Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/7
Manna issaare maine ja magus and

issaare koorest eraldatav kuivanud mahl manna on maailmas tuntud ohutu ja pehmetoimelise lahtistina, sellest saavad abi ka dieedipidajad ja suhkruhaiged. Toidulisandina tarvitatakse mannat nii puhtal kujul kui ka taimsete preparaatide koostises.

Manna kui ravimite vi toidulisandite osis teadvustus Eestis esimest korda seoses Bittneri palsamiga, mille koostisesse ta kuulub. Seda pisut salaprase hnguga vahendit on lbi aegade tuntud rootsi rohu nime all.

Taevane ja maine manna. Nimetus manna on eesti keelde ja meelde enim kinnistunud toiduainena, peamiselt pudru ja magustoitude valmistamiseks kasutatava peene nisu- vi maisitanguga. Sel pole vhimatki seost saarepuu ega rootsi rohuga. Kllap meenuvad lugejale siinkohal ka piibel ja taevamanna.

Legendidele taevamannast on arvatavasti alust andnud tuulest kantud mitmesuguse loodusliku pritoluga sdav teraline aine. Arvatakse, et piiblis mainitud taevamanna koosnes kilptide eritistest, issaare ja mannatamariski hangunud mahlast ning mannasambliku rakisetkkidest. Vene botaanik Pallas testas 1772. aastal, et tuulega Aafrika ja Vike-Aasia krbetes edasi kandunud taevamanna kujutas endast sdava kariksambliku (Aspicilia esculenta) tallusetkikesi: see liik kasvab Kirgiisia steppides ning Lhis-Ida poolkrbetes ja krbetes. Tugeva pevase temperatuurikikumise tttu praguneb ning pudeneb tallus vikesteks osadeks, mida siis krbetuuled krgele hku tstavad ning vga kaugele edasi kannavad. Lpuks maha langenud valge mannakiht on tepoolest sdav, sellest on kakkegi kpsetatud.

Tegelikult ei ole mannasadu jnud ainult piibliaegadesse, seda on aeg-ajalt ette tulnud mrksa hiljemgi. ht hilisemat ja suuremat mannasadu teatakse 1854. aastast: Sevastoopoli piiramise ajal kattus maapind Balakva mbruses mne sentimeetri paksuse valge jahuse kihiga.

Nimetus manna (heebrea k. and, kingitus) prineb siiski juba piibliaegadest, mil manna all misteti eri taimede magusat hangunud mahla. Kige laiemas mttes thendabki manna mitmesuguseid taimesaadusi tavapraselt magusamaitselisi taimesekreete.

Aastal 1927 veti Itaalias vastu seadus, mille alusel vib mannaks nimetada vaid issaare (Fraxinus ornus) kuivanud mahla. Ingliskeelses maailmas on see tuntud nime alla ash manna. Ainsana taimemahlast prinevatest mannadest on sellel kaubanduslik thtsus tnapevalgi. Vahel kutsutakse seda ka mannahelvesteks vi -pisarateks [4, 7, 15, 17].

Eesti puisniitudel, lehtmetsades (eriti Lne-Eestis) ja parkides kasvavalt harilikult saarelt (F. excelsior) mannat ei saa; kll aga on meie saar leidnud mningat rakendust homopaatias, nagu ka ameerika saar (F. americana).


issaar Eestis ei kasva. issaar on lipuuliste sugukonda kuuluv vike puu, mis looduses kasvab 812 meetri krguseks, kultuuris 510 meetrit. Tema rohekashallid vrsed on kaetud hbedase hrmatisega. Samamoodi kui harilikul saarel on issaarelgi paaritusulgjad liitlehed, ent need on hallikasrohelised ja viksemad. Lehekesi on vhem (59), need on ebahtlaselt peensaagja servaga, veidi lhemad ja marama kujuga; leherood on pruunikarvased. Kreemikasvalged ied puhkevad alles prast puude lehtimist mais-juunis ning vili (heseemneline phklike) on poole viksem kui harilikul saarel.

Prineb see saareliik Sitsiiliast ning on looduslikult levinud Luna- ja Kesk-Euroopas, Taga-Kaukaasias, Vike-Aasias tavaliselt kuivadel menlvadel; kultiveeritakse peamiselt Sitsiilias. Levila jb Alpidest luna poole, ulatudes Rumeeniast Trgi Euroopa-osani.

Klmarna liigina issaar Eestis hsti ei kasva, lumevaestel karmidel talvedel klmub lumepiirini vi maapinnani ja kasvab seejrel vaid rohtja psana [6, 7, 11, 1315].


Manna kui omanoline droog. Sitsiilias hakati issaart kultiveerima juba 15. sajandil. Ka ndisajal on Sitsiilia (eriti selle lneosa) ks peamisi mannatootmispiirkondi.

Mannat kogutakse 810-aastastelt puudelt tvelbimduga vhemalt 78 cm. Puu koorde tehakse erilise likeriista vi sirbi abil kaldlhed, kust valgub vlja magusamaitseline taimemahl. Nooremad puud annavad vanematega vrreldes mannat rohkem, parema kvaliteediga manna saab puu lemistelt okstelt. Kogutakse tavaliselt juulist septembri lpuni, helt puult heksa aastat jrjest. Seejrel jetakse kasvama vaid ks vrse, millest nelja-viie aastaga areneb taas tootlik puu. helt hektarilt saab 6 kg tippkvaliteediga ja 80 kg viksema vrtusega mannat.

Et soodustada kuivamist, kogutakse mannat suvel kuiva ja pikesepaistelise ilmaga. hu kes mahl hangub, muutudes pruunikasvalgeks suhkurjaks massiks, see kraabitakse koorelt maha. Kaubanduslik manna kujutab endast valkjaskollaseid ebamrase kujuga kuni 15 cm pikkusi ja kuni 2 cm lbimduga moodustisi (vt. fotot); neil on meeldiv lhn ja magus maitse.

veitsi, Saksa ja/vi Prantsuse farmakopade jrgi peab droog (Manna) sisaldama vhemalt 75% mannitooli ja vhemalt 75% etanoolis lahustuvaid koostisaineid; niiskust tohib olla kuni 5%, tuhastamisel vib jrele jda kuni 2% ldtuhka ja 4% sulfaatset tuhka.

Harvem kasutatakse farmaatsias droogina issaare koort, pungi, oksi, lehti ja isi [1, 4, 7, 1416].


Keemiline koostis. Droogide farmakognostilise klassifikatsiooni jrgi kuulub manna ssivesinike, tpsemalt happeid, alkohole ja estreid sisaldavate allikate hulka. Manna sisaldab 5090% D-mannitooli. Veel on koostises manneotrioosi (1015%), D-manniiti, vaba glkoosi ja fruktoosi. Manneotrioos on kahest galaktoosi- ja hest glkoosimolekulist koosnev trisahhariid. Rohkesti on mannas ka tetrasahhariid mannotetroosi (stahloos), mille hdrolsil vabaneb ks molekul glkoosi ja fruktoosi ning kaks molekuli galaktoosi [4, 7, 15, 16].


[siia D-Mannitooli struktuurvalem: D-Mannitool.png]


Koores on leitud eeterlikku li, fenoole ja nende derivaate (siringosiid), sekoiridoidglkosiide, hdrokskumariine, flavonoide jm. Viimase paarikmne aasta jooksul ongi paljudes teadustdes keskendutud just koortes leiduvate hdrokskumariinide ning koore antimikroobse ja antioksdantse toime uurimisele [8, 9, 12].

Noored oksad sisaldavad kumariinidest eskuliini, fraktsiini, tsikoriini ja eskuletiini.

Lehtedes on leitud triterpenoide ursoolhape ja ornool, kumariinidest eskuliini, eskuletiini, fraktsiini ja tsikoriini, flavonoididest rutiini ja kvertsetiin-3-glkosiidi.

ites ja viljades on kumariini tsikoriin, viljades veel tanniine jm. [10, 15].


Manna mju ja kasutamisvimalused. Phitoimelt on manna nrgalt khtu lahtistav vahend, mille mju tuleneb peamiselt mannitoolist. Seetttu on manna nidustatud eelkige khulahtisuse smpomaatiliseks raviks. See on mahedatoimeline looduslik lahtisti lastele, dieedipidajatele ning roojamisraskustega (hemorroidid, prasoolekahjustused, kirurgiliste operatsioonide jrgne aeg) patsientidele, ohutuse tttu sobib ka rasedatele. Et lahtistavat toimet thustada, kombineeritakse mannat teiste samatoimeliste vahenditega, niteks sennalehtedega. Annustatakse tiskasvanutele 2030 g ja lastele 216 g pevas (teelusikatis mannat kaalub 34 g). Tavaliselt lahustatakse manna vees, piimas vi mnes muus joogis.

Manna maheda toime tttu selle kasutamisel tavalistes raviannustes ohud tenoliselt puuduvad. Vga harva vivad ilmneda khugaasid ja iiveldus. Kokkupuutel nahaga vib manna harva phjustada allergilisi reaktsioone. Vastunidustuseks on soolehaigused ja sapijuhasulgus. Ilma arstiga nu pidamata ei tohiks mannat tarvitada le 23 ndala jrjest.

Eesti ravimiturul on vi on olnud mannat sisaldavatest preparaatidest laialt tuntud Bittneri ja Maureri palsam. Puhtal kujul manna meil kttesaadav pole.

Vljaspool meditsiini kasutatakse mannat tema magusa maitse tttu suhkru asendajana suhkrulise diabeedi korral. Mannast valmistatud manniiti vajavad toiduainetstus ja mikrobioloogia laborid.

issaare koort kasutatakse kootava ja ldtoniseeriva vahendina keedise vi leotise kujul peamiselt khulahtisuse ja dsenteeria korral. Mnel pool kasutatakse koort ka kumariinide, eriti eskuliini saamiseks. Lehtede pulbrit soovitatakse kergelt lahtistava ja und soodustava vahendina. isi tarvitatakse bulgaaria rahvameditsiinis lkakha puhul [15, 7, 14, 15].


Mannast saab mannitooli. Mannat kasutatakse farmaatsias ka mannitooli eraldamiseks. Mannitooli saadakse veel mannoosi taandamisel, fruktoosi hdrogeenimisel vi eraldamisel pruunvetikatest. Ka puhas mannitool sobib lahtistiks, mis seedetraktist ei imendu, kuid imab endasse vett ja pundub. Veel tarvitatakse mannitooli neerutalitluse diagnostikas samamoodi kui inuliini (sisaldub aedvaagi, vilille, siguri jt. taimede maa-alustes osades).

Mannitooli lahus (150 g/l) on kasutusel kirurgiliste operatsioonidega kaasneva anuuria leevendamiseks. See toimib ka tursete ja koljusisese rhu vhendajana ning on uroloogias kasutatavate loputusvedelike koostises. Mannitool (nagu osaliselt ka manna) on vastunidustatud sapijuhasulguse korral.

Mannitool on tuntud ka toidu lisaainena (E421) kui magusaine diabeetikutele [2, 4, 16].



1.

Bown, Deni 1996. Encyclopedia of herbs & their uses. Dorling Kindersley, London.
2.

Bruneton, Jean 1999. Pharmacognosy. Phytochemistry. Medicinal plants. 2nd edition. Intercept Ltd, Paris.
3.

Capasso, Francesco et al. 2003. Phytotherapy: A quick reference to herbal medicine. Springer, Berlin.
4.

Evans, William Charles 1998. Trease and Evans Pharmacognosy. 14th Edition. WB Saunders Company Ltd, London.
5.

Gehrmann, Beatrice et al. 2000. Medicinal herbs: A compendium. The Haworth Herbal Press, New York.
6.

Henno, Olev 1995. Puude ja psaste vlimraja. AS Forest, Tallinn.
7.

Herb CD4: Herbal Remedies. CD-Rom. 2001. Medpharm Scientific Publishers, Stuttgart.
8.

Iossifova, Tanya et al. 1994. Antimicrobial effects of some hydroxycoumarins and secoiridoids from Fraxinus ornus bark. Pharmazie 49 (4): 298299.
9.

Kostova, Ivanka N.; Iossifova, Tanya 2002. Chemical components of Fraxinus ornus bark structure and biological activity. Studies in Natural Products Chemistry 26 (Part G): 313349.
10.

Khler's Medizinal-Pflanzen in naturgetreuen Abbildungen mit kurz erluterndem Texte. Atlas. 1887. Herausgegeben von G. Pabst. Band II. Verlag von Fr. Eugen Khler, Leipzig.
11.

Лавренов Владимир Калистратoвич; Лавренова Г алинa Владимировна 2003. 500 важнейших лекарственных растений. Сталкер, Донецк.
12.

Marinova, Emma M. et al. 1994. Antioxidative action of the ethanolic extract and some hydroxycoumarins of Fraxinus ornus bark. Food Chemistry 51 (2): 125132.
13.

Pihlik, Ulve 1998. Mida peaks teadma mannast. Eesti Rohuteadlane 4: 12.
14.

Plants for a future: http://www.ibiblio.org/pfaf/D_search.html
15.

Raal, Ain 2005. Tervist ja vrtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, Tallinn.
16.

Samuelsson, Gunnar 1992. Drugs of natural origin. Swedish Pharmaceutical Press, Stockholm.
17.

Verzilin, Nikolai 1949. Robinsoni jlgedes. Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn.



AIN RAAL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012