Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja arvab EL 2007/05
Miks mnnid maanteede res pruunistuvad?

Maanteersete puude ja psaste kahjustusi phjustab ainult lumetrjesool. Selle taga pole klma talve ega autode heitgaase, nagu Mrt Hanso ja Rein Drenkhan oma artiklis [1] pakuvad.

Rohkete mrgiste heitgaaside jutt tundub kll olevat veenev, hindasin olukorda sedasi kunagi ka ise [3]. Teisalt kahjustuse ilmumine talve lpus kisub kurjas sdistama ka klma. Ent tegelikult on siin sdi ksnes autodest hku pihustatud lumetrjesoolane vesi, mis piisakestena sadestub okastele ja okstele. Kahjustuse mr oleneb kevade iseloomust. Eriti rnk on see pikselistel, ent samas jahedatel, pikka aega sulava lumega kevadetel, kui peval pikese kes sulatab, aga varjus on null vi alla nulli (nagu 2003. ja 2005. aastal). Viimasel kahel aastal on lumi kevadel sulanud puhtakspeseva vihmaga vi vga kiiresti.

Pikaldase sulamise korral psib soolaveeporine tee ja seelbi soolavee aerosool hus paljudel pevadel. Et philine lume sulataja on pike, kipuvad puude kahjustused olema eriti tugevad just lagedatel teelikudel. Varjulistel metsavahelistel teelikudel, kus heitgaaside kontsentratsioon viks olla mitu korda suurem, on aga kahjustused tagasihoidlikud.

Tnava- ja maanteersed puud-psad kannatavad, kui seal liigub pevas le 1500 (2000) auto. Oluline on ka autode sidukiirus: kui sidetaks kuni nelikmmend kilomeetrit tunnis, siis ei tekiks suurel hulgal soolaveeudu. Seeprast ei mrkagi Tallinna kesklinnas palju soolaveepritsmete kahjustusi (samas on seal suurim heitgaasisaaste!). Eriti silmatorkavat kahjustust vib aga nha linna servas suurte maanteede res.

Soolakahjustust vib theldada enamikul puudest. Rohkem kannatavad peenemate vrsetega liigid (kased, ka prnad), veidi vhem okaspuud, veel vhem jmedate vrsetega liigid (hobukastan). Kaskedel ja teistel soolaudutundlikel puudel ja psastel vivad peenemad alumised oksad hukkuda isegi 2030 meetri kaugusel suurtest teedest. Erandlikult vastupidav on suur ltspuu.

2003. aastal Tallinnas Prnu maantee res Jrve metsast kogutud proovides oli kloriide hukkunud okastel kuni kaks korda rohkem kui sama oksa elusatel, ulatudes 0,05 μg/cm (8 μg/g okaste kohta). Seda oli ligi kmme korda rohkem kui teest 150 meetri kaugusel, kahjustamata okastel [4].

Tulles tagasi teede res pruunistuvate mnniokaste juurde, ei saa mainimata jtta ka samasugust looduslikku kahjustumist mere res. Seal kasvavatele puudele kandub lahtise talvise mere korral soolase merevee aerosooli. Seda juhtub kll vhestes kohtades: meri peab kalda lhedal piisavalt jrsult svenema ja kallas olema ige vee lhedal puudele sobivalt krge. Sedasi tekkivat kahjustust on nimetatud karmi phjala tuule toimeks. Selliselt kahjustunud kuuski vib nha Mohni saarel [2] ning mnde mnel aastal Pedassaare phjarannikul ja Vormsi Saxby rannas.


1. Hanso, Mrt; Drenkhan, Rein 2007. Metsa- ja linnapuud ilmastiku rmuste vaevas. Eesti Loodus 58 (4): 613.

2. Kukk Toomas; Ploompuu Tnu. 1992. Phja-kukemari. Eesti Loodus 43 (4): 250252.

3. Ploompuu, Tnu 1984. Saastatud hu mju kasele Keskkonnakaitse 5: 1217.

4. Tulk, Jaana 2006. Varakevadine lumetrjesoola mju tnavapuudele. Bakalaureuset. Ksikiri Tallinna likooli bioloogia ppetoolis.



TNU PLOOMPUU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012