Eesti Looduse fotov�istlus
2007/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/7
Nmm-liivatee ied puhkevad sdasuvel

Nmm-liivateed on looduses lihtne ra tunda. Abi pakuvad selleks nii ngemine kui ka lhnataju, itseaja tipphetkel veel nektarit koguva putukaparve eriklaline sumin.

Juba nimetuski reedab, et see liik eelistab liivaseid kasvukohti. Liivamaadega haakub tavaliselt kuivus. Et nmm on ka sna valguskllane, siis ongi selle taime phieelistused paigas.

Nmm-liivateed vib leida hredates mnnimetsades, rannaliival, kuivadel knkanlvadel, valguskllastel metsateedel ja mujalgi. Tegelikult polegi see pisike lill rohttaim, vaid hoopis tilluke poolpsas. Alust selliseks viteks annavad taimevarre puitunud alaosad. Rohkelt harunevad varred kas lamavad vi hoiavad ladvaosa tusvas (psti-)asendis. Krguselt ei leta nad tavaliselt kmmet sentimeetrit. Taime igihaljad lehed on pisikesed, kuid rikkalikult eeterlikke lisid eritavate nrmetega. Et selles veenduda, tasub napsata taimelt leheke ja seda nppude vahel muljuda: lhnapahvak on tagatud.
>Lehtede tagasihoidlikkus tehakse tasa iteiluga. Et nmm-liivatee ied on samuti vikesed, teeb taim end nhtavaks neid kokku koondades: kigepealt isikuisse, kuid peale selle veel padjanditena kasvades nnda mahub vikesele maalapile ohtralt isikuid. Eemalt vaadates jb mulje lausa erksavrvilisest helelillast vaibakesest.
>
>Tarbetaimeks kogutaksegi nmm-liivateed itsemise ajal: kridega eemaldatakse nii isik kui ka roheliste lehtedega varreosa. Nmm-liivatee on huvitav veel sellegi poolest, et meil Eestis venib tema itseaeg, olenevalt kasvukohast ja ilmastikust, kllaltki pikaks: juuni lpust kuni augusti alguseni. Kogutud rdid kuivatatakse otsese pikesevalguse eest varjatult mdukal temperatuuril (3035 oC). Vrdlemisi madal kuivatamistemperatuur sstab taime phirikkust eeterlikke lisid. Just eeterlikud lid annavadki erilise lhna, kuigi neid on nmm-liivatees tunduvalt vhem kui tema kuulsas sugulases tmianis.
>Eeterlike lide kogum on nmm-liivateel sna mitmeklgne: peale tmooli ja karvakrooli leidub veel borneooli, geraniooli, karioflleeni jt. Loomulikult on rtides ka muid bioaktiivse toimega hendeid: parkaineid, flavonoide, vaike, mruaineid, orgaanilisi happeid, mikroelemente jne. Taime nii-elda firmamrgiks jvad aga ikkagi eeterlikud lid. Just viimastest lhtuvad ka nmm-liivatee kasutusviisid nii toiduainete maitsestamisel, parfmeerias kui ka meditsiinis.
>Nmm-liivateel on ka vga erilisi kasutusalasid: rtide abil peletatakse koisid riidekappidest ja trjutakse tigusid neile meeldivate toidutaimede lhedusest, see taim kuulub ka palsameerimissegude koostisse. Rahustava, antiseptilise vi hingamisteid vabastava vahendina lisatakse selle taime rti ka sauna leilisegudesse. Tsi, arvude kaines maailmas ei saa meil kasvava nmm-liivatee phivrtust laialt reklaamida, sest eeterlike lide sisaldus on tal kasin ja vib kikuda sna suurtes piirides. See oleneb nii taimede geneetilisest eriprast kui ka kasvukohast.
>
>Rahvaprimuses tuntud. Rahvapraste nimetuste vhesuse le selle taime puhul just kurta ei saa. Need vib tinglikult jagada viide rhma. Esiteks kasvukohast lhtuvad, nagu liivakad, liivahein, meretee, nmmehain, rannatee, kadakaalused. Teise rhma paigutuvad ravitoimingutega seotud taimenimed: jooksvarohud, nrgatee, rabanduse rohi, rgarohud, rinna rohi, heksatberohi.
>Et nmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmrkidel, siis peegeldavad rahvaprased nimetused sedagi valdkonda: kaetisrohi, kolmainujumalarohi, imetserohi, kurjasilmarohi, jumalaema rohhud, suitsetamisrohi. Siia rhma viks paigutada ka nmm-liivatee ladinakeelse nimetuse Thymus serpyllum. Thymus viitab seosele hinge ja elujuga, serpyllum aga roomavale kasvuviisile. Just viide elujule selgitab, miks juba antiikajal liivatee eri vormid ka sdalaste hulgas menukad olid.
>Teatud hulk rahvapraseid nimetusi viitab taime vlimusele ja omadustele, nagu roosipuna, puna-hein, pllupuna, viinapuna, mesilaselill ja mesiain. Kige vhem on rahvaprimuses aga neid nimetusi, millel on seos ajateguriga, niteks jaanipuna, jaanilill, jahni rohud.
>Meie esivanemad kasutasid nmm-liivateed peamiselt ravimtaimena ja maagilistel eesmrkidel. Mned nited levinud uskumustest. Mitmel pool usuti, et taime oksakest juustes kandes muutub naisterahvas vastassoole ahvatlevaks. Juhul kui noorloom oli nrb, siis usuti, et ta on ra snatud. Abi loodeti nmm-liivatee keedusest, mida loomale jootes pti needus maha vtta.
>Hoopis rohkem oli maagilistes rituaalides levinud kuivatatud taimede pletamise tava. Antiikajastust on teada, et selle taime kuivrdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti endid ja hooneid nii kurjade vaimude kui ka needuse eest. Samuti usuti, et kalavrke suitsutades saab abi kalannele ja piimanude suitsutamise jrel paraneb seal valmiva hapukoore saagis ja maitse. Isegi vanapoiste suitsutamisest usuti saavat tuge selleks, et nad kosjatee jalge alla vtaksid.
>Nmm-liivatee suitsu on ammustel aegadel kasutatud ka raviotstarbel: suitsuga prooviti leevendada kha ja teisi hingamisteede haigusi, sellel arvati olevat ka rahustav toime.
>
>Koduses rohukapis. Nmm-liivatee on tuntud ravimtaim nii sees- kui ka vlispidiseks kasutamiseks. Kige rohkem on seda pruugitud hingamisteede haiguste korral, mikroobe hvitava mju tttu ka rga lahtistajana. Abi on nii ravitee joomisest kui ka eeterlikke lisid sisaldava auru sissehingamisest.
>Peale selle on nmm-liivateed pruugitud palaviku alandajana, sapi snteesi stimuleerijana ning organismist liigse vee vljutajana. Vlispidi kasutatakse taimeosi mikroobide hvitamiseks mdastes pletikukolletes, sest lenduvatel eeterlikel lidel on bakteritsiidne toime.
>Tegelikult oli igus nendel, kes sajandite eest kandsid riiete kljes nmm-liivatee kimpe, et nakkushaigustest hoiduda. Kimpude kandjaid ei kaitsnud siis kll mingid leloomulikud jud, vaid taimest lenduvad hendid. Liigesevalude leevendamisel on abi rtide lisamisest vannivette, sama kehtib ka jalahooldusvannide puhul. Isegi liigrasust nahka ning kmaseid juukseid soovitatakse pesta nmm-liivatee leotisveega.
>Selle taime eeterlike lide hukutavat toimet haigustekitajatele kasutab ka ndisaegne kosmeetikatstus. Tstuslikult eraldatud eeterlikke lisid lisatakse toimivas koguses seepidele, vannivahtudele, jalahooldusvahenditele ja hambapastadele. Nnda saavutatakse korraga kaks tulemust: toote meeldiv lhn ja maitse ning mikroorganismide arvukust piirav toime.
>
>Sobib ka toidule. Juba ammu on nmm-liivatee lehti lisatud kas vrskelt vi kuivatatult eri toitudele. Niteks Prantsusmaal ja veitsis on maitsestatud teatud juustusorte ning juustust tehtud toite. Islandil on lisatud nmm-liivateed hapupiimale ja Iirimaal antud parem maitse piimavadakule. Paljudes phjapoolsemates riikides on nmm-liivateed tavapraselt lisatud liha- ja kalakonservidele.
>Kulinaarias vib nmm-liivatee aromaatseid lehti sobitada erisuguste toitudega. Vrsked lehed vi kuivatatud rdid annavad omaprase maitsevarjundi soojadele ja klmadele kastmetele, kgiviljasalatitele, keedetud ja praetud kalale, grillitud roogadele, ulukilihast tehtud toitudele, kohupiima- ja munaroogadele ning kpsistele. Kuid see taim klbab ka kurkide ja puuviljade silitusvedelikku. Leotades rti lahjas dikas vi toidulis, saab erilise lhna ja mekiga maitsedika vi -li.
>Nmm-liivatee lisand aitab maitsestada ka keelekastet. Isegi thine kogus muudab tee lhnavaks ning lisab suvisele karastusjoogile meeldiva maitsevarjundi. Juba iidsetest aegadest on nmm-liivatee rte tarvitatud teatud likride valmistamisel.
>Nmm-liivatee nii ulatuslik kasutus toitude ja jookide maitsestamisel pstitab ksimuse, miks just see taim, aga mitte tmiani nime all tuntud aed-liivatee (T. vulgaris)? Viimast vib aasta ringi osta potitaimena suurematest toidukauplustest. Vastus vib peituda kahes asjaolus. Esiteks: ammustel aegadel tuli leppida nende maitsetaimedega, mis kasvasid looduslikult inimeste elupaigas. Seetttu on nmm-liivateed ajalooliselt kasutanud just phjapoolsemad rahvad. Teiseks: nii kummaline kui see ka ei ni, on just viksem eeterlike lide sisaldus nmm-liivatee eelis: see taim ei ole vnge ka tundlikule ninale ega maitsemeelele.
>
1. >Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele selts, Tallinn: 619621.
2. >Raal, Ain 2005. Tervist ja vrtsi maailma maitsetaimedest. Valgus, Tallinn: 377379.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012