Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Läänemerel lendab kotkas, nimeks BSR Eagle

Just neil päevil, kui toimetus selle ajakirjanumbri materjalid trükikotta saatis, peeti Tartus ja Alatskivil suure rahvusvahelise loodusharidusprojekti Intereg III B rahastatava BSR Eagle’i lõpukonverentsi. Loodusajakiri ajas mõni nädal varem juttu projekti üldkoordinaatori, põhikohal Hiiu maavalitsuses nõunikuna töötava Reet Kokovkiniga. Võtan mõne lõigu sellest jutuajamisest põgusalt kokku.

Projekti nime kolm esimest tähte on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Baltic sea region. Projektis löövad kaasa kõik Läänemerd ümbritsevad riigid: Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Läti ja Eesti ning kümnenda partnerriigina Norra, ka peaaegu Läänemere-riik. Nimetuse teine pool tuleneb aga toredast seigast, mis juhtus veel projektitaotluse kirjutamise aegu. Kui Malmös ühiselt nõu peeti, öelnud üks korraldajaist, et lähme nüüd lõõgastuseks kotkaid vaatama. Tõsiselt ei võtnud seda juttu küllap keegi, aga ometi sõideti linnast välja – ja kui vaatlustorud olid üles pandud, tulid ka kotkad!

2004. aasta septembris alanud ja tänavu augustis lõppevas projektis lööb kaasa poolsada loodusharidusega tegelevat asutust ja institutsiooni: looduskeskusi, haridus- ja munitsipaalasutusi, vabaühendusi. Juhtpartnerina veab tööd Turu ülikool.

Kui projekti eesmärgid ja töö tulemused ühte lausesse kokku võtta, siis on see püüe omandada ühise koostöövõrguna uusi oskusi ning luua lisavõimalusi ja -vahendeid loodusharidusele.

Interreg III B programmist saavad Euroopa Liidu “uutes” liikmesriikides tegutsevad partnerid kolmveerandi vajalikust rahast, “vanades” – Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal – poole. Ülejäänud raha on tulnud omavalitsustelt, kõrgkoolidelt ja teistelt avaliku sektori institutsioonidelt. Projekti eelarve üldsuurus on 3,3 miljonit eurot.

Eri riikide tegevused projektis võivad suuresti erineda. Näiteks norralased, keda esindanud Hamari looduskool ongi oma töö projektis juba lõpetanud, tegid huvitava ja mitmekesise õppeprogrammi riigi suurimast järvest Mj¸sast. Valmis on projektitöö ka sakslastel, Lüneburgi ülikooli keskkonnakommunikatsiooni instituudil. Nende koostada oli BSR Eagle’i teoreetiline alus: uuriti loodusvahenduse ja -hariduse seisu piirkonnas ja töötati metoodiliste aspektide kallal.

Üks projekti suurepäraseid tulemusi on kindlasti temaatilised programmid. Nüüd on olemas hulk metoodilisi juhendeid, kuidas üht või teist aspekti looduses tutvustada. Seitsmest Eesti partnerist tegeldi sellise tööga näiteks Matsalus, kus koostatud märgalade linnuvaatluse juhendid on Eagle’i kodulehel www. bsreagle.net kõigile huvilistele kättesaadavad, nagu hulganisti muudki materjali. Eriti kiidab Kokovkin Malmö lähikonna Nynäshamni looduskooli, kus on tehtud kümmekond kõikvõimalikku temaatilist programmi alates lindude talvisest toitmisest ja säästvast kempsukasutusest kuni rähni või orava elutsüklivaatlusteni. Oma temaatilisi programme on koostanud ka leedulased ja lätlased.

Rootsi Uddevalla omavalitsus võttis seevastu projekti käigus nii oma munitsipaalorganites kui ka koolides kasutusele keskkonnajuhtimis- ja auditiskeemi EMAS, pälvides sellega Euroopa Liidult rohkesti kiitust ja lausa auraha. Poolakad väikesest Bobolice linnast tegid loodusfilmi ja rändnäituse, mis nüüd mööda Poolat ringi rändab ja mille materjalid jõuavad peagi ka Eagle’i veebile. Venemaa osaleb projektis TACIS-e programmi kaudu. Nemad on võtnud asutada fondid loodushoidlikult tegutsevate maaturismiettevõtjate toetuseks; toetusrahaga kaasneb mõistagi koolitus.

Eesti Eagle’i-töödest tuleb kindlasti välja tuua kaks looduskeskust. Tartumaa Alatskivi vanasse mõisaaita ehitasid entusiastid vallavalitsuse aktiivsel toetusel ja väiksemate projektide raha toel keskuse juba varem; tänu BSR Eagle’ile on see saanud lausa suurepäraseks. Hiiumaal saab aga teoks Palade põhikooli teeneka bioloogiaõpetaja Karin Poola ammune unistus – Palade looduskeskus. See moodustab Orjaku, Salinõmme ja Kõpu looduskeskusega saare kogu loodust mitmekülgselt tutvustava võrgustiku.

Mitmes riigis – Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes, Eestis – on koostatud strateegiaid. Eestis kirjutasid haridus- ja teadus- ning keskkonnaminister 2006. aastal alla loodusharidusstrateegiale. Kuidas see strateegia ellu viia, on kindlasti üks Tartu konverentsi põhiteemasid. Rootsi ja Taani strateegiad on veidi väiksema mastaabiga: käsitletakse looduskeskuste koostööd.

Strateegiais on oluline koht tulevasel koostööl. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui projektitööga loodud koostöövõrgustik edaspidi lihtsalt rahapuudusel kõrvale heidetaks. Kokovkin ei usu, et lähitulevikus võiks tulla sama suurt projekti kui BSR Eagle, aga kindlasti aitaks edasi bilateraalne koostöö väiksemate projektide ja ühisrahastuste kaudu. Üks võimalus avaneb ilmselt näiteks Kesk-Läänemere programmiga. “Ja võib-olla,” ütleb projekti üldkoordinaator Reet Kokovkin, “saadakse kahe-kolme aasta pärast jälle niipalju vaimset jõudu kokku, et saab teha ka ühe suure, kogu Läänemere piirkonda hõlmava projekti.”



Toomas Jüriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012