Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/7
Kassinurme pnevad knkad

Muistendite jrgi on meie rahvuseepose kangelasel Kassinurme kngastega ksjagu pistmist olnud. Kuid Kalevipoeg pole ainus, kes seda kanti omanoliseks on kujundanud.

Jgevalt mda Piibe maanteed Tartu poole sites ja umbes seitsme kilomeetri prast teelt vasemale keerates juhatab viit Kassinurme linnamele ning pperajale. See on nii looduslikult kui ka kultuurilooliselt huvitav piirkond, mistttu kutsutakse seda lausa Vooremaa prliks.

Siinsete kngaste puhul on tegu viimasel jajal ehk 10 00013 000 aastat tagasi tekkinud pinnavormidega: tavaprasemalt laiema voore jrsule edelaosale on mandrij tekitanud mhnastiku, nende kngaste vahelt leiab aga veesilmadega sulglohke. Voore pikkus ulatub kuni 2,5 kilomeetrini, selle absoluutne krgus aga 119 meetrini.

Kassinurme mhnastiku jrskudel metsaga kaetud nlvadel kulgeb umbes 2,5 kilomeetri pikkune looduse pperada. See on thistatud nii viitadega kui ka kollaste mrgistega puudel. Peale matkaraja on siin teisigi liikumisradu: punase thistusega on maastikuliselt vrdlemisi raske jooksu- ja maastikurattarada, sellest pisut kergem on mrgitud valge vrviga; talvel on siin ka suusarajad.


Vana hiieplats. Kassinurme looduse pperajale vib asuda otse parklast. Enne rajaleminekut tasuks siiski hoolega uurida raja kaarti, kuna puudele vbatud thised ja pperaja krvalepiked vivad suuna valikul mnikord segadust tekitada.

Parklasse les seatud teabetahvlitelt leiab aga muudki kasulikku ning huvitavat, sealhulgas vikese levaate Kassinurme mgede minevikust ja raja huvipunktide tutvustuse. Seistes teabetahvlite juures, tasub hetkeks vaadata tagasi autotee poole: sedalaadi avarat vaadet mbruskonna kaunile maastikule vib matkarajal nautida veelgi.

Parklast kagusse mda heinamaa rt pidi kulgev pperada juab sna pea esimese peatuskohani. Tegu on vana hiiekohaga, selle vravatest sisse astudes on hea tava lokulauale koputada.

Kultuspaigas pisut krgema koha peal asuvad muinsuskaitsealused lohukivid ning sna noored soovipaeltega phapuud. Ohvrikivide pealispind on praegusajaks sna murenenud kunagistest lohkudest on vhe jrele jnud. Arvatavasti oli lohkude tegemine kui rituaalne toiming seotud eesktt maaharimise ja viljakusega. Kividele asetatud mndid, viljaterad, oad ja prjad nitavad, et siinsed ohvrikivid pole ndsel ajalgi oma thtsust kaotanud.


Patjala ringile. Hiiekohast suunab viit Patjala ringi peale. Ndsest tuleks jlgida kollaseid thistusi puudel, et igelt teelt mitte eksida. Sisenedes lehtmetsa, jb silma vana tammepuu, sellest pisut edasi aga vrdlemisi jme ning mitme haruga kask.

Kord knkast les, siis jlle alla astudes juame Patjala vaateni. Siit metsa servalt, 115 meetri jagu le merepinna, on mbruskonna vooremaastik imehsti nha. Kagu suunda umbes 5 kilomeetri kaugusele jb Arukla voor, sellest pisut kaugemal Pikkjrve idakaldal on kuusemetsaga kaetud Nava voor. Vaevumrgatav on 27 kilomeetrit kagus paiknev Pala linnamgi Lhtel. Arukla voorest mnevrra paremal vib selge ilma korral silm seletada isegi Tartu televisioonimasti.

Patjala vaatekohast tuleb sama teed tagasi minna ja viida jrgi Lingukivi ringile asuda. Edasine teekond on kllaltki knklik: ronime jrsust knkanlvast les, siis jlle alla, kord lbi lehtmetsa, siis le vaarikavartest tiheda raiesmiku. Sedalaadi maastik ongi Kassinurme mgede sda. he jrsaku servas asub istepink ja teabetahvel, mis teatab, et just siin on ige koht hingetmbeks. Tahvlilt leiab selgituse, mismoodi oleks mistlik ea ning treenituse kohaselt teekonda jtkata: kohale judes tuleb vaid mta oma pulsisagedus. Selles peatuskohas viks selgeks ppida ka mned taimed: matkaraja res on ra mrgitud mets-kurereha ja kevadine seahernes. Nimesiltidega mrgistatud taimi vib Kassinurme pperaja res leida veelgi: raja teises otsas niteks ojaml, salu-siumari, kopkk ja ussilakk jpt.

Hingetmbekoha juurest tasub siia jutud tee suhtes vtta suund paremale; vasemale kulgev kollasega mrgistatud rada viib tagasi hiide.


Kalevipoja lingukivi. Kassinurme matkarajale jb ksjagu thtsaid kive. Hiiekohas ngime mitut ohvrikivi, nd aga, kui lbitud on umbes pool teekonnast, on raja res jrgmine, seekord teline kivimrakas. Tegu on meie rahvuseepose kangelase lingukiviga.

Kivi kohta on teda erisuguseid lugusid. Neist ks jutustab sellest, et Kalev katsus oma sngist kivi visata seitse versta eemal asetsevasse Kuremaa jrve. Aga tema vike srm libises ja kivi lendas ainult poole versta kaugusele [2].

Teise muistendi jrgi pdis Kalevipoeg kiviga peletada eemale hunte, kes kimbutasid Kassinurme sngi juurde aheldatud hobuseid. Kangelane heitis kivimraka siia seitsme kilomeetri kauguselt idast Kuremaa jrve rest. Visatud kivi mrki ei tabanud ja maandus hoopis sngist mnevrra eemal. Praegugi on kivil nha lingunri meenutav hele kvartsiidisoon.

Varem oli kivi mbrus lage nagu suurem osa Kassinurme knkaidki siinsetel nlvadel olid heina- ja karjamaad. Nd aga on viskekivi tiheda metsa all, leppade ja sarapuude varjus. Rahvajutu jrgi olevat karjapoisid kivi peale kogunenud vihmaveega janu kustutanud.


Kaseme vaated. Lingukivi juurest vib taas jtkata teekonda eri suundades. Lingukivi krvalt alla keerates juhatab matkarada kultusekivi juurde. Seegi on muinsuskaitse all, kuid erinevalt oma kaaslastest hiiekohas on siinne kivi rohkem kannatada saanud: ta on mitmeks tkiks lhatud.

Valides Kaseme vaate peale viitava suuna, juame peagi autoga sidetavale metsavaheteele. Kaseme talule avanev vaade asub metsa serval, 115 meetrit le merepinna. Siit nha olevas maastikus eristub hsti Laiuse mgi. See on Eesti kige thelepanuvrsem suurvoor, mille pikkus ulatub 10 ja laius 2 kilomeetrini. Laiuse voore krgus kndib jalamilt 60 meetrit krgemale, merepinnalt mdetuna aga 144 meetrini. Voore lunapoolsel krul vib mrgata Kuremaa misa alleed. Kaseme vaatekohast 26 kilomeetri jagu phjakaarde jb aga Pandivere krgustiku ja htlasi Phja-Eesti krgeim kohta Emumgi: 166 meetrit .m.p.


Muinas-Eesti kaitserajatised. Ilmselt ks tuntuim vaatamisvrsus, mida viimasel ajal aina tihedamini Kassinurmele vaatama sidetakse, on siinne linnamgi ja praegu veel taastamisjrgus linnus.

Muinas-Eesti kaitserajatisena oli see kasutusel esimesest aastatuhandest enne Kristust kuni 12. sajandini. Ajaloorikutest pole leitud teateid, et linnuse oleks keegi kunagi vallutanud. Ilmselt kaotas see oma thtsuse kaubateede mberpaiknemise jrel.

Muistne linnus asus toona voore harjal, sgavad sulglohud eraldasid siin 1525 meetri laiuse neemiku. Selle avatud kagu- ja loodepoolses otsas olid puidust kaitserajatised, mis eraldasid linnusekohta muust mbrusest. Praegusajal on sellest silinud 23 meetri krgused otsavallid.

Linnamel on tehtud ka pstekaevamisi: 1997. aastal uuriti arheoloog Ain Lavi juhatusel linname kagupoolset reala ja loodepoolset otsavalli. Nende tde kigus leiti jlgi eriaegsetest ehitistest nii vallidel kui ka linnuse hoovialal. Tuli vlja ka jnuseid varasemast palkkindlustusest, mis tenoliselt hvis 11. sajandi esimesel poolel. Nende ehitiste kohale on omal ajal rajatud uus ja tugevam kindlustuste liin, mis koosnes liiva ning kruusaga tidetud palktaranditest.

Praegusajal on kimas otsavalli rajatiste taastamistd. Linnuse rekonstruktsioon pab edasi anda siinsete ehitiste kuju, nii nagu need 1000 aastat prast Kristust visid olla. Taastatav kaitseliin koosneb nelinurksetest palktaranditest, mis asetsevad linname rel ksteise krval. Kaitsetarandid meenutavad omaaegseid elumaju, mida kasutati siin varjualuste ja laoruumidena. Kui selles oli tulekoldekoht vi kerisahi, siis neis ruumides ka elati. Kaitseehitise vrvavakohas asus krge torn, mille otsast kidi mbruskonda kontrollimas. Kui kaitserajatisi hiljem, 11.12. sajandil, tiustati, tideti tarandid liiva, kruusa vi kividega. Sel juhul jid hooned kindlustusvndi taha. Kui srane kaitserajatis kskord hvines, kujunesidki vlja praegusajal nhtavad otsavallid.


Kalevi sng ja pesukauss. Kalevipoja tegemiste kohta Kassinurme kngastel on teada omajagu muistendeid. Matkaraja keskosas mdusime tema lingukivist, ent linnusemel saab nha, mismoodi neb vlja Kalevi sng.

Sngi tegemisest kneleb vanarahvas jrgmist: Kalevipoeg kinud ilma puhkamata mitu pva mber, viimaks kippund tal vsimus ple ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mgiline ning Kalevipoeg ple aset leidnud. Saal tulnud tal mte hte sngi teha. Kohe raiund ta suure kuuse maha, teinud sellest khvli, mis klimitu mulda korraga visanud, ning hakand tle. Aga t ple tahtnud edeneta, selleprast teinud uue khvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski ple t edenenud ning Kalevipoeg teind kolmandama khvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga pike kippund enne sngi valmissaamist looja minema. Sl vaatanud Kalevipoeg paha meelega mber ning ninud phjatus orus he elaja, mis mda sisse jnud. Kalevipoeg tmmand elaja vlja, nlgind ra ning ajand naha kolme nuatiega puhtaks. Nd teinud ta enesele nahkplle, hakkand sellega mulda kandma ning sng saanud enne pva loojaminekut valmis [2].

Teatavasti oli meie kangelasel le maa palju asemeid, kuid Kassinurme oma vib neist pidada omaprasemaks, sest sngi krval asub ka silmapesukauss. See on ringikujuline veesilm, millest vesi iialgi ei kao, olgu ilmad kuitahes kuivad. Seda lompi nimetati rahvapraselt ka Phjatuks oruks. Rahvajutu jrgi pti kord selle sgavus ra mta: kui hel 1860. aastate suvel oli juba pikemat aega kuiv olnud, soovitasid kauged targad Patjala kla vanadel naistel veesilma sgavuse ra mta selle peale pidavat ka vihm tulema. Tarkade tlust uskudes korjatigi kogu kla kied kokku, selle pika aheliku otsa seoti pada, raskuseks pandi sisse kivi. Pada vajus aina sgavamale, kuid pris phjani ei judnudki. Kui see vlja tmmati, oli kivi asemel verine hrja pea. Hl vee peal hvardas aga kiki vee alla tmmata, kui keegi kunagi veel midagi veephja ritab lasta. Kohkunud naised lpetasid seepeale oma tegevuse. Vanade inimeste jutu jrgi olevat neist paljud ninud, kuidas allikasse jooksnud lehmad ja hrjad sealt enam vlja ei tulnud. Kevade varahommikutel olevat nhtud aga veehoidjaid, kes vee peal istudes oma pid harjanud.

Looduslikult on Kalevipoja silmapesukauss aga sulglohk ehk sll. See on viimasest mandrijtumisest prit pinnavorm, mille tekke phjustas taanduva jserva kljest lahti murdunud pangas. Sulamisel jttis see setetesse lohu.


Kassinurmel on alati rahvarohke. Kuna Kassinurme med asuvad hsti ligipsetavas kohas, vrdlemisi lhedal Jgevale ning ka Tartule, siis peaaegu alati vib siin kedagi matkamas vi niisama puhkamas nha. See on ka reaaleluliste rollimngijate (LARP) meelispaik.

Kassinurme med olid hinnatud juba 19. sajandi rahvusliku rkamise ajal, mil Kaarepere priitahtlike pritsimeeste selts korraldas siin mitmesuguseid rahvapidustusi. Populaarsus hbus nukogude ajal, kui klade seltsielu ja muud rahvakogunemised olid range kontrolli all. Uuele elule trkas see paik 1980. aastate lpus ja 1990-ndate alguses. Praegusajal on Kassinurme hsti hooldatud ning igati omanoliseks kujundatud puhkekoht: metsa all looklevad thistatud rajad (sh. looduse pperada); korrastatud on hiis ja linnamgi, siia on ehitatud pstkojad, kiige-, lkke- ja tantsuplats, hulgaliselt varikatusega istekohti jms.; pisitasa on valmimas ka linnuse rekonstruktsioon.

Kassinurme matkarajale saab minna ka koos teejuhi Toomas Pussiga, tema on siinse rajaga aastaid tegelenud. Kindlasti oskab ta jutustada palju kirevaid lugusid Kassinurme piirkonna ajaloo kohta, samuti juhtida thelepanu siinse looduse eripradele.

Eesti Looduses on Kassinurmest ka varem juttu olnud. 1992. aastal kirjeldasid Vello Keppart ja Toomas Puss siinset pperada palju pikema teekonnana [1]. Paraku sai sellest teoks vaid lhem, praegusajal lbitav ring. Kassinurme linnamest kui Kalevipoja sngist on kirjutanud aga Asta Paeveer [3].


1. Keppar, Vello; Puss, Toomas 1992. Kassinurme pperada Eesti Loodus 43 (5): 273278.

2. Muistendeid ja uurimusi Kalevipojast haldjas.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/

3. Paeveer, Asta 1993. Kassinurme linnamgi Kalevipoja sng. Eesti Loodus 44 (10): 340341.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012