Eestis on korduvalt otsitud looduskaitseväärtuslikke alasid: alustades luha- ja rannaniitude inventuuriga 1994. aastal ning lõpetades ulatusliku Natura 2000 elupaikade arvelevõtuga paar aastat tagasi. Ometigi satutakse aina uutele seni varju jäänud kooslustele, mis on elupaigaks ka kogu Euroopas kaitstavatele liikidele.

Sedapuhku on ilmsiks tulnud ulatuslik allikasoode ala Põlvamaal Kõlleste vallas Tuulemäe külas Krootuse asula lähedal. Koha ”leidmise” lugu on pigem erandlik: ma ei sattunud sinna planeeritud välitööde käigus, vaid kohaliku elaniku kutsel. 2005. aastal hoopis teist laadi projekti käigus tallu juhtunud botaaniku üle oli perenaisel ülimalt hea meel. Ta võttis jutuks ka lähikonnas asuvad sood, kus varem aastaid riiklikku veeseiret oli teinud: allikavee seire olevat Piigaste oja allikatel alanud 1945. aastal, 1990. aastatel jäeti alles vaid paremini ligipääsetavas kohas asuv vaatluspunkt. Vestluse käigus mainis taluperenaine, et soodes on rohkelt taimi, keda ta mujal kasvamas pole näinud. Nime ta neile taimedele tookord anda aga ei osanud.

Kirjeldus tekitas huvi, sest samalaadne lammi-allikasoo oli ka minu lapsepõlvekodus Räpina lähedal põhiline orhideeleiukoht, kus aastaid hiljem leidsin kasvamas ka eurodirektiiviga kaitstud kollase kiviriku.

Palju kaitsealuseid liike. Esimene matk Piigaste oja äärde 2006. aasta palaval ja harukordselt kärbserohkel juulialguse päeval oli rõõmustav. Selles piirkonnas võis hulganisti kasvamas näha kõrgekasvulisi käpalisi: kahkjaspunast ja balti sõrmkäppa, samuti soo-neiuvaipa. Ka taimede õied olid tähelepanuväärselt suured. Allikaojade ümber laiuv ubalehekooslus viitas, et paik võiks sobida ka kollasele kivirikule (Saxifraga hirculus). Augustis ettevõetud retk tõi sellele kinnitust: peaaegu kõigil allikasoolaikudel leidus seda liiki, rauarikka veega suurima allikaoja ümbruses kasvas neid koguni tuhande isendi jagu. Eelmine aasta tunduski Otepää piirkonna jaoks olevat väga soodne käpaliste ja kollase kiviriku õitsemiseks – need liigid pole kaugeltki ühtmoodi arvukad ja õites igal aastal.

Kollase kiviriku ja käpaliste leid Tuulemäel on mõneti ootuspärane ja osutab hästi säilinud loodusmaastikule: nii Otepää kõrgustiku soodes kui ka Krootusest mõned kilomeetrid kirdesse jääval Osetsool (Natura 2000 hoiuala) on neid liike varem leitud. Osetsoo väljavool ja Piigaste oja pole aga omavahel ühenduses, kuigi mõlema vesi jõuab lõpuks Ahja jõkke.

Allikasoodes võib sageli kasvamas näha ka haruldasi samblaid, esialgu on Tuulemäe soost teada soosambla (Paludella squarrosa) leid (koguja-määraja Kai Vellak); see liik kuulub Eesti punase raamatu neljandasse, tähelepanu vajavate liikide kategooriasse.

Tuulemäe allikasood paiknevad oja mõlemal kaldal, neid lahutavad väikesed metsatükid. Siin on nii lammilodu-, madalsoo- kui allikasoometsi. Viimased on tavaliselt sanglepikud, kus jalg vajub sügavale veest küllastunud samblaturbasse ning tuleb kahlata vööni osjades. Väiksemad soolaigud asuvad oja läänekaldal, nende soolagedate pindala küünib poole hektarini. Idakaldal on kaks suuremat sood, mõlema pindala hõlmab umbes 1,5 hektarit. Põhjapoolses soos kasvavad vaid üksikud kased, sanglepad ja pajupõõsad; tegu on nõlvasooga, kus kõrguste vahe soo ülemise ja alumise osa vahel ulatub hinnanguliselt 2–3 meetrini. Lõunapoolne allikasooriba on kitsam, puuderikkam ja esmapilgul kohati ka liigivaesem: käpalisi on vähem, valitsevad tihedad soosõnajala kogumid ning osjad.

Euroopa loodusdirektiivi kaitset väärivatest heas seisundis elupaikadest on Tuulemäel looduslikud ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud, allikad ja allikasood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning lammi-lodumetsad.

Kui tuleb prügila? Küll oleks kena, kui siin saakski loole punkti panna – leitud on väärtuslik elupaik, kollase kiviriku uus leiukoht (püsielupaik), loodetavasti loodushoidlikud maaomanikud ümberringi …

Kahjuks on koht ohus. Põlvamaa Kõlleste valla üldplaneeringu osana on algatamisel teemaplaneering, mis vaatleb Kagu-Eesti regionaalprügila nelja võimalikku asukohta . Üks neist, Markuse kinnistu, paikneb linnulennult napi poolteise kilomeetri kaugusel Tuulemäe allikasoodest, ülesvoolu Piigaste oja ääres.

Markuse kinnistu on välja pakutud prügila asukohtadest väikseim – 30 ha. Rahutuks teeb asjaolu, et kui 2005. ja 2006. aastal ilmunud Postimehe artiklites nimetatakse Markuse kinnistut tõenäoliselt mittesobivaks [1, 2], siis tänavu peetakse seda hoonete puudumise tõttu hoopis üheks perspektiivsemaks prügila asukohaks [3].

Tegu on looduskauni maa-alaga; ühel väikesel künkal asuvad siiski võrdlemisi hästi säilinud taluhooned. Sellest kuplist mööduv oja suubub kinnistu põhjapiiril looklevasse Piigaste ojja. Looduslikus sängis voolava oja saastumine prügilaveega on ilmselt vältimatu. Ka hoonetest idas olev puhastumiseks piisava ulatusega siirdesoo tundub sobimatu: selle vesi toidab lähedal asuva talu juures olevaid äsja korrastatud kalatiike, misjärel jõuab vesi Piigaste ojja. Kindlasti tuleks uurida, kas nõrgvesi võib tungida ka Tuulemäe allikasoid toitvasse põhjavette.

Teoreetiliselt on ehk võimalik ehitada Euroopa Liidu nõuetele vastav prügila nii, et nõrgvesi puhastuks juba selleks eraldatud maa-alal, mõjutamata lähiümbruse põhja- ja pinnavett. Paraku ükski sellelaadne rajatis päris ideaalselt praktikas tööle ei hakka: loodus on selleks liiga keerukas, et suudaksime selle üksikasju mõista ning negatiivseid mõjusid täiel määral ära hoida. Samuti toob prügila rajamine kaasa müra ja ebameeldiva lõhna, millega ümbruskonna elanikud leppida ei taha.

Krootuse ümbruses on hästi säilinud endine maakasutusstruktuur, paljud talud on asustatud, tegeldakse põllumajandusega, sealhulgas mahepõllundusega. Kohalikud elanikud on juba välja astunud oma puhta ja vaikse elukeskkonna kaitseks, kuigi arendajad viitavad loodavatele uutele töökohtadele.

Anneli Palo (1966) on botaanik, TÜ geograafia instituudi ja TTÜ säästva tehnoloogia instituudi teadur.

1. Pau, Martin 2005. Uus Kagu-Eesti prügila võib tulla Põlvamaale. – Tartu Postimees, 29. sept.

2. Pau, Martin 2006. Prügila kavandamist saadavad ärevad kirjad. – Tartu Postimees, 5. dets.

3. Pau, Martin 2007. Jäätmekeskus jätab raha ootele. – Tartu Postimees, 12. märts.