Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/6
Kurese maastikukaitseala

Kurese kiviaedadega tihedalt tarastatud maastikul tunnetad end justkui kadakasele saarel. Puudub vaid merekohin, ent seda asendab alatine metsakohin siinses krges kantsis on alatasa tuuline.

Tnavu 29. mrtsil said Prnumaal uue kuue uued piirid ja kaitse-eeskirja ksteist kaitseala. Teiste seas ka Kurese: nbi ehk maastiku ksikelemendina kaitse all olnud Mihkli Salume (21 ha) klge mmeldi kakskmmend viis korda suurem kuub (523 ha).

Salumgi veti kaitse alla juba 1976. aastal, et kaitsta sealset kadastuvat loopealset ja dolomiiti kaevandamise eest. 2004. aastal asutati siin Natura 2000 Salume loodusala, et tiendada kaitsealade vrgustikku esmathtsatest elupaigatpidest alvaritega ja vanade loodusmetsadega ning olulistest kadastike, liigirikaste madalsoode, rohunditerikka kuusiku ja puiskarjamaadega.

Kurese maastikukaitseala piirid erinevad pris tublisti Salume loodusala piiridest.

Salume loodusala hlmas ligikaudu 2/3 Kurese rohumaadest. Mulluste inventuuride phjal otsustati kaitsealasse hlmata ka algul vlja jnud poollooduslikud rohumaad ning paarkmmend hektarit metsastuvaid karjamaid, kokku umbes 80 hektarit.

Kurese maastikukaitseala loodi hoidmaks prandmaastikke ning Kibura karstiala, kaitsealuseid liike ja kooslusi.


Mgine maisemaasaar. Kaitseala asub paelaamal, millest kerkivaid biohermseid paekvikuid nimetatakse mgedeks. Kurese mbrus on mgine maa, eriti tasase Prnu madaliku krval. Kaitsealal on neli mge: Salumgi, Pakamgi, Koeramgi ja Munamgi.

Mgede sda j survele vastu pidanud ja ilmastikukindel biohermne dolomiit on tekkinud umbes 420 miljonit aastat tagasi siin laiunud madala troopilise mere korallrahudest. Dolomiidikvik on kll kujuteldamatult vana, kuid vrreldes teliste mgede vanusega siiski poisike. Siinsete mgede jalamil ja nlvadel on eri tsedusega setetele kujunenud mitmekesine mullastik, mis erinevalt Prnumaal valdavatest tugevalt happelistest mrgadest muldadest on enamasti neutraalse reaktsiooniga ja puatundlik. Seetttu kasvab siin kandis ka hoopis isemoodi taimestik.

Salumgi, piirkonna krgeim koht, jb Kuresest loodesse. Tema absoluutne krgus on 37,3 m. Mdunud sajandi lpupoolel sai triangulatsioonitorni ronides mbruskonnale pilku heita veel tki maad krgemalt: Maaljasoos krguv Maaljasaar ja Soontagana linnus olid nagu peo peal. Nd thistab torni asukohta vaid 1900. aastal paigaldatud geodeetiline raidkirjaga maamrk. Taamal asunud Salu talu meenutavad kaev, kiviaiad, ksik puukujuline hiigelkadakas ja metsastuvad loopealsed.

Nii Antslusjrves kui ka Litoriinameres selle krgeima veeseisu aegu oli Salumgi saar, mida emakeel veel mletab: salu pidavat arhailises eesti keeles thendamagi mitte metsa, vaid saart. Litoriinamere alanedes hines Salu(saar) suurema saarega Tstamaa krgustikuga ja kohanimi moondus vastavalt pinnavormide muutumisele Salumeks.

Mere kunagisele lhedusele viitab kaudselt ka paelhedesse (karridesse) ja pangaalustesse otsese pikesevalguse eest peitunud pruun raunjalg: see haruldane paelembene snajalgtaim kasvab enamasti meresaartel ja rannikul, vga harva vib teda leida sisemaal. Litoriinameri taandus siit juba vhemalt 4000 aastat tagasi, aga pruun raunjalg on jnud ja oleks varsti hvinud hoopis alvarite metsastumise tagajrjel.

Salume alvarid psisid kuni 1960. aastate lpuni metsata tnu sellele, et neil koduloomi karjatati. Jrgmistel aastakmnetel mattusid aga paemurdudest paiguti klibuseks kuumaastikuks uuristatud nlvad kadastikku ja hredasse mnnikusse. Nd on mnnid ja osa kadastikest raiutud, pstmaks nii loopealsed kui ka pruuni raunjala hvingust.

Paeklibust hallikirjalisel loopealsel, kesksuvel kuumusest virvendavas paemurrus, kolletab lubjaahju vare mrk kunagi olulisest kohaliku ksitnduse harust.

Pakamgi ja Koeramgi asuvad Kurese kla keskmest kirdes. Pakamgi knib 32,5 meetrit le merepinna, aga paistab maastikus pris vikesena. Mgi kerkib KureseVastaba tee kohal jrsult kuus-seitse meetrit, kuid Kurese pldude poolt tulles on tus lauge.

Kadastunud mel paljandub paas koredate pankadena. Sealt avanevat vaadet Kurese klale kipuvad varjama mnnid ja kadastik, ent see sarnaneb kigile teada vaatega Maatarga pstkoja juurest filmis Viimne reliikvia. Me jalamilt vljub kevaditi veerikas allikas, mis tormab kohinal alla Pakamest kirdesse jvast Koeramest, ujutades kristallselge veega le ka KureseVastaba tee kuni Kurese kla tuumikuni vlja.

Pakame jalamil on kindlasti elatud juba pronksiajal aga vib-olla ka kiviajal. Siinsed plispllud on kultuurimlestisena muinsuskaitse all. Alles mdunud aastal, prast kadastiku harvendamist selgus, et kivikuhilad pllul on hoopis kivikalmed. Pakamgi oli aastatuhandeid ka Kurese ja Vastaba rahva jaanitulepaik.

Koeramgi polegi miski mgi, vaid rgne mageveelise Antslusjrve murrutuskallas vi veidi hilisem soolase veega Litoriinamere loodekagu-suunaline rannaastang. Nlva harjalt soo poole vaadates tundub testi, nagu oleksid me otsas, kuid vastassuunas pole metsastatud maapinna kallak ldse tajutav. Koerame nlv laskub kirde suunas 1012 meetrit, kahe jrsu astanguna Maaljasoole. Piki astangu serva Vastabasse kulgeval maaliliste vaadetega igivanal jalgteel pole sinna istutatud puud kasvama hakanud. Vastaba suunas astang madaldub, minnes tasapisi le Salume laugeks lnenlvaks.

Siin lhedal soorse astangu serval keskealises mnnikus lesib Vanapagana Kpajlgedega kivi: koredasse pinda oleks justkui sulatatud sileda pinnaga kpajljed, millel pikad knisedki nha. Rndrahnu kohta pajatab rahvasuu: Vanakuradi kanna- ja kpajljega kivi on Alt-Tnise karjamaal Koerame all soo res. Vanakurat olla siin istund ja le kivi lind. Enne teldi, et istumisease oli ka, aga nd mina kll ei oska nidata. Kivi on nii vedel olnud, et jlg on veel pikemaks linud kui sorinal.

RKM II 176, 38/9 (2) < Prnu raj., Kurese k., [Mihkli khk] E. Liiv < Anna Soontak, 67 a. (1964).

Munamgi on kige viksem mar sarapuupsastesse mattunud paekhm, mis jb KureseMihkli plise tee rde kla keskusest lnes. Munamel kasvab kla suuremaid pooppuid (rahvasuus saksa pihlakas), mis siit kandi paesel maal sna tavaline, kuid mujal Prnumaal looduslikult ei kasva. Omaprase metsa moodustavad ka sarapuupsastega sama krged kontpuud.


Kurese Eestimaa Siber. Siin avastad end kki justkui mitu sajandit varasemast ajast klast oleks nagu katk le kinud. Ent katkust veelgi hullem oli nukogude vim, mis suutis kla vlja suretada juba 1973. aastaks, mil Uue-Rika talus suri viimne kla mutike.

Kuresele pole rajatud teed, siin pole kunagi olnud elektrit. 1938. aastal kirjeldas ks ajakirjanik Kureset Eestimaa Siberina, kuhu juavad kik uuendused viimasena ja kus elukorraldus on tagurlik ning ajast maha jnud. Kuresel pole olnud ka saunu, pesti rehetoas. Elati lgkatustega rehielamutes. Abihooned, loomalaudad ja korstnad laoti paekividest.

Kuid seegi Siber oli liighea: Kureselt kditati pris Siberisse neli peret ja veel inimesi paljudest peredest. Phjus: nad olevat teinud koostd Hirmus-Antsuga (Hans Kaljurand), kes ennast mbruskonna soodes ja klades varjas.


Muinaskla jrglane. Kla varasemast ajaloost pole suurt teada, kuid siin asub Prnumaal teadaolevaist vanim kivikalme I aastatuhandest e.m.a. Ja hiljuti leidis ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel siit ka pronksiaja asustuse jlgi. Kuresel on esimene Prnumaalt leitud vikeselohuline kultusekivi, pritolult ohvrikividest varasem.

Praegune sumbkla asub muinaskla kultuurikihtidel. Muinasklad rajati, nagu tolleaegsed klad ikka, allika lhedale. See oli kunagi suurim kla Soontaga maalinna lhistel. Ka Maaljasaare hilisemad talud Maalinna I ja Maalinna II kuuluvad Kurese klasse. Siin oli kunagi kokku 23 suitsu, neist 19 sumbklana koos. Klas elas enne nukogude okupatsiooni le saja inimese.

Klamaastikku liigendavad kaks krget astangut, mis Vastaba ja Pakame poole ha tusevad. Omaprased on murrutuskalda nlva rajatud keldrid. Maaparandusest, teede ja trasside ehitusest krvale jnud kla maad on muistsetele sumbkladele tpiliselt jagatud tordilikudeks kla keskmest kiirjalt lhtuvate kiviaedadega. Sumbkla majapidamised asusid kobaras kla keskel, kuhu klakaevuks nimetatud allika juurde koonduvad sammaldunud paekiviaedadega palistatud tnavad. Siin on kokku le 30 kilomeetri paekiviaedu, millel neb ige tihti rstikuid.

Klast vljub neli tnavat: Piisu (nd Mihkli), Vastaba ja Kibura klasse ning Maaljasaarele (Soontagana maalinna alla). Viimane jtkub soos kahe kilomeetri pikkuse taliteena le Maaljasoo (Krje soo). Taliteele on nd ehitatud laudrada, mis tasapisi juba laguneb.

Kevadise ja sgisese suurvee aegu tormab lbi kla (mda PiisuMaaljasaare teed) krestikuline oja, mida ilma toopideta (pikad kalamehekummikud) ei leta. Kesksest klakaevust voolab suurema osa aastast selge allikavesi mda klatnavat alla sohu. Olen peaaegu igal aastal leidnud allikast ogalikke, kes kevadel sinna elama kolinud. Suvel nad sageli hukkuvad, ent jrgmisel kevadel tulevad mda klatnavat les jlle uued asunikud.

Salume nlvalt valgub vesi kla serva peatnavale kokku, hinedes allikast tulvava veega. Piisu tee on aasta ringi mrg ja kivid vetikatest libedad. Kunagi oli osa tnavatest lausa phitavad paekivitnavad, kuid ndseks on need kaetud savika mullaga. Tnavad on uemaadest tki maad madalamad, eriti Piisu tnav, mis kohati meenutabki rohkem laiaphjalist kiviaedadega palistatud kraavi.

Kla keskel asub Parkaed, mis oli piiratud krge paekivimritisega. Siia kogunesid Kurese ja Vastaba noored ja mehed kaarte taguma, lut jooma ja ltspilli mngima. Parkaia lhedal kusagil seal, kus praegu on matkaraja teabetahvel, oli klakiik. Seda kike rkis mulle tnavu Kurese Rtsepa talu perettar Helmi Treibluth (Laurit).


Plispuud ja allikad. Klale lhenedes tundub, et ees paistab salumets, kuid kohalejudnule avanevad hoopis vaated kiviaedadega palistatud kunagistesse taluuedesse, kus sammaldunud paekivihoonete varesid varjavad mitmesaja-aastased saarepuud. Igas taluues on oma kaev, enamasti kaetud paekivist tahutud rngaga, samuti enam-vhem korras kelder. Kaevud jid suviti sageli kuivaks, siis saadi vesi aasta lbi voolavatest allikatest, mida Kuresel on kolm.

Veerikkaim allikas on kla idaserval nn. Alasi aias. Varjulise sammaldunud kiviaiavaredega palistatud allika juurde laskudes avastad end justkui iidsest phapaigast. See veerikas allikas olevat tervistava toimega ning pole kunagi kuivaks jnud. Paelhest vlja pressiv allikavesi erineb klakaevu veest testi, sest kevaditi vohab vees pikkade habemetena rohevetikas, mis suvesdames kaob. Allikast voolava ojakese kivide vahel on tuhandeid aastaid elanud just sellist elupaika vajavad liigid.

Kurese klas oli kunagi ka pha hiis, alles on veel Hiie-nimeline talukoht. Salumel olnud samuti hiis.


Kurese prandmaastikud on sadade inimplvede ktet. Siinne rahvas, keda kutsuti ka kklasteks, elatus peamiselt karja- ja viljakasvatusest. Kurese mbrus ja Salumgi olid veel eelmise sajandi esimesel poolel peaaegu lagedad, nagu kogu Koonga valdki. Kuid palju oli puisniite ja ksikute puudega karjamaid. Ndseks on ainuksi Kurese maastikukaitsealal sama palju metsa kui varem terves vallas. Hoolimata metsastamisest ja metsastumisest on Kuresel ja Salumel veel sna heas seisus loopealseid, allikatoitelisi sooniite ja aruniite, kus kasvab hulganisti kpalisi: eriti palju on krbesit, soo-neiuvaipa ja harilikku koraamatut. Niiskematel aruniitudel leidub ka kaunist kuldkinga ning varjulisematel laialehist neiuvaipa ja maarjakaske. Loometsades kasvab punane neiuvaip. Soo veeres lokkavad lbisegi kurerehadega kullerkupud ja psusilmad.

Kuresel neb sageli meie suurimat liblikat psusaba ja loodusdirektiivi liikidest teelehe-mosaiikliblikat.

Siinne poollooduslike koosluste ala endiste pldude, sooniitude ja loopealsetega on Luitemaa rannaniitude krval ks Prnumaa suuremaid terviklikke prandmaastikke. Nende hooldus nuab kvasti vaeva. Omal ajal tegid seda 21 pere kariloomad. Nd pan ksi hakkama saada vhemalt sumbklale lhemate rohumaade hooldusega.

Mullikad toome Kuresele aprillis-mais ja viime ra oktoobris-novembris. Minu partner on O Paadremaa Piim ja hea sber Anti Merila, kes on rendile andnud Kurese rohumaid hooldama igal aastal umbes 90 mullikat. Siinsetel liigirikastel ja igati mitmekesistel karjamaadel kasvab kari hsti, paremini kui Manijal ja Kihnus. Kahjuks ei saa Kuresele rajada loomapidamishooneid, sest arhailist klamaastikku ei vi rikkuda elektriliinide, teede ja tnapevaste ehitistega. Rohumaade hooldus tuleb korraldada nii, et kla prandmaastik psiks ja kunagine pllumajandusmaastik metsastumisest pstetaks. Praegu hooldan ligikaudu 150 hektarit karja- ja heinamaid, kuid sihiks olen seadnud 200 hektari hoolduse.

Salume kuivade nlvade metsastamisega on Vene ajal kvasti vaeva nhtud. Ndseks 5060-aastased metsad istutati laiadele metsaadraga tmmatud vagudele: neist on saanud okslik ja vinduv tihe mnnirgastik, mis varjab vaadet maalilistele kaldaastangutele ja Soontagana maalinnale. Idanlval kasvab ka vanu loodusmetsi ja ksikute laikudena saareenamusega salumetsigi. Enamik metsi pole kuigi vanad ja on suurelt jaolt vikese loodusvrtusega.

Lookadastikud laiutavad vhemalt poolesajal hektaril. Suur osa neist on veel sedavrd hredad, et kunagised loopealsed saaks soovi korral kiiresti taastada. Mahajetud rohumaade kiire kadastumise eest kannavad hoolt Kuresel ndalaid peatuvad mitme tuhande pealised rstaste sgiskolooniad: enne rnnet nuumatakse end siin kadakamarjadega.

Kooslusi taastades on kaitsealal kadastikest vlja raiutud juba umbes 20 hektarit loo- ja kuivi aruniite.


Sookurgede laululava vi tetrede pudrupada? Kurese (varasema nimega Kureselja) on nime saanud ilmselt sookurgede alatisest kluugutamisest kla avaratel pllumaadel ja mbritsevates soodes. Pesitsevad nad samas krval Avaste soostikus ja Kurese maastikukaitseala lneosa rohusoodes. Kaitseala loodeosa madalaveeline jrv, mis suviti sageli kuivab, on samuti sookurgede meelispaik.

Kuid niisama hsti vinuks nd kla nimi olla ka Tedreselja, sest tedrekukkede kudrutamine alustab ja lpetab peva nii kevadel kui ka sgisese kordusmngu ajal. Kuresel elab pidevalt tedreparv, kes toob hommikud ja viib pikeseloojangud justkui pudrupaja lbusa mulinaga. Kui metsa oli vhem, siis vaevalt tetrigi nnda ohtralt siin kandis pesitses.

Kunagise rahvarikka lageda klamaastiku on nd hivanud poolavatud maastike ja metsa elanikud. Euroliidus vhearvukas rukkirk plristab igal suuremal niidul (aastal 2004 kuus paari, mullu kolm) ja iga kadastikku valitseb oma hallgijapaar (mullu kuus paari). Tsi, peab tlema, et PRIA rangete hooldusnuete jrgimise tttu on rukkirgud hakanud kolima paiguti hooldamata Kibura kla heinamaadele.

Salume mbruse mnnikutes soristavad sorrid ja iga viksemagi veesilma kohal lendavad hletult nahkhiired. Kusagil kla keskel pesitseb hndkakk ja rkkab salumetsa linnustik. Iga pev vib nha vljade kohal vana tuttavat loorkulli ja hiireviud. Tihti liugleb le taevalaotuse merikotkaski.

Nuhtluseks on saanud metssead, kes tuustivad les kik metsaalused, loopealsed ja niidud, ning rebased, kes puistavad alatasa kanaliste sulgi. Kurese maastikukaitseala ja Avaste looduskaitseala vahelist partsikut teavad kohalikud jahimehed metssigade snnitusmajana, kuhu emised pidid prsaste ilmaletoomise ajaks kogunema. Seakarjade igapevane toitumisretk soost Mihkli tammikusse kulgeb lbi Kurese.

Hunte hulgub siin kandis pidevalt. Mdunud aastal olevat nad pesitsenud Lihula soos, enne Soontagana maalinna puhkerajatiste ehitamist sageli Maaljasaarel.

Huntide prast lpetati siin juba ammu lambakasvatus ning Soontagana sovhoosi mullikate karjatamine. Minu mullikakarjast murdsid hundid 2005. aastal kolm. Ega sellest poleks hullu midagi, kui keskkonnaministeerium oleks 2004. aastal antud lubadust pidanud ja huntide kahju hvitamise korraldanud. Paraku pole kahju hvitamise korda siiani, aga hundid tahavad iga pev sa ja kipuvad ikka sgiseti poegi koduloomi murdes koolitama.

Kaitseala niidud vajavad hooldust, kahjud tuleb siiani kanda endal, olenemata kellegi lubadustest.


Kurese kivileib. Kuresel on mitusada aastat teenitud korralikku lisa vga head dolomiiti murdes. Salume lne- ja lunanlval ning lael on vanu paemurdusid kmnetel hektaritel. Palju dolomiiti veeti taliteid pidi le soo Vigala poole. mbruskonna misad ja kirikud olevat kik ehitatud Kurese dolomiidist. Hilisemal ajal oli enamikul taludest oma paemurd. Eriti uhke paemurd, kus t justkui pevapealt pooleli jnud, asub Nukitsa maaksuse lunaosas.

Kaitsealale jb Mihkli dolomiidimaardla, mis tuleb nd maavarade registrist kustutada: dolomiiti kaevandades siin leiba enam teenida ei saa. Kuid mbruskonna paemaardlate kaevandamise taotlusi esitatakse ha tungivamalt.

Pllud on siin kandis paesed. Mdunud sgisel leidsin Kurese kadastikest mitu hektarit muistseid plde, mida palistavad sadade meetrite pikkused pldudelt kokku kantud paekividest peenrad. hel neist kasvab sarapuupsas, mille mbermduks sain ligi kmme meetrit. Iga mbermdu sentimeeter thendab aastat, niisiis peaks see psas olema samal kohal kasvanud juba 970 aastat!

Samas pldude krval leidsin paekividest kuhjatud ringvalli, mis vib olla kunagine kindlustatud varjupaik. Kui kaitseala poleks loodud, oleks plispldude kohal paari aasta prast suure tenosusega haigutanud dolomiidikarjr.

Plispldude peenrargastik ja lputud kiviaiad kinnitavad, et Kurese leib on olnud alati kivine.


Lagedast veest sai soo. Liivimaa kroonikas on kirjeldatud, kuidas ristisdijad 1215. aastal prast jule mda merejd Soontagana alla tulid. Ega pakkudest salateelgi poleks muidu mtet olnud, kui see poleks vette uputatud. Veel 1845. aastal kirjeldas Hueck sood kui lagedat veevlja. Kaitseala kirdeosas Salume jalamini ulatuv Maaljasoo oli veel eelmise sajandi kahekmnendate aastateni vga mrg.

Sooheinamaadest said korralikud heinamaad alles prast sooveere kuivendamist. Sohu ksitsi Avaste peakraavi (oja) kaevanud kraavihalle oli Kuresel majutatud terve suvi. sna hilisele kuivenduse mjule viitab ka kraavitatud sooserva kaasikute noorus ja htlane vanus.

Vib testi uskuda, et lage vesi loksus siin veel eelmise aastatuhande algul.



Matkajale. Kurese maastikukaitsealale pseb kige kergema vaevaga, kui sita Soontagana maalinnale osutavate viitade jrgi. Vastaba poolt saab kaitseala lbivale matkarajale Viljaku talu juurde viiva teeotsa lhedalt. Kurese kla on eramaa: klateedel on karjataradesse rajatud vravad, mis palume enda jrel alati sulgeda.


1. Henriku Liivimaa kroonika 2005. Tnapev, Tallinn.



URMAS VAHUR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012