Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/7
Loomad ja imikud on targemad, kui seni arvatud

Jri Allik on sndinud 3. mrtsil 1949 Tallinnas. Lpetanud Tallinna 7. keskkooli (1968) ja Tartu likooli 1973 pshholoogina. Kaitsnud pshholoogiakandidaadi t Moskva likoolis (1976) ja pshholoogiadoktori t Tampere likoolis (1991). Ttanud 1973. aastast Tartu likoolis, 19922002 pshhofsika professor, alates 2002 eksperimentaalpshholoogia professor, alates 1993 pshholoogiaosakonna juhataja, 19932001 sotsiaalteaduskonna dekaan. Olnud Eesti pshholoogide liidu president (19881994) ja asepresident (19942001), 2003. aastast Eesti teadusfondi nukogu esimees ning Leuveni, Purdue, Nijmegeni jt. krgkoolide klalisprofessor. Uurimused peamiselt ngemispshholoogia alalt. Kirjeldanud ratundmise leoleku paradoksi, keelespetsiifilisi mlujlgi inimesi ajus, loonud okupatsiooni mudeli, mis seletab objektide arvukuse hindamist, ning kirjeldanud isiksuse omaduste geograafilist jaotust. Avaldanud uurimusi ka semiootika, pshholingvistika, kultuuriantropoloogia ja filosoofia alalt. Eesti vabariigi teaduspreemia laureaat 1998 ja 2005.

Mida tnapevane eksperimentaalpshholoogia oma meetoditega suudab ldse inimese taju, vimekuse, mlu jne. kohta avastada ja mida mitte?



Kui moodsad ajukuvamise meetodid vlja arvata, siis pole eksperimentaalpshholoogia oma veidi le saja-aastase olemasolu jooksul vga palju muutunud. Kuigi arvutid on muutnud informatsiooni esitamise palju rafineeritumaks ja katsete korralduse paindlikumaks, pole ldine eksperimendi loogika suurt muutunud. Edenenud on eelkige ksimuste pstitamise oskus, mis on lubanud paremini aru saada, kuidas on niteks mlu vi taju ehitatud.

Kige paremini paistavad pshholoogia edusammud vlja kahe tumma imikute ja loomade uurimisest. Veel paarkmmend aastat tagasi arvati, et vastsndinud ei ne, kuule ega mista suurt midagi neid mbritseva maailma kohta. Nd teame, et vastsndinud mitte ksnes ei erista juba kmne minuti vanuses inimngu muudest asjadest ega erista hlikuid veel enne, kui nad knelema pivad, vaid ka oskavad liita ja lahutada juba paari kuu vanuses. Erinevalt niteks lindudest, kes ei mrka, kui ks muna on pesast kadunud. Loomad on samuti palju targemaks osutunud, kui seda osati arvata. Inimahvid pivad ra mitusada mrki ja oskavad nendega viibelda. Samamoodi kui inimesed tunnevad nad ennast ra peeglis, mis nitab, et neil on olemas vhemalt lihtsamal kujul eneseteadvus.

Eksperimentaalpshholoogia tegeleb valdavalt ikka sisendi ja vljundiga, omades sna piiratud ettekujutust, mis on sisendi ja vljundi vahepeal. Kuigi teadusuudiseid vahendades teatab meedia iga ndal mingi uue ajukeskuse avastusest, on tegelik progress olnud palju tagasihoidlikum. Samamoodi kui geenid osaleb ks ja seesama ajukeskus paljude pshiliste nhtuste avaldumises ja mingi pshiline avaldus on tavaliselt seotud paljude ajukeskustega. Kuna fsioloogilised meetodid ei suuda veel anda pilti aju peenstruktuurist, siis jb ka eksperimentaalpshholoogiale sisendi ja vljundi vahepealne osa ikka veel sna mustaks kastiks.

Kui palju ja miks erinevad rahvused isiksuseomadustelt? Kas eestlased on ikka erilised?



Balthasar Russowi Liivimaa kroonika peab talupoegi laiskadeks ja kohtlasteks. Mnisada aastat hiljem nimetas Peter Zoege von Manteuffel eestlast umbusklikuks kigi uuenduste suhtes, mis talle endale pole phe tulnud. Selliseid ldistusi on tehtud eestlaste kohta ja sama laadi ldistusi teeme oma naabrite ltlaste, soomlaste ja venelaste kohta. Kas sellistel ldistustel ka mingi tephi all on, seda ei olnud vimalik kuni viimase ajani otsustada, kuna puudus usaldusvrne vrdlusalus.

Alles viimase kmne aastaga on hakanud kogunema vrreldavad andmed eri maade ja rahvaste isiksuse keskmiste omaduste kohta. Ma olin koos Robert McCraega esimene, kes neid andmeid uuris ja avastas, et isiksuse omaduste geograafilisel jaotusel on kindel muster [1].

Miks seda geograafilist mustrit varem ei avastatud? Need erinevused on vga vikesed. Kaks juhuslikult valitud samast rahvusest inimest erinevad oma isiksuse omaduste poolest kindlasti rohkem, kui kahe kige erinevama maa keskmised isiksuse omadused. Mis phjustab erinevusi rahvuste keskmistes isiksuse omadustes, pole teada, kuid ks phjus vib olla geenides. Eestlase isiksuse profiil ei paista millegi erilisega silma teiste Euroopa rahvaste taustal, kuigi me ise vime arvata, et erineme ltlastest ja rootslastest.

Koos Anu Realoga osalesime suures rahvusvahelises projektis, mis uuris seda, kuidas rahvuslikud autostereotbid on seotud inimeste poolt hinnatud isiksuse omadustega. Tulemus oli sna llatav: arvamused rahvusliku iseloomu kohta ei lange kokku tegelike isiksuse omadustega, mis nitab, et tegu on stereotpidega, millel puudub igasugune tephi [2]. Kui muulased on arvanud, et eestlased on laisad, ja meie ise, et oleme eriti tkad, siis pole sellel tegelike isiksuse omadustega mingit pistmist. Mlemad arvamused on ilmselt mdid, mis on loodud kultuuriliste vi sotsiaalsete erinevuste rhutamiseks.



Kui arvamused rahvusliku iseloomu kohta ei lange kokku tegelike isiksuste omadustega, ent geograafilised erinevused on siiski olemas, siis peaksid ju omadustelt sarnanema samal maal elavad eri rahvused? Kas tegur geograafiline asukoht viks mjutada seal elavaid rahvusi htmoodi?



Ma ei usu, et geograafiline koht avaldaks iseendast mingit mju isiksusele. Lihtsalt koht peegeldab mingi populatsiooni ajalugu. Kui vrrelda niteks Luna-Aafrika musta ja valget elanikkonda, siis valged on vga sarnased hollandlastega ja mustad teiste Aafrika prisrahvastega. Emigrantidest tekkinud riikide elanike isiksuse omadused sarnanevad tavaliselt nende doonormaa elanike isiksuse omadustega selle vikse erinevusega, et vljarndajad on ldjuhul ekstravertsemad.

Praegu tundub mulle kige usutavamana seisukoht, et peamised isiksuse seadumused kalduvus teatud kindlal viisil melda, tunda ja kituda on eelkige bioloogilised omadused, mida kultuur ja hiskond suudavad vga vhe mjutada. Alois Angleitner tegi kmme aastat tagasi uurimuse, milles ta vrdles sakslaste isiksust mlemal pool endist ida-lne piiri. Tulemused olid tpselt hesugused: idasakslased olid sama jutukad, sbralikud ja nrvilised kui lnesakslased. Seega oli pool sajandit kestnud uue inimese loomise eksperiment nurjunud. Kuigi idasakslased erinesid ja erinevad veel praegugi oma lne suguvendadest vrtuste ja hoiakute poolest, pole neil olulisi erinevusi philistes isiksuse seadumustes.



Kas on ka selliseid isiksuse omadusi, millel on vga selge geograafiline suundumus?



Isiksuse omaduste geograafilisel jaotusel on kaks olulisemat mdet. ks neist on neurootilisus ja teine on ekstravertsus. Niteks jaapanlasi, hispaanlasi ja venelasi iseloomustab suhteliselt krge neurootilisuse tase. Vastandina neile paistavad rootslased, taanlased ja hollandlased silma oma emotsionaalse stabiilsusega. Ekstravertsuse mde langeb aga kokku majandusliku edukuse, individualismi ja vikese vimukaugusega. Enamik Euroopa ja Phja-Ameerika rahvaid asetseb ekstravertsuse krgemal poolusel. Neile vastanduvad peamiselt Aafrika ja Aasia maad, mis on introvertsemad ja enam kollektivistlikud.



Rahvuste vimekuse ja omaduste uurimine on vist ka tnapeval snagi poliitiline teema: see viks ju esitada phjendusi, miks peetakse ht vi teist rahvust paremaks?



Rahvuste erinev vaimne vimekus on vga tundlik teema. Paljudele tundub, et iglane maailmakord saab tugineda vaid eeldusele, et kik inimesed on loomu poolest vrdsete vimetega. Kahjuks on praeguseks tiesti selge, et eri populatsioonide (riikide, rahvuste jne.) keskmine vimekus pole hesugune. Richard Lynni ja Tatu Vanhaneni viimane raamat IQ ja globaalne ebavrdsus (2006) ei jta palju ruumi kahtluseks, et riikide keskmine vaimne vimekus on erinev ja vimekus ise on kapital, mis vhemalt osaliselt mrab riigi arengutaseme. Samuti pole kahtlust, et seda teadmist vidakse kurjasti ra kasutada, nagu seda on varemalt teinud usk vaimsest ebavrdsusest.

John Rawls on snastanud igluse teise printsiibi: igluse saavutamiseks tuleb sotsiaalsed ja majanduslikud ebavrdsused jrjestada niimoodi, et sellest saaksid kige enam kasu need, kes on kige ebasoodsamas olukorras. Ent kuidas saaks niteks vaimset ebavrdsust jrjestada, kui me ise eitame selle olemasolu? Ma arvan, et kahest halvast tuleb valida viksem: tuleb tunnistada IQ ebavrdsust ja teha kik selleks, et aidata vhem vimekaid.



Mille poolest ldse erinevad inimese ja niteks inimahvi tajud ja vimed? Mille poolest inimene eristub loomast?



Mletatavasti arvas Friedrich Engels, et t tegi ahvist inimese. Nd me teame, et paljudel loomadel on oma kultuur, mille heks osaks on ppimise teel plvest plve lekantav oskus kasutada triistu. Veelgi enam, mned loomad on vimelised endale ise triistu valmistama. Niteks uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides) painutab traadist endale konksu, millega torust toitu ngitseda.

Immanuel Kant arvas, et peamine, mis tstab inimese krgemale loomast, on eneseteadvus. Nd me teame, et vhemalt impansil ja orangutangil on eneseteadvus olemas. Endel Tulving pakkus vlja, et episoodiline mlu on inimesele ainuomane vime. Praegusel ajal tegelebki suur hulk inimesi entusiastlikult sellega, et Tulvingu vide mber lkata. Nii ongi mned uurijad vitnud, et vsa-sininril (Aphelocoma californica) on midagi episoodilise mlu sarnast, kui ta suudab meeles pidada sadu rapeidetud sgipalasid ja need hiljem les leida. Kuigi pole pris kindel, kas loomadel on episoodiline mlu, on siiski kindel, et piir inimese ja looma vahel on oluliselt nihkunud. Tnu sellele mistame me ehk veidi paremini oma unikaalsust.



Mitu varasemat olulist loomapshholoogi, niteks Frisch, Tinbergen, Lorenz jt. on tuntud meilgi: nende teosed on lugejaile kttesaadavad eesti keeles. Ilmselt on olulisi avastusi tehtud ka viimastel aastakmnetel. Kas pole olnud uusi hid populariseerijaid, kes suudaksid oma teadustid ldarusaadavalt esitada?



Head loomade kitumist ja pshholoogiat puudutavad raamatud pole otsa saanud. On ilmunud mitu vga head raamatut ja ma vin ainult oletada, miks nad eesti keelde pole judnud. Minu teada pole niteks htegi Jonathan Weineri raamatut eesti keelde tlgitud, kuigi tema Aeg, armastus, mlu (1999), mis kneleb kitumisgeneetika loojast Seymour Benzerist, vriks seda kindlasti.

Natuke piinlik on aga see, et tnapeva he kige sravama loomade kitumise uurija Frans de Waali loomingust pole midagi eestlase lugemislauale judnud. Ta on ks neid, kes on kige veenvamalt kummutanud mdi, et headus ja abivalmidus on ainuomased inimesele. Peale tema tid pole kahtlust, et looduslik valik pidi soosima sotsiaalsete omaduste tekkimist ja psimist, kuna headus ja abivalmidus on omadused, mis on vajalikud selleks, et impanside ja bonobode hiskonnas ellu jda. Esimesena soovitaksin ma ilmselt tlkida Frans de Waali Ahv ja sushimeister (2001).



Kas teaduse populariseerimine ongi tnapeval nii oluline: teadlaste td selle jrgi ju ei hinnata ning huvilised leiavad vastuse Internetist?



Riigikogu on kiitnud heaks mitu dokumenti, mis knelevad teadmisphisest hiskonnast. Vaevalt et rahva esindajad ise vga hsti teavad, mida see teadmisphisus thendab. Tnapeva teadus kirjeldab juba piisavalt hsti seda, millised jud toimivad looduses ja hiskonnas. Niteks Rein Taagepera oskab valemite phjal pris hsti ennustada seda, mitu parteid pseb parlamenti ja kui kaua keskmiselt kestab antud hlte jagunemise korral valitsus. Kogu selline teadmine vib hiskonna ja riigi elu paremaks ja mistlikumaks muuta, muidugi eeldusel, et need teadmised inimesteni juavad. Minu jaoks ei ole teaduse populariseerimine midagi muud kui ks vahend, millega muuta hiskond ja riigi juhtimine teadmisphiseks.



Isiksuse phiomadused on suuresti prilikud, ent midagi on ilmselt vimalik kasvatusega muuta. Kas peakski arenevat last kasvatama vi kuhugi suunas arendama, las kasvab ise?



Kui pole tegemist ajukahjustusega vi aju biokeemia muutusega, siis isiksuse omadused muutuvad inimese elu jooksul suhteliselt vhe. Neurootik jb ikka neurootikuks ja ksindust nautiv inimene ei hakka rmu tundma suurest seltskonnast. ldjuhul ei suuda kasvatus laisast teha usinat ja edasipdlikku inimest, nagu ei saa alalhoidlikust ja konservatiivsest inimesest vormida kedagi, kes on avatud uutele ideedele ja kogemustele.

Kuid kasvatus saab petada, kuidas olemasolevate isiksuse omadustega elus toime tulla. Kuigi neurootikust ei saa teha emotsionaalselt tasakaalukat inimest, vib ta ppida oma revuse ja hirmudega toime tulema. Samuti vib liiga impulsiivne inimene harjuda oma kihusid taltsutama ja naudingut ajas edasi lkkama. Pshholoogias mrgivad isiksuse omadused vi seadumused vaid kige ldisemaid kalduvusi teatud kindlal viisil kituda. Kuigi isiksuse omadused vivad mingil viisil avalduda ka vrtustes ja harjumustes, on need siiski enamasti elu jooksul omandatud. Kas laps omandab mistlikud ja arukad hoiakud eluks, sltub ikka eeskujudest ja kasvatusest.



Mlu on mnel inimesel parem, teisel halvem. Kas seda on vimalik ise parandada vi vhemasti hoida?



Mlu on kindlasti arendatav ja seda saab treenida. Hollandlane Adrianus de Groot tegi mdunud sajandi keskpaigas katseid male suurmeistritega (ks uuritav oli ka Paul Keres), nidates malelaul mneks sekundiks seisu mnest pooleliolevast partiist. Erinevalt tavainimestest suutsid head maletajad enamiku seise hiljem ilma vigadeta reprodutseerida, kuid ainult siis, kui tegemist oli seisuga reaalsest partiist. Kui nupud olid malelaual juhuslikult, siis ei taastanud male suurmeistrid nuppude asendit paremini kui kige tavalisem kodanik. Seega on mletamise vime taga eelkige teadmine.

Mlutehnikaid on vga palju, kuid nad kik phinevad sna lihtsatel mlu seadusprasustel. Niteks Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) oletasid, et meeldejtmine oleneb materjali ttlussgavusest. Kui inimene liigitab talle esitatud snu selle jrgi, kas need algavad niteks k-thega, siis jvad need snad talle halvemini meelde kui siis, kui ta peab tegema otsustuse selle le, kas tegemist on elusa vi elutu asjaga. ldreegel on lihtne: mida paremini on meeldejetav materjal organiseeritud ja paigutatud teadmiste struktuuri, seda lihtsam on midagi meelde jtta.



Milliste uurimisteemadega tegelevad Tartu (eksperimentaal)pshholoogid tnapeval? Kuidas Tartu pshholoogid paistavad maailmast vaadatuna?



Mina ja minuga ligikaudu samal ajal alustanud pshholoogid (Peeter Tulviste, Talis Bachmann, Aavo Luuk jt.) olid sunnitud otsima ideoloogiliselt neutraalseid teemasid. Vga hsti sobisid selleks kognitiivsed vimed. Alles 1990. aastate alul hakkas arenema ka isiksuse uurimine, mis ka mind endaga kaasa tmbas. Kui hinnata tde viidatavuse jrgi, siis on Eestis paras hulk uurijaid, kelle viidatavus ulatub sadadesse ja parimatel tuhandetesse: Jaanus Harro, Jri Allik, Aavo Luuk, Talis Bachmann, Toomas Niit, Anu Realo ja Peeter Tulviste. Pshholoogia kige esinduslikumas andmebaasis PsycINFO ilmub iga aasta 4050 artiklit, mille ks autoritest ttab Eestis. Kui jagada artiklite arv vastavate maade arvuga, siis on Eesti umbes samal tasemel kui Jaapan ja Prantsusmaa, mis pole ldsegi paha tulemus.



Pshholoogia on likooli astujate seas endistviisi populaarne, aga kas tsisemaid pshholoogiateadusega tegelejaid ka juurde tuleb? Kas on valdkondi, kus hdasti oleks tarvis uurijaid juurde?



Enamiku pshholoogiahuviliste motivatsioon ei ole suunatud teadasaamisele. Kuid nneks leidub igal aastal mni ksik, kes huvitub pshholoogiast kui teadusest, mitte elukutsest. Viimase neljateistkmne aastaga on Tartu pshholoogiaosakonnas kaitstud kakskmmend kaks doktorivitekirja (Tallinnas kolm), mis lubab paaris valdkonnas tekitada vhima vajaliku uurijate kontsentratsiooni. Eesti pshholoogide arv on kohutavalt vike ja pole lootustki teha head uurimistd peale paari ksiku valdkonna. Kogu tnapeva pshholoogia on sna ilmselt mlukeskne. Mingil phjusel pole aga Eestis kedagi, kes mlu uuriks. Ma arvan, et me vajaksime paari oma inimest, kes oleksid arvestatavad tegijad maailma mlu-uurijate kogukonnas, mille vaieldamatult suurim autoriteet on endiselt Endel Tulving.



Lpetuseks tavaprane ksimus: kas sul endal jb peale teaduse ja administreerimise aega muudeks harrastusteks?



Peale metsas jooksmise pole kll midagi sellist, mida ma harrastuseks oskaksin nimetada. Mduka sagedusega loen ilukirjandust, peamiselt inglise keeles, palju sagedamini aga seda, mida vib nimetada populaarteaduseks. Niteks viimane raamat oli Frans de Waali Primaadid ja filosoofid (2006). Kolm aastat olen regulaarselt lugenud jtkvljaannet The New York Review of Books, mis erinevalt Sirbist annab pris hea pildi sellest, mis maailmas toimub. Kige lbusam on aga kuulata, mida mu nelja-aastane ttar Annamari maailmast ja inimestest arvab.



1. Allik, Jri; McCrae, Robert R. 2004. Towards a geography of personality traits: patterns of profiles across 36 cultures. Journal of Cross-Cultural Psychology 35: 1328.

2. Terracciano, Antonio et al. 2005. National character does not reflect mean personality trait levels in 49 cultures. Science 310: 96100.




Eksperimentaalpshholoogia professorit Jri Allikut ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012