Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Hdroenergia saab olla roheline

Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hdroenergiat ei saa pidada roheliseks, kuna see tekitab loodusele suurt kahju. Hdroenergeetikas on kasutusele vetud uusi tehnoloogiaid, mistttu saab paljusid vee-energia negatiivseid mjusid vltida ning edaspidigi kasutada hdroenergiat elektri tootmiseks loodust kahjustamata.

Eelmisel kmnendil peeti hdroenergiat Eestis kahtlematult roheliseks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vhendada plevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Esmaseks peeti vhendada hu saastamist; veejujaamade taastamine senistele paisudele oli positiivne tegevus. Hdroenergeetika negatiivne mju on pevavalgele tulnud alles viimastel aastatel. Sellele ei ole varem nii suurt thelepanu pratud. Kuid kogu elu ja hiskond areneb edasi, nii kalastiku kaitse kui ka hdroenergeetika.

Veejujaamade tskliline t on ks levinumaid phjendusi: otsekui nad saaksidki ttada ainult tskliliselt, aeg-ajalt, kogudes enamiku ajast vett paisu taha. Tuleb nentida, et isegi Eestis esimesena taastatud Saesaare hdroelektrijaam pole algusest (1991) peale ttanud tskliliselt. Kaks Francise turbiini vimaldavad elektrijaama vimsust reguleerida suurtes piirides, alates minimaalsest hulgast 0,3 m3/s ja lpetades maksimaalse turbiine lbiva vooluhulgaga 3 m3/s.

Kui osa jaamu ttabki tskliliselt, siis ei riku need vee erikasutusloaga esitatud nudeid. ldnue on hoida lemine veetase etteantud piirides, mis thendab, et mingi ajavahemiku jooksul turbiine ja paisu lbiv keskmine vooluhulk vrdub je vooluhulgaga. Nd on nudeid karmistatud ega piirduta enam keskmise vooluhulgaga, vaid vooluhulk alumises tasandis peab vrduma igal ajahikul juurdevooluga lemises tasandis.

Nagu varasemad, nii vimaldavad ka viimasel ajal rajatud hdroelektrijaamad toota elektrienergiat pidevalt, reguleerides tootmisvimsust je vooluhulga jrgi. Mistagi, kui rajada kalalbipsud, vheneb turbiine lbiv vooluhulk lbipsus voolava veehulga vrra. Suurvee ajal lheb osa vooluhulgast ka le paisu. Pidevalt ttava elektrijaama puhul on ldse mttetu kasutada sanitaarvooluhulga mistet. Sellise tootmise puhul ei tekita elektrijaam ise loodusele mingit kahju ja htlasi on see taastuv energia. Miks ei viks seda siis nimetada roheliseks energiaks?


Peasdlaseks peetakse paise. Paisude negatiivne mju ei ole tekkinud mitte viimase 1015 aasta jooksul kiku antud hdroelektrijaamade tttu. Paisud on olnud enne seda vhemalt pool sajandit ja selle aja jooksul on nende taha kogunenud testi kllalt suur kogus muda. Paisu allalaskmisel lheb allavett ainult see muda, mis jb tulevasse jesngi, peaaegu olenemata sellest, kas allalaskmine toimub aeglaselt vi kiirelt.

Seega tuleks kallastele jnud muda ra vedada. Selliseid kogemusi meil on. Niteks vib tuua Plva paisjrve saneerimise. See kestis aastaid vlja veeti aastasadu kogunenud muda kuni phjavee tasemeni. Eemaldada muda veelgi sgavamalt oleks olnud liiga kulukas. Vga loogiline on nue, et enne paisjrve allalaskmist tuleks sealt muda eemaldada. Paraku ei saa seda enamasti niteks mudapumbaga teha, kuna see vajab kllalt suurt maa-ala, mis on ettevalmistatud muda settimiseks.

Peri paisjrves sadestunud lenduvat muda oleme eemaldanud segaja abil. Seda tuleb teha aga kllalt ettevaatlikult, et allavoolu vesi ei sisaldaks liiga palju setteid. Tsi, see muda lheb allpool asuvasse jrve. Ent kui Peri paisu poleks, lheks see ikka sinna. Segaja abil lahtise muda eemaldamine ei ole ka eriti kulukas ja tehniliste tiustuste jrel on seda vimalik teha automaatselt, programmi jrgi.

Kogu lahtist muda ei saa krvaldada he aastaga. Et vltida ka edaspidist muda kogunemist, tuleb seda teha iga aasta peamiselt suurvee ajal ja mingil mral on see vimalik ka muul ajal. Segaja maksumus ei ole leju kiv isegi 4 kW elektrijaama omanikule. Selleks vajalik elektrienergia saadakse oma jaamast ja energiat kulub umbes 400 kWh/ha.

Tulemus on silmanhtav: endine kinnikasvav veekogu, mille phi oli kaetud kanada vesikatkuga ja pinnal vohasid vetikad, on muutunud ilusaks paisjrveks, tekkinud liivakallas on suvepevadel kohalike armastatud suplus- ja puhkusekoht. Palju sagedamini on nha kalade sulpsatusi, ei puudu ka pardiema koos poegadega.

Lugedes keskkonnaministeeriumi tellitud keskkonnamju hindamise dokumente, jb mulje, et kllalt paljud aruteludest osavtjaid on hlestatud mne paisjrve vastu ja sooviksid selle alla lasta. Kuid samal ajal ei oleks neil midagi korrasoleva paisjrve vastu.

Oma arvamust pole paisjrvede kohta avaldanud ei ornitoloogid ega ka jahimehed, kes sgiseti ktivad parte ja muid veelinde.


Kalade rndeteede avamine on eriti thtis Phja- ja Lne-Eesti jgedes, mis suubuvad merre. Kas paisude lammutamine ja endise loodusliku olukorra taastamine on ainuige viis seda saavutada? Ka looduslik olukord ei pruugi anda kaladele kige paremaid elutingimusi. Nitena vib tuua vimaluse juhtida jgi osaliselt mda paisjrvest ja hdroelektrijaamast, kusjuures uue je vooluhulgaks jks 3035% keskmisest. Kui vooluhulk jes on sellest viksem, ei saa elektrijaam nagunii ttada, aga suurvee korral lheb liigne vesi le paisu ja pole karta tulvavee kahjustusi mdaviigule. Videtavalt on see sna kallis, kuid odavad lahendused ei tarvitse anda sellist tulemust, et tulevastel plvedel ei oleks phjust meid kritiseerida.

Teise nitena rndeteede avamisest tooksin Piusa jel asuva endise Halla vesiveski. Teatavasti kuulub Piusa jgi 112 jeligu nimistusse, kus ei tohi uusi paise rajada ega vanu taastada. Tegelikult aga hakkaks senise paisu tstmise jrel vesi voolama mda kunagist vana jesngi ja paisust oleks vimalik saada energiat, sulgemata kalade rndeteed. Kuid looduskaitseseaduse 51 alusel ei tohi seal tiendavalt paisutada. Ka keskkonnaministeeriumi tellitud 12 je 18 paisul tehtud keskkonnamju hindamistes jetakse andmata hinnang paisutuste taotlustele, mis on esitatud mainitud 112 jeligu kohta.

Jb arusaamatuks, miks mingi dokument keelab tpsemad uuringud objektil seetttu, et see on kantud mingisse nimekirja vanade, vhem uuritud andmete phjal. Uuringutega on kindlaks tehtud, et mned siseveekogude kalad (niteks latikas) teevad samuti pikki rndeid. See aga ei thenda, et nende liikide olemasoluks ja silimiseks on pikad rnded tingimata hdavajalikud.


Paisude positiivne mju avaldub eriti hsti madalvee ajal. Kui krestikel napib kalade eluks vajalikku vett, siis on neil vimalik ellu jda just tnu paisudele. Paisude puudumisel on hulk kalu mratud hukule. Selle nide on Kunda jgi, mis kord talvel phjani kinni klmus. Sama olukord kujuneb suvel puasel ajal, kui viksemate jgede krestikulisel osal on vett ainult mni sentimeeter.

Vide, et paisud vhendavad niigi vhest je veehulka pinnasesse imbumise teel, on eriti vaieldav juhul, kui paisjrve phjas on allikaid. Kuid paisu allalaskmisel langeb phjavee tase, mis puaajal ohustab mbruskonna taimestikku. Ka lhikonna kaeve hvardab siis kuivalejmise oht.

Paisud tstavad jevee temperatuuri ainult siis, kui vesi voolab le paisu vesivrava. Kuid turbiinidesse juhitakse just alumiste kihtide vett ning allpool paisu sel juhul vee temperatuur ei tuse. Paisutatud vesi soojeneb pinnalt, seevastu alumiste kihtide temperatuur on ldiselt sama mis paisjrve sisse voolaval veel. lemistes kihtides neeldub peaaegu kogu pikesekiirgus ja suvise sooja huga puutub kokku ksnes kige lemine kiht. Seega soojenevad paisjrve alumised kihid isegi vhem, kui sama vesi voolaks krestikul. Kui paisjrves on allikaid, jb alumiste kihtide veetemperatuur madalamaks sissevoolava vee temperatuurist.


Hdroenergia hoiab siiski plevkivi kokku. Vaidlusi on tekkinud sellega, kas he vikese hdroelektrijaama elektrivrku llitamise jrel vheneb Narva elektrijaamades plevkivi tarbimine. Kuid arvestades hdroelektrijaamade leviimist pidevale tle, nagu eespool kirjeldatud, vhendavad isegi 0,2% Eesti energiatarbimisest katvad veejujaamad niisama palju Narva jaamade plevkivi tarbimist. Sellele ei tohiks vastu vaielda kski vhegi energeetikat tundev isik. Kas 0,2% ongi vga vhe? Kas 30 000 tonni plevkivi on vike kogus?


Esimestele taastatud elektrijaamadele anti veevtu- ja saasteluba alles 1996. aastal, kuigi esimene veejujaam taastati Eestis 1991. aastal. Loale olid mrgitud nutavad veekogused ning nue lubada ldsusel kasutada kallast kmne meetri laiuselt. Veepinna kikumine lemisel pinnal oli lubatud piirides 0,25 m. Alumise veetaseme hoidmist teatud piirides ei saa nuda, sest see oleneb veehulgast jes alumine veetase vib muutuda olenevalt tingimustest isegi le kahe meetri (Leevakul).

Hiljem lisandus nue silitada sanitaarvooluhulk, kuid ei olnud mrgitud selle suurust. Seega ei olnud ka alust kontrollida selle nude titmist. Keskkonnateenistused arenesid koos hdroelektrijaamade rajamisega ja alles tegelikkuses selgus, milliseid nudeid tuleb veejujaamadele kehtestada. Eriti mrgatav oli areng prast keskkonnateenistuste eraldumist maavalitsuste alluvusest.

Hdroelektrijaamade omanikud ei riku pidevalt vee erikasutusloas mrgitud nudeid, kuigi vahel on seda juhtunud. Mni juhtum, milles sdistatakse hdroelektrijaama omanikku, oleks toimunud ka ilma elektri tootmiseta. Niteks Kunda paisu phja veelasu luukide purunemine. Ilmselt ei nustu keskkonnainspektsioon ka vitega, et neil ei jtku raha ega kogemusi, kontrollimaks vee erikasutuslubades esitatud nudeid, ning et nnda vimaldatakse hdroelektrijaamade omanikel ma elektrit, rikkudes nudeid.

Veejujaamade omanikke ei rahulda aga vee erikasutusloa viieaastane kestus: seejrel vidakse luba mitte pikendada phjust mrkimata vi esitatakse letamatud nuded ja tehtud investeering jb kasutult seisma.


Hdroenergia majanduslik kasu. Vrreldes teiste elektrijaamadega on veejujaama rajamine suhteliselt kallis. Enamikku praegustest hdroelektrijaamadest oli vimalik taastada ainult varasema paisu tttu. Taastamistde eelsed majanduslikud arvutused on nidanud ots-otsaga kokkutulekut ilma erilise kasumita. Laenude tagastamist on kergendanud ainult kllalt suur inflatsioon ja sellega kaasnenud taastuvenergiast toodetud elektri mgihinna tus: 1991. aasta viielt kopikalt praeguse 1,15 kroonini he kilovatt-tunni eest.

Kui mnel veskiomanikul tekibki elektrienergia tootmisest mingisugune arvestatav kasum, siis tuleb seda vaadelda kui regionaalpoliitilist maaelu toetust. Ettevtted on paigutanud oma kasumi harilikult taastuvenergia edasiarendamisse.

Suurem osa rajatud hdroelektrijaamadest on seni koormatud hpoteegiga ja kasumid lhevad pangalaenude tasumiseks. Suhteliselt vikese vimsusega elektrijaama kasum ei ole selline, et ehitada omavahenditega kallis kalade lbips. Seetttu peaks riik toetama kalapsude rajamist. Vib-olla on ka Eesti harrastuskalamehed sama meelt Rootsi kalameestega, kes soovivad kulutada veel kuni miljard Rootsi krooni, et luua paremad kalapgivimalused?

Mingi osa kulutustest jks ka hdroelektrijaama omanikule, kuigi kalapsu rajamine vhendab niigi jaamast saadavat tulu. Kui midagi teha, siis juba selline, mis jb isegi aastasadadeks, ehkki see on praegu kulukas. Tiesti mistmatu on suhtumine, et kui paisu ei nustuta lammutama, siis ei tohiks sinna riiklikke finantseeringuid paigutada.


Hdroelektrijaamade ja paisude negatiivset mju kalandusele saab vhendada ja seda ongi tehtud. Hoolimata vga negatiivsest seisukohast hdroenergia kohta teevad ihtoloogid siiski aktsepteeritava ettepaneku: Riik ei peaks panustama mitte krgetesse kokkuostuhindadesse, vaid pigem aitama muuta praegused hdroelektrijaamad keskkonnahoidlikumaks. Siinjuures tekib ksimus, kas praegune toetus on liiga suur? Kui seda kasutada kalateede rajamiseks, siis viks olla suuremgi. Igatahes on meil vimalik histe jududega muuta hdroenergia taas roheliseks energiaks.



1. Kunda jel paiknevatele Kunda HEJ, Kunda Estonian Cell veehaarde, Kunda tehase ja Kunda misa paisudele kalapsude rajamise keskkonnamjude hindamine. KMH aruanne. 2007. a.

2. Tambets, Jaak jt. 2007. Eestis ei ole hdroenergia roheline. Eesti Loodus 58 (7): 342349.

3. Valgejel paiknevate Kotka ja Nmmeveski paisudele kalapsude rajamise keskkonnamjude hindamine. KMH aruanne. 2007.a.



Voldemar Enno
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012