Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2007/05
Vesiroosid rabalaukas

Gunnar Jaadla Viljandist saatis toimetusele hulga kauneid pilte vesiroosidest, kes kasvavad hes laukas Valgesoo raba lunaservas (Soomaal). Ta on lhikonnas le vaadanud veel ligikaudu 60 laugast, aga hestki teisest vesiroose ei leidnud.

p>Nd tahab ta teada: kuidas visid vesiroosid sattuda ainult sellesse laukasse? Neil paistab seal hsti minevat, aga miks nad pole siis levinud lhikonna teistesse laugastesse?

Vesiroosid kokku ligikaudu 40 liiki on levinud peaaegu kogu maailmas. Eestis kasvavad vike (Nymphaea candida) ja valge vesiroos (N. alba). Kaldalt vaadates polegi neil niisama lihtne vahet teha. Vesiroose vib meil nha nii vaiksemates jrvesoppides, aeglasema vooluga jelikudes, vanajgedes, kraavides, tiikides kui ka turbaaukudes ja mujal. Aastakmneid tagasi vhendas nende arvukust korjamine, kuigi vaasis see veetaim kaua ei psi. Nd on vesiroosid looduskaitse all (III kaitsekategooria) ja taas sna tavalised.

Eesti Looduse lugejal on asjalik thelepanek: kui vesiroose kasvab enamikus meie jrvedest-jgedest, siis miks leidub neid vaid vga vhestes meie ligikaudu 20 000 rabalaukast? Kll vib vesiroose nha neis rabajrvedes ja suuremates laugastes, mis on jnukid mltumise teel sooks muutunud jrvest. Sinna on need taimed jnud varasematest aegadest.

Vesiroosid suudavad kasvada kuni kolme meetri sgavuses vees ja nii vivadki rabajrvi kaunistavate taimede juured ja risoom olla toitainerikkamas jrvemudas. Kuid miks neid siis enamikus laugastest siiski ei leidu? Siin on kolm peamist phjust. Esiteks: enamik laukaid on sekundaarsed tekkinud raba arengu hilisemas jrgus. Seega pole vesiroosid neis varem kasvanud ja peavad jrjest tekkivatesse laugastesse kuidagi judma.

Teiseks: vesiroos levib nii risoomi kui ka seemnete abil. Risoomi abil saab taim edasi kanduda vaid sama veekogu piires: kuigi mgri, ondatra ja pder svad meelsasti vesiroosi risoomi, pole eriti tenoline, et nende kaasabil mni risoomitkk kusagile eemal asuvasse laukasse juaks. Vesiroosi seemned on kaetud limase kihiga, mis annab neile hea ujuvuse ja seetttu levivadki seemned eelkige veega. Kuid ka nii levivad nad vaid sama veekogu teistesse osadesse, mitte aga kaugemal paiknevatesse kumerraba laugastesse. Uutesse kasvukohtadesse satuvad vesiroosi seemned enamasti neid svate vee- ja soolindude abil, kelle sulgede ja jalgade klge ning sulgede vahele limased seemned kinnituvad. Just sellele on ligi 40 aastat tagasi Eesti Looduse lugeja samalaadsele ksimusele vastates viidanud ka Viktor Masing (vt. Eesti Loodus 1968 8, lk. 510). Seemned langevad veekogu phja ja soodsate olude korral hakkavad seal idanema.

Kolmandaks: selleks, et laukasse judnud vesiroosi seeme idanema hakkaks ning taim kasvada ja psida saaks, peab olema tidetud veel ige mitu tingimust. Laugas ei tohiks olla liiga madal (nii et klmub phjani), kuid samas ka mitte liiga sgav. Rabalaukad on tavaliselt toitainevaesed ja seetttu vesiroosile enamasti ei sobi. Ometi leidub ka toitainerikkama veega laukaid: need tunneb ra niteks lauka kaldavndis kasvavate tarnade jrgi. Sellised vivad olla hukeses turbalasundis tekkinud laukad, mille phi on ajapikku svenenud toitainerikkamate turbakihtideni. Ka vib tegu olla turbasiseste voolusoontega, milles liigub toit- ja mineraalainerikkam vesi. Laukavee vib toitainerikkamaks muuta ka seal aastaid pesitsenud (hbe)kajakakoloonia.

Soomaal asuv jhvikarohke ning suures osas veel siirdesoo staadiumis olev Valgeraba on tekkinud mineraalmaa kiirel soostumisel ning geoloogilistel uuringutel on seal leitud hulgaliselt turbasiseseid voolusooni. Et Gunnar Jaadla osutatud vesiroosidega laugas asub raba servaalal, siis vib arvata, et sellegi lauka phi ulatub toitainerikkamate turbakihtideni ja/vi asub ta voolusoonel.

Enamikus rabalaugastes ei kasva vesiroose ilmselt mitte seeprast, et seemned neisse ei jua, vaid toitainete vhesuse ja muude ebasoodsate kasvuolude tttu. Seal, kus rabadele kandub rohkesti toitaineid hu kaudu Kirde-Eesti plevkivielektrijaamade ja Kunda tsemenditehase mjutsoonis on vesiroosid rabalaugastes mrksa tavalisemad: seal vib itsvat vesiroosi nha isegi juba kinnikasvanud madalaid laukaid katval turbasamblavaibal.

Niisiis on vesiroosi valged ied tumeda laukavee taustal kll kaunid, kuid nad vivad osutada ka rabas toimuvatele muutustele.



Vastab sooteadlane Edgar Karofeld Tartu likoolist.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012