Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/8
Metsaputukate kasu ja kahju on suhteline

Kaljo Voolma on sndinud 1. juulil 1948 Velise vallas Lnemaal. ppinud Luual Jgeva metsamajanduse tehnikumis (lpetas 1967 cum laude), lpetanud Eesti pllumajanduse akadeemia 1975. aastal metsamajandusinsenerina (cum laude). Kaitses bioloogiakandidaadi t 1983. aastal Krasnojarskis (Hiidrask Dendroctonus micans Phja-Baltikumis: levik, koloogia, majanduslik thtsus, metsakaitse phimtted). Ttas 19731996 Eesti metsamajanduse ja looduskaitse instituudis (19831996 vanemteadur), seejrel Eesti pllumajanduslikooli metsandusteaduskonnas ja metsanduslikus uurimisinstituudis vanemteadurina ning 2002. aastast alates ka dotsendina. Praegu Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur ja dotsent. Uurinud metsaputukate liigirikkust, rasklaste koloogiat, metsakahjurite bioloogiat ja trjet. Tegelnud ka metsakaitse ja entomoloogia ajalooga. Alates 1993. aastast Eesti looduseuurijate seltsi entomoloogiasektsiooni aseesimees, ajakirjade Baltic Forestry ja Baltic Journal of Coleopterology toimetuskolleegiumi liige.

Metsaentomoloogia tegeleb metsakahjuritega, samas aga hoiab metsade putukafauna mitmekesisust. Kuidas on need kaks asja omavahel seotud?


Metsaentomoloogia algusaegadest peale on need kaks suunda esindatud olnud. Muuseas on tnavu metsaentomoloogias thtis sndmus: 1837 ehk 170 aastat tagasi ilmus Julius Theodor Christian Ratzeburgi teose Die Forst-Insecten esimene kide. Seda peetaksegi metsaentomoloogia kui teadusharu alguseks, kuigi metsaputukaid oli ennegi uuritud.

Viimastel aastakmnetel on toimunud suuna muutus: varem oli thelepanu keskmes putukate mju metsale, tnapeval uuritakse ka metsanduse mju putukafaunale. Algusest peale on kirjutatud kll metsaputukate kahjust, aga ka nende looduslikest vaenlastest. Liigilise mitmekesisuse hoid on seega kogu aeg pevakorral olnud. Putukaid on metsas tuhandeid liike. Neist vaid ksikud on potentsiaalsed kahjurid, ent kahjuriks ei saa pidada liiki kui sellist. Mni liik vib metsa kahjustada vaid teatud tingimustes.

Mitmekesisuse kaitseks soovitatakse surnud puutved, olgu nad psti vi pikali, alles jtta, samas kiputakse neid pidama kahjurikoldeiks. Kas see kartus on phjendatud?


Kdunevast puidust ei tule kunagi mingisugust kahjurit, seda rgitakse juba tudengitele ja metsamehed teavad seda hsti. Kahjurid vivad sigida vrskel metsamaterjalil, nrgestatud vi sja surnud puul. Seal on kll mned liigid, kes vivad kasvavat metsa kahjustada. Nende liikide arvukust on vaja piirata, et hoida nii kasvavat metsa kui ka liigilist mitmekesisust.

Nide raskite kohta: meil on viimastel aastatel peaaegu kadunud mnni-koorerask (Ips sexdentatus). Rootsis on ta juba punases raamatus. 19601970. aastatel oli ta meil pris tavaline liik vanadel mndidel, tormimurru puudel ja palkidel. ks kadumise phjusi on kindlasti see, et on suurenenud ssiraskite arvukus. Suur-ssirask (Tomicus piniperda) lendab varem, asustab sama sobiva tveosa ja hivab elupaiga. Seega: et mnni-kooreraskid ei kaoks, peaks piirama ssiraski arvukust.


Kas tormikahjustused ja raiejtmed tuleks ikkagi metsast ra viia?


Ei tule, eriti kui need on kauem seisnud. Selliste puude koristamisel pole metsakaitse seisukohalt mingit thtsust, pigem on need elupaigaks kdupuitu vajavatele liikidele. ksikud tormimurtud puud ei mjuta suurt midagi. Kui vrsket tormimurdu on palju, siis tuleks sellest kll suur osa ra koristada. Rohke vrske tormimurd, samuti metsa jetud vrske raiematerjal pakub elupaika potentsiaalsetele metsakahjuritele. Meie oludes eesktt kuuse-kooreraskile (Ips typographus) kuusepuistutes ja ssiraskeile (Tomicus minor, T. piniperda) mnnikutes.

Eesti metsamajanduses pole kunagi nii tpselt jrgitud saksa puhasmetsamajanduse printsiipi viia iga viimane metsaraag metsast. Suurtes kogustes metsa jnud toores materjal vib muidugi soodustada kahjurputukate levikut. Seda on jlgitud Kesk-Euroopas, kus olid suured tormikahjustused 1990, 1999 ning 2005, kui meilgi oli jaanuaritorm. Vga palju materjali ji metsa, sealhulgas kttepuitu, mis ei pakkunud majanduslikku huvi; kikjalt mgedest polnud puidu allatoomine lihtsalt rahaliselt otstarbekas. Igatahes veitsi teadlased on mrkinud, et sellist raskikahjustust pole seal kunagi varem olnud. Eriti suurenes kuuse-kooreraski arvukus.


Milline on meil olukord prast 2005. aasta jaanuaritormi?


Kuuse-koorerask on kahtlemata meie sagedaim ja metsanduslikult olulisim raskiliik. Viimastel aastatel tekkinud ja pikkamda laienevaid vikseid raskikoldeid vime nha kikjal Eestis. Need kuused kuivatanud raskid talvituvad pinnases, kevadel lendavad vlja ja otsivad endale uue elupaiga. Kui lhedal tormimurdu pole, siis rndavad nad kasvavaid puid. Nii need kolded pikkamda laienevad. Puane ilm aitab ka kaasa.

Sellised raskikolded mjuvad halvasti ldisele liigirikkusele: kigepealt kaovad vanad puud, mida peaks liigirikkuse seisukohalt eesktt hoidma. Nii tekib kdupuitu vajavatele liikidele kll rohkelt elupaiku, aga lhikeseks ajaks. Vaja oleks, et puud sureksid jrk-jrgult. Ega raskite kahjustatud ala metsata j: kui sinna ka uut metsa ei istutata, kasvab see looduslikult. Kuid teatud kindlas lagunemisjrgus kdupuitu vajavate liikide elupaik kaob aastakmneteks.


Kas nendest jaanuaritormijrgsetest vikestest raskikolletest ei vi areneda niisugused raskite hulgisigimiskolded nagu 19. sajandist teada?


Nii raskite kui ka teiste metsakahjurite sellist hulgisigimist, nagu oli 19. sajandi teisel poolel, pole meil enam phjust oodata. Meie kigi aegade suurim putukakahjustus, okkaid sva okkalainelase (Lymantria monacha) hulgisigimine Liivimaa metsades algas 1845. aasta paiku Valgevene ja Poola metsadest, levis edasi Leedu ja Lti aladele, Liivimaal PrnuTartu jooneni. Okkalainelase jrel tulid raskid, kirjelduste kohaselt lendasid need musta pilvena.

Phimtteliselt ei saagi sellised kahjustused enam korduda, kuna meie metsad on praegu tunduvalt mitmekesisemad. Kui kuskil tekib lokaalne kahjustus, siis krval on kohe teist tpi mets, mis kahjurile ei pruugi sobida. Metsamajandamine on muutnud metsad mitmekesisemaks, raielankide ja metsauuenduse tttu on kaardipilt linud kirjumaks ning pole enam hetaolisi suuri alasid. 19. sajandil htlustasid metsi niteks ka suured metsatulekahjud.

Ndisaegsed maailma suurimad raskikahjustused on Kanada lneosas. Sealsed metsad on vga hetaolised, eesktt keerdmnni (Pinus contorta) puistud. 2006. aastal hinnati meie hiidraski sugulase Dendroctonus ponderosae kahjustuse pindala 9,2 miljonile hektarile. Need tsised kahjustused mjustavad kogu elu, tingides piirkonna hdroloogilise reiimi muutusi vi lausa metsatstuse pankrotti. Esimesel pilgul on nd kdupuiduliikidele, saprokslsetele liikidele elupaiku kui palju, aga see on vaid selleks korraks. Siis on kaheksakmmend aastat plats puhas. Sellest olen pikemalt kirjutanud mulluses Eesti Metsa kevadnumbris.


Kui raskitest sdud puu on kuivanud, siis selle mahasaagimine pole metsakaitse seisukohalt oluline?


Ei, sellel pole metsakaitse mttes mingit thtsust. Kui okkad on hallid vi suures osas juba maha langenud, siis need puud metsa seisundit enam ei halvenda. raskite ja teiste kahjurite trjeks tuleb maha vtta need puud, millel on putukad veel peal.


Kas raskeid saab trjuda ka teistmoodi kui nakatunuid puid maha saagides?


Kunagi varem on pritsitud langetatud palke, mida pole jutud metsast enne maid vlja viia. Tnapeval vib kemikaale kasutada mnnikrsaka vi juureraski vastu ning vaid raiesmikule istutatud metsakultuurides. igem on noori taimi enne istutamist insektitsiididega tdelda. Pealegi saaks keemilist trjet kasutada vaid vabalt elavate putukaliikide, mitte aga kaitstult koore all elavate raskite vastu.

Mningaid kahjurite looduslikke vaenlasi saab ka laboris paljundada, niteks hiidraski trjeks on juba 19501960. aastatel Gruusias ja hiljem Lne-Euroopas kasvatatud rvtoidulist mardikat Rhizophagus grandis. Aga biotrjet saab rakendada ksikute liikide puhul.

Paremini aitavad lihtsad metsanduslikud vtted. Niteks: kui igel ajal, kas mais-juunis vi suvel, ei jua kooreraskite asustatud puid vlja raiuda, siis tuleb raiega oodata veel ks talv. raskid talvituvad pinnases, aga puukoore alla jvad talvituma nende looduslikud vaenlased rvputukad ja parasitoidid. Nii saavad uuel kevadel raskite vaenlased asustada uusi nakatunud puid.


Kas tnapevane metsamees teab selliseid asju vi mtleb neile?


Teab kindlasti. Metsandust tulevad inimesed ppima selle mttega, et omandada looduslhedane eriala. Nad on juba enne hlestatud loodushoidlikule mtteviisile. Muidugi, t nuab oma osa ja metsa kasvatatakse eelkige puidu saamiseks. Pnisvd, pnispuud, feromoonpnised jne. on neile kindlasti tuttavad, aga neid ei saa kasutada kuigi laialdaselt. Peamised on ikka metsamajanduslikud abinud. Teadmised metsapuude ja metsas elunevate organismide koloogilistest nudlustest ja bioloogiast aitavad valida igeid metsakasvatuslikke vtteid.


Kas feromoonpniseid ei kasutata nende hinna tttu?


Eks nad maksavad ikka, aga philine on tmahukus. Feromoonpniseid on meil kasutatud tuhandete viisi 1980. aastatel, mil neid tiustati ja katsetati ka Tartus keemikute ja paljude metsateadlaste koosts. Feromoonpnised ttavad vga hsti; vlja on ttatud oma pnise tp, mis erineb Skandinaavias jm. Euroopas kasutatavast ja pab isegi thusamalt.

Putukate kitumist mjutavaid keemilisi hendeid on uuritud kogu maailmas, pnistes kasutatakse eri ainete kombinatsioone. Kuid feromoonpniseid tuleb tihti kontrollida ja koguda putukaid. See on ksitsit, mida tnapeval tugevasti vhenenud metsameeste kaader ei jua teha. Tartus toodetakse kuuse-kooreraski feromooni vhesel mral siiani ning feromoonpniseid metsas ka kasutatakse, eelkige siiski seire tarbeks.


Kas Eestis on viimasel ajal leitud ka uusi metsakahjureid vi viks meid ohustada mni liik, keda seni veel leitud pole?


maruss mnni-puidunematood (Bursaphelenchus xylophilus), keda eesti keeles ka mnni-laguussiks kutsutakse, on Euroopas karantiinne liik. Prit on ta Ameerikast ja levinud Kaug-Idas. 1990. aastate lpul leiti esmakordselt Euroopas Portugalist. Tema levikut jlgib Eestis taimetoodangu inspektsioon ja teda on paaril korral leitud ka meile sisse toodud puitmaterjalist. Kui see maruss meil levima pseb, vib ta hukutada vanemaid mnnikuid suurtel pindaladel. Vliselt sarnaneb kahjustus raskikahjustustega, mnnil lhevad okkad pruuniks.

Nematood elutseb puidu trahheiidides ja teda levitavad siklased. Neil on midagi smbioosi sarnast: mida rohkem siklasi, seda rohkem nematoode. Nematoodist nrgestatud puud sobivad siklastele hsti elupaigaks. Sealt uutele puudele kpsusmale lendavad siklaste noormardikad viivad kaasa ka puidunematoodi, kes omakorda valmistab ette uue soodsa pinna siklaste sigimiseks.

Mned liigid on sellised, kes sigivad hulgi ksnes erakordselt soodsatel aastatel. Niteks metsa-klmaliblikas (Operophtera fagata) ja hele-villkpp (Calliteara pudibunda) on aeg-ajalt kahjustanud kasepuistuid. Villkpal on silmapaistvad kollased rvikud, kes toituvad kase, pajude ja teiste lehtpuude lehtedest. Kesk-Euroopas on ta tunduvalt sagedam. Mnnikuid on aeg-ajalt raagu snud mnnivaksik (Bupalus piniaria) ja punakas mnnivaablane (Neodiprion sertifer). Viimase hulgisigimist theldati 2007. aasta kevadsuvel Valgamaal. Sellistele nrgendatud puudele vivad jrgneda raskid, kes annavad puudele lpliku hoobi.


Ilmselt on tihe seos metsahaiguste ja -kahjurite vahel ning epideemilised haiguspuhangud, nagu leppadel leherooste vi saarte senitundmatu surmahaigus, viksid tugevasti mjutada kahjurite arvukust?


Kahtlemata, seened nrgestavad vi surmavad puu ning putukad viivad hvingu lpule. Juurepess on meil ks tavalisemaid seenhaigusi. Putukateta psiks kuusk vi mnd elusana tunduvalt kauem. Kui sinna putukad peale lhevad, tehakse puule kiire lpp. Leppadel putukatega erilist probleemi pole, kuigi lepapoi (Agelastica alni) vib mnikord vga arvukas olla. Eri haiguste tttu ja muudel phjustel nrgestatud saared on aga saareraskeile (Hylesinus fraxini jt.) kll sobiv elupaik.


Viimastel aastatel on Eestis olnud ulatuslikke metsaplenguid, mille jrel tahavad metsamehed surnud puidu kiiresti koristada. Kas metsakaitse seisukohalt on sel mtet?


Mte vib olla siis, kui niteks lheduses on keskealisi vi vanu kuusikuid, mida tahetakse ssta putukarnde eest. Sel juhul peaks plengualalt vrske materjali koristama. Kui tvi on tiesti sestunud, siis asustavad seda teised, ohutumad liigid. Eestis on kuuskmmend viis liiki raskeid, maailmas le kuue tuhande mnele klbavad need kindlasti elupaigaks. Vrsket materjali ja tulest nrgestatud puid asustavad liigid vivad ohustada ka naabruses kasvavaid puid.


Plendikega meenub kohe ka Soome ja Rootsi metsade looduslikkuse taastamine kunstlike tulekahjude abil. Kuidas sellesse suhtuda?


Looduslikkuse taastamine metsas on ldse natuke vaieldav. Meie oludes taastub metsaloodus vga hsti ise, ilma inimese aktsioonideta. Meil tekib niigi aeg-ajalt tulekahjusid ja nende liikide hoiuks vi uurimiseks peaks neist plengualadest piisama.

Omaette teema on kraavide ja teiste vooluveekogude sngide kinniajamine. Sellised jrsud muutused mjuvad metsale kahjulikult. Kui metsakraavid kasvavad ise aja jooksul kinni, siis see on loomulik tee ning ei teki kooslusele halvasti mjuvaid jrske muutusi. Niteks leujutatud alal ei saa sigida need putukad, kelle elu ks etapp peab mduma mullas.


Kas meie metsi on piisavalt kaitse all?


Kaitse all viks olla muidugi rohkem, aga sellest ksi ei piisa. Meilgi on eldud, et enamik kaitsealuseid putukaid elab kaitsealadest vljaspool, jrelikult kaitsereiim ei taga nende silimist. Putukatele on vaja mitmekesisust: majandatavaid metsi ja kaitsealasid.

Nukogude ajal oli suur hulk metsi sjave valduses ja piiritsoonis, kus suurtel aladel metsi ei majandatud. Endiste raketibaaside keskosas on kll militaarrajatiste jnused, aga kaugemal on tiesti puutumatut metsa. Niteks Triigis, Pakri poolsaarel ja mujal Rootsis on samuti rikkalikud putukakooslused just sjavealadel. Krvemaa liivikud on suuresti silinud avatutena just kunagiste sjaveharjutuste tttu.

Prnumaa Luitemaa kaitseala tekitab vastandlikke seisukohti. Seal on eesktt ornitoloogid arvanud, et ka tormimurdu ei tohi koristada. Ometi on vanast ajast luidetel olnud majandustegevus: teed Riia ja Prnu vahel, raiutud metsa ja koristatud tuulemurdu. Metsaalune oli puhas ja samas hoiti vana metsa. Seal on kujunenud just sellele luitemaastikule omane putukafauna, kellel on vaja puhast, liivast metsaalust.

Kui tormimurd jb koristamata, hakkab selle varjus niiskema pinnase tttu nii roht- kui ka noor puittaimestik vohama ja vtab elupaiga kuiva liivast avatud elupaika nudvatelt liikidelt. Samuti soodustab koristamata vrske tormikahjustus ssiraskite sigimist, nnda kuivavad kasvavad vanad mnnid kiiremini ja asenduvad noore metsaga. Vaadake Prnust Ikla poole sites, kui palju on seal kuivanud mnde! Oleneb eesmrgi pstitusest: kas tahame hoida inimese ja looduse koosts vlja kujunenud maastikutpi ning liigirikkust vi looduslikke protsesse? Kui looduslikke protsesse, siis areneb sinna senisest teistsugune taimkate, kaovad liivalembesed putukad, kuivavad vanad mnnid ja kaovad neile omased putukaliigid jne.


Nii et maastikukulguritega (ATV-dega) tuleb kaitsealadel natuke ikka sita?


Rootsist on teada krossirada, mille entomoloogid leiavad olevat soodsa liivalembeste liikide paljunemiseks. Jussi nmmedel kipuvad mnnid peale kasvama ja viimasel ajal on seal neid ka maha saetud. Mingil juhul ei tohi aga kogu metsaalust pinnast nende masinatega purustada. Mned hiringud mjuvad kindlasti hsti. Putukatel on vaja maastikulist mitmekesisust. Niteks metsasihid on paljudele liikidele olulised. Looduskaitsjad kipuvad neid kunstlikult rajatud sihte pigem kinni kasvatama, et mets oleks htlane. Kui sihid on psinud pikka aega, on sellega kohanenud nii putukad kui ka muud loomad. Piksepaisteline riba metsa sees vaid suurendab mitmekesisust.


Milline tundub Eesti metsaentomoloogia praegune seis, eriti naabritega vrreldes?


Meil on inimesi lihtsalt nii vhe, et kigi asjadega ei suuda me tegeleda. Hid spetsialiste-entomolooge on siiski olnud ja on, hulk doktoritidki tehtud. Esimese doktorit metsaentomoloogia alal kaitses Elmar Kohh kuuse kooreraskitest 1943. aastal. Tema snnist mdus sel aastal sada aastat. Metsaentomoloogia on tihedalt seotud metsakaitsega, samuti faunistilise ja koloogilise uurimistga. Mardikaliste uuringud on heal jrjel Ltis. Daugavpilsi likoolis on sstemaatilise bioloogia instituut, antakse vlja ajakirja Baltic Journal of Coleopterology.

Meie tegevust ei anna vrrelda niteks rootslastega. Nad alustasid Rootsis leiduvate elusolendite liike ksitleva seeriaga, millest on ilmunud neli kidet; kokku kavandatakse sada kolmekmmend kidet. Meie seda ei suudaks, aga uusi faunistilisi levaateid, katalooge, levikukaarte ja mrajaid oleks kindlasti rohkem vaja. Seda praegune teaduspoliitika paraku ei soosi. Paljud metsaputukad on aga plvinud uurimis- ja katseobjektina thelepanu loomakoloogilistes ja fsioloogilistes uuringutes. Tudengite hulgas leidub aeg-ajalt ikka mni metsaentomoloogia-huviline, kuigi ndisajal on hulga popimad satelliidipiltide uurimine ja muu selline.



Metsaentomoloog Kaljo Voolmat ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012