Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2007/7
Fotograafia allpool veepiiri

Fotograafiast on saanud peaaegu et igamehehobi. Seevastu allveefotograafia on meil veel vrdlemisi vhe levinud. See harrastus nuab sna kulukat erivarustust ning omajagu eelteadmisi, kuid see-eest vib veealune maailm pakkuda palju ilusaid elamusi ning hea nne korral ka vga kauneid kaadreid.

Veekeskkonnas fotode tegemine vib esmapilgul tunduda imelihtne: tuleb vaid kaameraga vette minna ning aina pildistada. Paraku praktikas see nii lihtne pole: et vee all hid fotosid teha, tuleb vtta arvesse paljusid tegureid, sealhulgas iseenda sukeldumisoskust. Mida sgavamale vee alla tungitakse, seda keerulisem on ldjuhul pildistada: ha vhem jb aega fotode tegemiseks ja aina rohkem kulub seda sukeldusprotseduuridele. Halvenevad ka ldised olud: valgust hakkab nappima, vesi muutub klmemaks, hk saab kiiremini otsa ja peagi vib mjuma hakata lmmastikunarkoos. le 45 meetri sgavusel on vaja teistsugust sukeldumistehnikat, mistttu pildistamiseks jb veelgi vhem aega, samuti on vaja mitu korda kallimat fotovarustust.

Eri sgavustel erisugused olud. Eesti oludes vib ujumist kuni viie meetri sgavuses vees nimetada toruujumiseks (ingl. snorgeling). Fotograafidele on seejuures loomulikku valgust peaaegu alati piisavalt. Lihtsukeldumissgavus kndib aga 20 meetrini. Selle puhul on looduslikku valgust samuti kllaldaselt fotosid saab teha veel heades oludes. Sellel sgavusel vib viibida ligikaudu 4560 minutit.

Valgust tuleb puudu juba tavasukeldussgavusel. See jb vahemikku 2035 meetrit; sellisel sgavusel saab vee all olla umbes 2545 minutit. Tavasukeldusvarustusega vib minna ka veel 3545 meetrit allapoole veepiiri. Srast sgavsukeldust saab teha 1525 minutit. ldiselt on nii sgaval juba kottpime ning sukelduja enesetunnet hakkab mjutama ka lmmastikunarkoos.

Gaasisegude abil vib sukelduda 45100 meetri sgavusele. Seejuures tuleb arvestada juba mitme riskiga: veelgi suurem on oht langeda lmmastikunarkoosi, saada hapnikumrgisus vi lmbuda vale gaasisegu hingamisel vales sgavuses. Nutav on topeltvarustus, kuna vea korral ei ole vimalust kohe pinnale tusta. Sukelduskestus kndib siin 1030 minutini, kuid arvestada tuleb ka dekompressiooni peatustega, mis vivad pikendada kogu toimingut 6090 minutini, isegi kauemaks. Sellisele sgavusele sukeldudes tuleb prata suuremat thelepanu fotoaparaadi ning selle lisade valikule, sest enamasti on fotokaamerad, veekindlad kestad ja muu selline valmistatud oludele kuni 45 meetri sgavuses.

Enne vee alla minekut tuleb selgeks saada omajagu sukeldustehnilisi ksikasju: kuidas veekeskkond ning sgavus sukelduja kehale mjuvad; millistele meditsiinilistele aspektidele tuleb thelepanu prata ja sedagi, kuidas vee all ktega rkida ning ohu korral teisi aidata.


Millise kaameraga vette minna? Valides fotovarustust, tuleb ennekike selgust saada, mis sihiga vette pildistama minnakse: milline peaks vlja ngema soovitud pilt ja kellele seda nidata tahetakse.

Eestis on mgil vrdlemisi mitmekesiseid fotoaparaate. 35 meetri sgavusel saab edukalt pilte teha ka veekindlate hekorrakaameratega, kuid seejuures tuleb sna rangelt arvestada kiki piiranguid, mida sellise fotoaparaadi kasutusjuhis eeldab. Sedalaadi kaamera klbab toruujumise sgavusel; ent pildistamiseks on vaja hid valgusolusid, objekt peab olema sobivas kompositsioonis, fookuses ja teravussgavuse piires ehk igel kaugusel objektiivist. Lisavalgust selliste aparaatide puhul ldiselt kasutada ei saa.

Et teha pilte koju albumisse ja spradele nitamiseks, sobib ka tavaline odav digikaamera veekindlas kestas. Kuid samas on vimalik nendega ka vga kvaliteetseid makropilte teha. ldjuhul ei saa lisavlku siingi kasutada. Tihtipeale vib aga fotoaparaadi oma vlk pilti rikkuda (backscatter-efekt), samuti tuleb vtta arvesse asjaolu, et loomulik valgus kipub vrve moonutama.

Kui siht on allveefotograafiaga tsisemalt tegeleda, tuleks valida selline kaamera ja veekindla kest, millele oleks hiljem vimalik juurde panna ht vi mitut vlku ning lainurkobjektiivi.

Osta saab ka kasutatud varustust, kuid sel juhul tuleks alati olla ettevaatlik. Kui aparaat on mrjaks saanud, ei pruugi see kuigi kaua kesta, ehkki ostu hetkel on kaamera tiesti tkorras. Pikema aja jooksul svitavad vees lahustunud soolad vooluradadesse katkestused ja ldjuhul seda enam parandada ei saa. Thelepanu tuleks prata tihendipesadele: sellel olevad kriimud on htlasi potentsiaalsed lekkekohad. Tihendid on soovitatav enne kasutust uute vastu vahetada, olenemata sellest, kui ilusad vanad tihendid vlja nevad. See on vike kulu vrreldes uue fotoaparaadiga.

Enamasti on allveefotograafia lisavarustus mrksa kallim kui fotokaamera ise. Tihtipeale tasub kaaluda vimalust soetada ehk pisut vanemat sorti lisad: paljud neist sobivad uutele veekindlatele kestadele ja kestassteemidele. Niteks viks uurida Ikelite, Sea&Sea, Subali vi Nikoni kodulehti. Samuti teeb oma fotoaparaatidele veekindlaid mbriseid Canon.

Praegusajal on saada ka allveefilmikaameraid ning tavalistele filmikaameratele meldud veekindlaid mbriseid. Nende kaameratega saab teha digifotoaparaatidega tiesti samavrse kvaliteediga pilte.


Mis on vee all teisiti. Valgus sumbub vee all vga kiiresti. Eesti oludes vib sdapeval juba 30 meetri sgavuses olla kottpime. Seda tuleb arvestada ka lisavalguse kasutamisel. le 15 meetri sgavusel vib loomuliku valgusega pildi tegemine osutuda vga probleemseks. Soovitatav on seejuures kasutada aegvtet ning veealust statiivi.

Lisavalguse puhul tasub meeles pidada, et valgustada saab vaid vga piiratud ala kuni mni meeter valgusallikast. Mneti oleneb see ka valgusallika tugevusest. Kui pilti tahetakse teha ainult loomuliku valguse kes, tuleks sukeldumishetkeks valida pikesepaisteline sdapev: pike on siis kige krgemal ja vee alla pseb kige rohkem valgust.

Ka vrvid ei ole vee all samasugused kui maa peal: nad muutuvad veesgavuse suurenedes. Sinistes ja soojades meredes jb lpuks alles ainult sinine vrv ning meie meredes muutub kik roheliseks. Tavaliselt kaob kigepealt punane vrvitoon juba esimese viie meetriga. Seejrel kollane, siis roheline ja 30 meetri sgavuses on alles vaid sinine. Siiski on vrve vimalik jdvustada ka 30 meetrit allpool veepiiri, selleks tuleb kasutada mitut vlku.

Vlk on kige thusam meetod, mis aitab piisaval mral iges vrvitoonis valgust saada. Seejuures tasub meeles pidada, et lisavalgus ei tohi objektile langeda objektiiviga samast suunast, sest siis tulevad nhtavale vees olevad mikroosakesed ning rikuvad pildi. Inglise keeles nimetatakse sellist osakestelt peegeldunud valgusest tulenevat nhtust backscatter. Mida suurem on nurk lisavalguse ja objektiivi vahel, seda parem. Et seda nhtust vhendada ning varje pehmendada, kasutatakse vlkudel teravat ja suunatud valgust hajutavaid filtreid.

sna sageli kasutatakse varjude pehmendamiseks mitut vlku, kus ks, vimsaim annab phivalguse, ja lejnud tidavad varje. Vlkudega valgustades neb vrve vaid shvatuse hetkel, seetttu tasuks vee alla kaasa vtta taskulamp.

leminekul hest keskkonnast teise valgus murdub, nii ka hu ja vee vahetuse puhul. Valguse murdumise tttu tunduvad vees olevad esemed tegelikkusest veerandi jagu lhemal asuvat. Kui vlk objektile suunata, tuleks seda kindlasti arvestada. Vlgu seadmisel viks vrdlemisi julgelt soovitada see objekti keskpunktist pisut vljapoole suunata, sest inimsilm kipub vees murduva valguse tttu enamasti eksima. Nutikas on kasutada ka vlise vlgu klge kinnitatud vikest lampi, mis nitab hsti, kuhu vlgu valgusvoog tpselt langeb.

Vee all pildistades tuleb paraku arvestada, et veekeskkond ei soosi pildistamist, pigem kipub vesi fotot rikkuma. Kuna nhtavus on vee all enamasti kehv, siis selgema ja kvaliteetsema pildi jaoks peaks vett objektiivi ja objekti vahele jma vrdlemisi vhe. Sinistes ja soojades meredes vib tihtipeale nhtavus olla umbes 20 meetrit, Eesti meredes on aga 5 meetrit juba le keskmise ja niteks 15 meetri peale lbi paistvat vett vib meil pidada liharuldaselt selgeks. Vee lbipaistvust vhendab plankton ja muu hljum, pildistamine sellises keskkonnas on vrreldav maapeal uduse ilmaga, kus nhtavus on niteks 5 meetrit. Selleks et objektile vimalikult lhedale saada, kasutatakse lainurkobjektiive ning nendega koos lainurkvlke, et katta kogu pildile jv ala htlaselt.

Vee all tuleb tegutseda sna kiiresti: lpututeks katsetusteks, aina uute vttenurkade ning ige valguse otsimiseks pole kuigi palju aega. Seetttu peaks tegevusplaan ning ideed valmis olema juba varem, enne sukeldumist, et veealust aega vimalikult otstarbekalt kasutada. Seda eriti juhul, kui on kavatsus sgavsukelduda (3545 meetri sgavusele). Samuti on mistlik vtta varustust kaasa nii vhe kui vimalik ja nii palju kui vajalik. sna sageli tuleb ette, et igaks juhuks kaasavetud varustusega polegi vee all aega tegeleda.


Rm hsti nnestunud pildist. Vee-elukad ja -taimed on sageli vikesed, ent fotografeerimiseks vga huvitavad. Seeprast on vrdlemisi levinud makrovtted. htlasi laheneb selle puhul hulk probleeme: valgustugevus ja nhtavus on paremad, vrvid ei kao ra, backscatter ei riku pilti ja tehniliselt tiusliku foto saab juba sna vikese vaevaga. Sageli soovitataksegi algajatel allveefotograafidel just makrost alustada, et kohe tulemusi nautida.

Vee-elukatest on meil ehk kige pnevam pildistada kalu. Eesti kaladest on kige lihtsam pildile saada ahvenat, ogalikku, lesta ja ka haugi: mrgates veesgavustes tegutsevat fotograafi, ei pgene nad kohe esimesel vimalusel. Lestal on kindel veendumus, et teda ei nhta, ogalik kaitseb oma pesa, ahven on uudishimulik ja kui npuga phjamudas sonkida, vib ta isegi lhemale tulla, uurimaks, kas leidub midagi sdavat. Haug on samuti sna uudishimulik.

Koger elab tavaliselt nii mudases veekogus, et teda on raske ldse tabada vi jb ta nigela nhtavuse tttu halvasti pildile. Kiluparve pildile saada on aga nnelik juhus.

Seega peavad allveefotograafia harrastajad arvestama erisuguseid piiranguid ning sedagi, et veeolude tttu ei pruugi foto tihtipeale nnestuda. Need mured kivad asja juurde ning seda suurem on rm nnestunud kaadrite le.



Peep Rada
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012