Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/7
Vareskaera-aasasilmik

Vareskaera-aasasilmikuga on juhtunud nii nagu tavaliseks peetud putukaliikidega ikka: tema kohta on talletatud llatavalt vhe andmeid.

Aasasilmikud on omaette perekond suures silmiklaste sugukonnas. Enamikust silmikuliikidest on nad viksemad ning eristuvad ka pruunikates toonides tiibade poolest. Kuid kindel eristustunnus on kolm eestiiva kannaosas paisunud soont; teistel silmikutel on paisunud ainult ks kuni kaks soont. Mnel liigil paistavad silmlaigud tiibade lakljel rohkem vlja, teistel jlle vhem. Enamasti on eestiiva tipu lhedal ainult ks vike silmlaik. Eestis elavad liigid sarnanevad nii vlimuselt kui ka vrvitoonilt: tiibade phitoon varieerub kollakaspruunist kuni mustjaspruunini. Tagatiibade alaklje muster erineb aga rohkem.

Aasasilmikute perekond on levinud kogu Holarktises. Maailmas on kirjeldatud vhemalt 39 liiki, enamik neist elab sna piiratud alal: Euroopas ja Phja-Aafrikas 15 liiki, Phja-Ameerikas 7, nendest kaks holarktilist, lejnud elavad Aasias. Meil elab viis aasasilmikuliiki [9]. Nendest nelja vib leida kikjal le Eesti, kirju-aasasilmikut ainult Kagu-Eestist, kuni Vrtsjrveni. Nii nagu enamikul liikidest, on ka vareskaera-aasasilmikul kirjeldatud alamliike. Eestis ja suuremas osas Euroopast elab alamliik Coenonympha hero hero. Teiste alamliikide leviala jb meist ida poole.

Kuidas liblikat ra tunda. Kui rkida ainult Eesti liikidest, siis kuulub vareskaera-aasasilmik nn. tumedamate tiibadega liikide hulka. Tema tiibade laklg on tumepruun, veel tumedam vib see olla ainult helmika-aasasilmikul. Tagatiibade servaalal kumavad kergelt lbi tiiva alakljel olevad silmlaigud. Selgemad eristustunnused asuvadki tiibade alakljel. Neid on hea vaadelda parasjagu rohukrrel vi iel istuval liblikal. Nimelt panevad kik pevaliblikad sageli tiivad puhkeolekus seljale kokku nii, et nhtavale jb tiibade alaklg. Tagatiibade alaklje serval paistavad eri suuruse ja heleda sdamikuga silmlaigud. Neist kanna pool paistab tavaliselt pidev, kuid eri laiuse ja sakilise servaga valkjas triip (vt. fotot). Selline triip on veel kirju-aasasilmikul, kuid oluliselt laiem (vt. fotot). Tiibade siruulatuseks on mdetud 2834 mm.


Eluviis. Et nha vareskaera-aasasilmikut, tuleb minna sohu, mrjavitu niidule vi soisesse metsa. Liblikad lendavad sna aeglaselt metsaservadel, sihtidel ja lagendikel, siirdesoodes ja niisketel niitudel, puhates sageli rohukrtel (vt. fotot). Rvikud toituvad krrelistel: liiv-vareskaeral, nurmikatel ja kastikutel. Rvikud talvituvad ning seejrel nukkuvad kevadel. Liblikad lendavad juuni algusest juuli keskpaigani. Nad elavad vikeste vi suuremate populatsioonidena, mnes kohas sna tihedalt koos. Sageli on populatsioonid ksteisest eraldatud. Mningate autorite arvates vib see phjustada inbriidingut ja populatsioonide hbumist [1, 2]. Rootsis uuritakse vareskaera-aasasilmiku ja kirju-aasasilmiku kui kahe sna sarnase liigi geneetilist ja morfoloogilist varieeruvust kogu nende areaali ulatuses. Osa andmeid on juba ka kttesaadavad [2].


Levik maailmas ja Eestis. Vareskaera-aasasilmik on transeuraasia levikuga metsaliik: Kirde-Prantsusmaast kuni Jaapanini vlja. Inglismaal teda pole [3], mujal Euroopas elab paiguti, igal pool vikeste populatsioonidena [6]. Kirjanduse andmetel on see liik sna sage Luna- ja Ida-Poolas, Taanis seevastu aga prast 1975. aastat leitud ainult neljast lhestikusest elupaigast. Eestit lbib vareskaera-aasasilmiku levila phjapiir, kuid vhesel arvul on teda siiski leitud ka Luna-Soomest. Rootsis levinud kuni riigi keskosani, Norras ainult lunaosas. Leidub ka Ltis ja Leedus.


Ohustatus ja kaitse. Kuuekmnendatel aastatel oli see liblikas Eestis tavaline [7, 8]. heksakmnendatel aastatel kogunes aga leiuandmeid tunduvalt vhem [4]. Muidugi vis phjus olla ka selles, et teda kui tavaliseks peetud liiki lihtsalt ei ptud nii palju ega mrgitud leide pgipevikutesse. Umbes sama pilt oli ka rohkem kui kmme aastat hiljem avaldatud levikukaardil [5]. Taanis arvatakse, et taandumine on seotud maaparandusega, aga ka sellega, et metsalagendikud on tis istutatud ning hobuste pidamine lpetatud. heks liigi kadumise phjuseks peetakse ka koosluste looduslikku vaheldumist nende elupaikades. Arvatavasti on liigi taandumise phjused samad ka Eestis, kuid ilmnevad teatud ajalise nihkega. Praegu oleks viimane aeg hakata seda liiki hoolega jlgima.

Kikides Euroopa riikides, kus vareskaera-aasasilmik veel elab, on ta vetud kaitse alla. On Berni konventsiooni II ja EL-i elupaigadirektiivi IV lisa kaitsealune liik, vetud ka Euroopa pevaliblikate punasesse raamatusse. Kuigi elutingimused meist idapoolsetel aladel, niteks Siberis peaksid olema paremad, on selle liblika alamliik C. h. perseis kantud ka niteks Burjaatia punasesse raamatusse. Eestis on vareskaera-aasasilmik III kategooria kaitsealune liik, ohualtina kantud ka punasesse raamatusse.



1. Cassel, Anna et al. (2001). Effects of Population Size and Food Stress on Fitness-Related Characters in the Scarce Heath, a Rare Butterfly in Western Europe. Conservation Biology, Vol. 15, No. 6 (Dec.): 16671673.

2. Cassel, Anna; Tammaru, Toomas (2002). Allozyme variability in central, peripheral and isolated populations of the scarce heath (Coenonympha hero: Lepidoptera, Nymphalidae); implications for conservation. Conservation Genetics 4: 8393.


3. Higgins, Lionel G.; Riley, Norman D. 1980. A field guide to the butterflies of Britain and Europe. Ed. 4. Collins, London.

4. Keskla, Tnu 1992. Distribution maps of Estonian butterflies (Lepidoptera: Hesperioidea, Papilionoidea). Acta Musei Zoologici Universitatis Tartuensis 6.

5. Kruus, Mrt; Luig, Jaan 2005. Vareskaera-aasasilmik. Vilbaste, Kristel (koost.). Rahvusvahelise thtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn.

6. Kudrna, Otakar 2002. The distribution Atlas of European Butterflies. Oedippus 20.

7. Sulcs, Aleksander; Viidalepp, Jaan 1974. Verbreitung der Grossschmetterlinge im Baltikum I. Tagfalter (Diurna). Deutsche Entomologische Zeitschrift, N. F. 21: 353403.

8.Viidalepp, Jaan 1966. Фауна и распространение дневных чешуекрылых (Rhopalocera+Grypocera) Прибалтики. TR toimetised 180, zooloogia-alaseid tid III: 339.

9. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti liblikate mraja. Valgus, Tallinn.

10. Swaay, Chris van; Warren, Martin 1999. Red Data Book of European butterflies (Rhopalocera). Nature and Environment Series 99. Council of Europe Publishing, Strasbourg.



MATI MARTIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012