Eesti Looduse fotovõistlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/8
Pärnu rannaniidu looduskaitseala

Pärnu rand on kõigile tuntud paik, korra suve jooksul satub siia vaata et iga eestlane. Tundub ehk ebaharilik, et selline rahvarohke linnaala on looduskaitse all. Kaitseala ongi loodud eelkõige ehitussurve ohjamiseks, jättes nii loodusele kui ka inimesele võimaluse nautida avatud randa.

Juba 1958. aastal võeti kaitse alla lindude pesitsemisala Pärnu rannaroostikus, 32 ha roostikku. 2004. aastast kuulub siinne roostik Natura-alade võrgustikku ning tänavu kinnitati looduskaitseala staatus. Kaitseala võtab enda alla 371 ha ning koosneb kolmest lahustükist: linna territooriumile jäävad Rannaniidu ja Naisteranna ning Reiu külla Vana-Pärnu lahustükk.

Algaastatel oli põhisiht hoida roostikku kui lindude elupaika. Tollal oli roostik Eestis küllalt haruldane: rannaalasid niideti ja karjatati usinalt. Ka Pärnu rannaala oli siis linna karjamaa. Nüüdseks on rannaala karjatamine Pärnu linnas lõppenud. Samas on inimeste, aga ka koerte ning kasside surve tunduvalt suurenenud ning lindude pesitsusedukus pesade rüüste tõttu drastiliselt vähenenud.

Viimastel aastatel on laienenud hooldatud niitude pindala, see suurendab ala tähtsust lindude rändeaegse peatuspaigana. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kaitsealal kohatud tutkast ja niidurüdi (balti risla). Mõlemad liigid vajavad pesitsemiseks hooldatud rannaniite.

Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka rannikulõukaid ja valgeid luiteid. Siinsed sonnid ehk omapärased riimveelised väikeveekogud kätkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad häid pesitsusvõimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende ühendus merega. Nõnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest küljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastussüsteemina linnast imbuvale saastele.

Kaitsealuseid taimeliike on siin teada tähelepanuväärselt palju: soohiilakas, sile kardhein, niidu-kuremõõk, harilik muguljuur (II kategooria liigid), emaputk, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, ahtalehine ängelhein, küürlemmel, villane katkujuur, künnapuu (III kategooria liigid). Eraldi tuleb märkida, et Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. Siin kasvab ka Eesti suurim balti sõrmkäpa populatsioon: 1997. aasta välitöödel loendati üle 10 000 taime! [2]

Puhke- ja miljööväärtuseks on liivarand, mis on tekkinud 19. sajandi keskpaigas, kui rajati muul. Privaatset ja looduslikku puhkekeskkonda pakub eelkõige Naisteranna lahustükk.

Kaitsekorralt jaguneb kaitseala kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi põhieesmärk on hoida niidukooslusi, sonne ja liikuvaid luiteid ning kaitsta nendega seotud ohustatud liike. Poollooduslikes kooslustes tuleb niita heina ja roogu ning kujundada puu- ja põõsarinnet, viimastel aastatel on seda ka edukalt tehtud. Tulevikus oleks siin tore tavade taaselustajaina näha tegutsemas ka kariloomi.

Naisteranna sihtkaitsevööndis on esmatähtis tagada kaitseala algne funktsioon: hoida roostikku ja selle linnustikku. Niitmine ei ole soovitatav, seda enam, et see soodustab liiva pealetungi.

Kaitse-eeskiri lubab inimestel kaitsealal viibida, kuid üle saja osalejaga rahvaürituste korraldamine eeldab kaitseala valitseja nõusolekut. Sõidukiga tohib sõita vaid teedel.

Vaadates praegusaja tugevat majanduslikku survet kogu Eesti rannikualale, on tähelepanuväärne, et Pärnu linna territooriumil on ehedat looduslikku ala veel üsna ulatuslikult alles. Kaitseala valitseb Pärnumaa keskkonnateenistus ning kaitset korraldab riiklik looduskaitsekeskus.



1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee


2. Kuusk, Vilma 1997. Pärnu rannaniitudel kaitstavate taimeliikide levik ja kaitset väärivate koosluste kasvualade säilimiseks vajalike alade piiritlemine. Lepingu nr 8/97 aruanne, Tartu.


3. Kukk, Toomas 1998. Pärnu ranna-ala taimestik ning soovitused ja piirangud rannaalade kasutamiseks. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu.


4. Pärnu linna üldplaneering 2000–2025. Pärnu, 2001.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet