kmne meetri pikkusi kike ning mitmekorruselisi urussteeme, millel vib olla kmneid avausi. Mkra vib kll kttida, kuid tema le kmne suudmega linnakud on psielupaigana kaitse all.

Jssakate jalgade ning lhikese kehaga khrikud on ainukesed koerlased, kes teevad taliuinakut. Eestisse asustati nad 1950. aastatel, praegusajaks on khrik meil sna levinud ning tavaline metsloom, temagi arvukust vivad jahimehed pisut piirata.

Umbes poolel teel raja edelanurgas asuvatesse Erelise mgedesse jb matkateest mnevrra eemale vike rabasaar. Seda nimetatakse Ussisaareks. Nii sellel rabasaarel kui ka laudtee res vib suvel kohata rohkelt rstikuid, mistttu tuleks seal jalutades vga thelepanelik olla. Rstikud on tuntud kui vga paiksed loomad: kogu oma elu elavad nad vrdlemisi kitsal maa-alal ning liiguvad vaid kuni saja meetri raadiuses.

Matkateekond jtkub endistviisi metsa all. Laudteel jalutades hakkavad tavalisemate segametsa puuliikide krval silma noored tammed. Vib arvata, et need sattusid siia kasvama pasknride abil, kuna lheduses pole mrgata htki vanemat viljakandvat tammepuud. Pasknrid on aga liosavad tammetrude levitajad: nad koguvad trusid talvevaruks, peites need sgisel samblavaiba alla.

Metsa vib siin kohati lausa vriselupaigaks pidada: palju on maas lebavaid puutvesid, samuti psti psivaid puutkaid, millel on arvukalt torikuliste viljakehi. Must pssik, tuletael, haavataelik jm. puid lagundavad ning mdandavad seened on hest kljest loodusliku mitmekesisuse loojad ning olulised aineringes, kuid teisest kljest lhendavad need puude eluiga ja rikuvad majandusmetsades puidu kvaliteeti. Jalutada on srases metsas aga kahtlemata huvitav.


Pstkoda ja Erelise med. Matkaraja kige kaugemas ligus on maastik pisut knklikum: seda kohta kutsutakse Erelise mgedeks. Legendi jrgi oli selles piirkonnas kunagi paopaik, kuhu mbruskonna inimesed sja ajal varju tulid.

Pris matkaraja edelanurgas krgendiku otsas ootab matkalisi puhkekoht pstkojaga. Selle juurest prdub matkarada tagasi Teringi raba poole, kuid enne seda kulgeb laudtee veel omajagu maad metsa all. Raja lheduses tasuks les otsida metssea sgamispuu. Paljud metsaasukad jtavad maha mrke, millega thistavad endale kuuluvat piirkonda vi paaritumisvalmidust. Metssead annavad oma liigikaaslastele mrku sgamispuudega. Sama sihiga on niteks kobrastel haisumttad, hirvlastel lhutud psad, karudel kntega kriibitud puud. Laudteest pisut eemal metsa all vib leida ka madala ning vesise koha, kus metssead armastavad pherdamas kia.

Teest paremat ktt umbes saja meetri kaugusel kulgeb Lti-Eesti riigipiir. Seda piiri lahutav mets on ksjagu thelepanuvrne: tegu on vrdlemisi puutumatu loodusmetsaga, mida pole majandatud aastakmneid. Krged puud, hulgaliselt lamapuitu ning muidu omasoodu arenenud plismets jtab siin mneti muinasjutulise ilme. Laudtee res lebav rahakivi ning selle juures kkitav metsavana lisavad siinsele plislaanele veelgi salapra. Teadaolevalt see kivi ajalooliste ohvrikivide hulka ei kuulu. Oletatavasti kidi siin kunagi ehk siiski tervist ning hingejudu ammutamas. Praegusajal on matkajad hakanud sellele kivile raha panema.


Suured ja sirged, vikesed ning jssakad. Sammume lbi krge mnniku, kus laudteersed teabetahvlid juhivad thelepanu nii metsa enamuspuuliigile kui ka siit kandi headele marjamaadele: metsa all pohl ja mustikas, rabas jhvikas ja murakas.

Mnniku vanus ulatub siin 6570 aastani. Tegu on siirdesoo- ja rabastuvate metsade leminekualal kasvava mnnipuistuga, mille tootlikkus pole kuigi suur, kuid puutved on ilusa kujuga ning puit hea kvaliteediga.

Harilik mnd on meie kige levinum metsapuu. Eesti parimad mnnikud kasvavad pohla-, mustika- ja jnesekapsa kasvukohatbis; krgeimad mnnid ulatuvad meil 4243 meetrini. Mnd lepib ka sna kehvade oludega, mistttu vime seda liiki nha kuivades nmme- ja palumetsades ning rabades enamik meie teisi puid neis oludes kasvada ei suuda. Harilik mnd on erisuguse veereiimi ning mullaomaduste suhtes vrdlemisi leplik seetttu, et tema juurestik vib tungida sgavale maa sisse, kuid ka laiuda sna maapinna lhedal ning ulatuda tvest kaugele. Selliseid liigikaaslasi vime nha ka Teringi soos: kidurate mndidega puisraba hlmab siin suurima osa.

Rabas mnnipuud kuigi krgeks ega jmedaks ei kasva, siiski vib ksivarrejmeduste puude vanus ulatuda mitmesaja aastani. Rabamndi iseloomustab kver tvi ja okslikkus, peajuur tal puudub; sagedased tunnused on ka lved noorte ja madalate puude tvedel, kooldunud juurekael, mandunud ning pindmine juurestik: enamik juuri jb lemisse 20 cm paksusesse turbakihti.

Vahel tihedamas, siis jlle hredamas puisrabas kulgev laudtee juhib meid mda ka mnest pisemast lvest. Need on ajuti veega tidetud vi mudased lohud mtaste vahel, kuhu ettevaatamatu matkaja vib kergesti sisse vajuda.


Alatsi jrv. Alatsi (Nava) jrv asub Teringi soo kagupoolses osas, selle pindala ulatub 5,5 hektarini. Jrv saab oma vee sademetest ning rabaveest, vljavool on idakljelt Tndre oja kaudu. Alatsi jrvest on Eesti vikejrvede monitooringu kigus leitud haruldast ujuriliiki Cybister lateralimarginalis [1].

Jrve kaldal laudteel seistes paistab teisel pool vett suur umbes kahe meetri krgune kuhil. See on Eesti suurima nrilise kopra t. Kuhilpesa ehitavad need poolveelised elukad madalate kallastega veekogudele ja pidevalt leujutatud paikadesse. Kuhik koosneb okstest ning puutvedest, tihendusmaterjaliks on aga muda ja taimejnused. Pesaruum asub selles ehitises lalpool veepiiri. Niisama agaralt rajab kobras ka paise. Paraku vivad tema paisutustd teha suurt meelehrmi paljudele metsa- ning maaomanikele.

Suvel tasuks Alatsi jrve rabastunud kallastel les otsida ks Eesti huvitavaimaid taimi osaliselt loomtoiduline huulhein. Rahvasuus tuntakse teda ka mokaheina, krvalusika, putukasja, krbsepdja, ohatserohu vi silmarohuna. Taime rahvaprased nimetused tulenevad nii tema toidueelistusest kui ka raviomadustest.

Eestis kasvab kolme liiki huulheinu: vahelmine, pikalehine ja marlehine; on leitud ka kahe viimase hbriid ehk vrd-huulhein. Kige sagedamini vib meie rabades nha marlehist huulheina, kelle mara kujuga lehed toetuvad turbapinnale. Pikalehine huulhein hoiab oma lehti aga psti ja tema isikuraag on lehekodarikust umbes poole krgem; lehed on teistega vrreldes pisut suuremad, mistttu suudab ta isegi sentimeetripikkusi putukaid pda. Vahelmine huulhein on samuti piklike, kuid viksemate lehtedega, tema isikuraag on lehtedest ige pisut pikem. Seda huulheinaliiki pole Teringi soost leitud, kll aga pika- ja maralehist ning hbriidhuulheina.

Huulheina lehelabad on pealt kaetud vikeste kombitskarvadega, mille otsas on kleepuv eritis. Need karvakesed on vga tundlikud: tmbuvad kokku iga pisemagi puudutuse peale. Lehepinna limasse jvad kinni eesktt vikesed, alla kahe millimeetri pikkused putukad. Kui saakloom on seeditud, ajavad karvakesed end taas laiali ning taim jb ootama uut suutit.


Vikesed soosaared. Alatsi jrve juurest suundume tagasi raba peale. Nii paremal kui ka vasemal laiub taas jssakate mndidega puisraba. Kuid seekord on soomaastik pisut vaheldusrikkam: matkarada kulgeb le kahe pisikese soosaare, samuti jb siia ks suuremaid Teringi raba laukaid.

Rabasaarel pab pilk hulganisti kuivanud puid, millel on hsti nha kaldkiulisus: puidukiud on keerdunud spiraalselt puu pikitelge pidi ega kulge otse les puu ladva poole. Keerdkasvu tekke kohta ei osata vga tpset selgitust anda. Majandusmetsades on see aga tlikas nhtus, sest keerdkasvulised puud ei anna kuigi kvaliteetset puitu.

Soosaare lhedal asub turbakraav, millest ammutati turvast umbes sajand tagasi. Arvatavasti kaevati seda tollal eesktt loomadele allapanuks, kuid ka ktteks. Vga ulatuslikult Teringi soo turvast siiski kogutud ei ole.

Oleme judnud tagasi teelahkmeni: pikk laudteering saab selles punktis tis ja ndsest juba tuttav rada juhatab meid tagasi algusesse.


Kuidas Teringi soo tekkis? Kngaste, orgude, jrvede, soode jms. tekke kohta on vanarahvas tihtipeale vestnud lausa uskumatuid lugusid. Ka Teringi soo kohta oli neil oma lugu pajatada. Ennemuistsel ajal elasid siin piirkonnas nii eestlased kui ka liivlased. Karksi kihelkonnas luusisid tihti ringi vanapaganad, kes tegid tempe ning tlitasid klarahvast. Eriti hoolega kiusasid nad Kna kihelkonna liivlasi. Kuna liivlastel ja eestlastel oli hine jumal Pikker, siis prdusid nad oma murega tema poole. Nad palusid, et Pikker peataks vanakurja vembutamise. Pikker kuhjaski endale knka, et sealt paganaid valvata. Kui nood Tauga-Taagepera joonest le hakkasid kippuma, lasi Pikrejumal valla kuemrina. Pikre kuhjatud valvemge teatakse nd Teringi mena; sinna, kust ta aga mulda vtnud, on tekkinud Teringi soo.


Mitmeklgse, huvitava ja teaberohke Teringi soo matkaraja eest tuleb paljuski tnada Ly Laanemetsa. Tema nuanded ning thelepanekud olid abiks ka selle loo kirjutajale.



KATRE PALO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012