Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/8
Prnu rannaniidu looduskaitseala

Prnu rand on kigile tuntud paik, korra suve jooksul satub siia vaata et iga eestlane. Tundub ehk ebaharilik, et selline rahvarohke linnaala on looduskaitse all. Kaitseala ongi loodud eelkige ehitussurve ohjamiseks, jttes nii loodusele kui ka inimesele vimaluse nautida avatud randa.

Juba 1958. aastal veti kaitse alla lindude pesitsemisala Prnu rannaroostikus, 32 ha roostikku. 2004. aastast kuulub siinne roostik Natura-alade vrgustikku ning tnavu kinnitati looduskaitseala staatus. Kaitseala vtab enda alla 371 ha ning koosneb kolmest lahustkist: linna territooriumile jvad Rannaniidu ja Naisteranna ning Reiu klla Vana-Prnu lahustkk.

Algaastatel oli phisiht hoida roostikku kui lindude elupaika. Tollal oli roostik Eestis kllalt haruldane: rannaalasid niideti ja karjatati usinalt. Ka Prnu rannaala oli siis linna karjamaa. Ndseks on rannaala karjatamine Prnu linnas lppenud. Samas on inimeste, aga ka koerte ning kasside surve tunduvalt suurenenud ning lindude pesitsusedukus pesade rste tttu drastiliselt vhenenud.

Viimastel aastatel on laienenud hooldatud niitude pindala, see suurendab ala thtsust lindude rndeaegse peatuspaigana. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kaitsealal kohatud tutkast ja niidurdi (balti risla). Mlemad liigid vajavad pesitsemiseks hooldatud rannaniite.

Vrtuslikud elupaigad on siin philiselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka rannikulukaid ja valgeid luiteid. Siinsed sonnid ehk omaprased riimveelised vikeveekogud ktkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad hid pesitsusvimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende hendus merega. Nnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest kljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastusssteemina linnast imbuvale saastele.

Kaitsealuseid taimeliike on siin teada thelepanuvrselt palju: soohiilakas, sile kardhein, niidu-kuremk, harilik muguljuur (II kategooria liigid), emaputk, kahelehine kokeel, kahkjaspunane srmkpp, balti srmkpp, vthuul-srmkpp, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, ahtalehine ngelhein, krlemmel, villane katkujuur, knnapuu (III kategooria liigid). Eraldi tuleb mrkida, et Prnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. Siin kasvab ka Eesti suurim balti srmkpa populatsioon: 1997. aasta vlitdel loendati le 10 000 taime! [2]

Puhke- ja miljvrtuseks on liivarand, mis on tekkinud 19. sajandi keskpaigas, kui rajati muul. Privaatset ja looduslikku puhkekeskkonda pakub eelkige Naisteranna lahustkk.

Kaitsekorralt jaguneb kaitseala kolmeks sihtkaitsevndiks ja heks piiranguvndiks. Rannaniidu ja Vana-Prnu sihtkaitsevndi phieesmrk on hoida niidukooslusi, sonne ja liikuvaid luiteid ning kaitsta nendega seotud ohustatud liike. Poollooduslikes kooslustes tuleb niita heina ja roogu ning kujundada puu- ja psarinnet, viimastel aastatel on seda ka edukalt tehtud. Tulevikus oleks siin tore tavade taaselustajaina nha tegutsemas ka kariloomi.

Naisteranna sihtkaitsevndis on esmathtis tagada kaitseala algne funktsioon: hoida roostikku ja selle linnustikku. Niitmine ei ole soovitatav, seda enam, et see soodustab liiva pealetungi.

Kaitse-eeskiri lubab inimestel kaitsealal viibida, kuid le saja osalejaga rahvarituste korraldamine eeldab kaitseala valitseja nusolekut. Sidukiga tohib sita vaid teedel.

Vaadates praegusaja tugevat majanduslikku survet kogu Eesti rannikualale, on thelepanuvrne, et Prnu linna territooriumil on ehedat looduslikku ala veel sna ulatuslikult alles. Kaitseala valitseb Prnumaa keskkonnateenistus ning kaitset korraldab riiklik looduskaitsekeskus.



1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee


2. Kuusk, Vilma 1997. Prnu rannaniitudel kaitstavate taimeliikide levik ja kaitset vrivate koosluste kasvualade silimiseks vajalike alade piiritlemine. Lepingu nr 8/97 aruanne, Tartu.


3. Kukk, Toomas 1998. Prnu ranna-ala taimestik ning soovitused ja piirangud rannaalade kasutamiseks. Prandkoosluste kaitse hing, Tartu.


4. Prnu linna ldplaneering 20002025. Prnu, 2001.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012