Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/8
Alatskivi misahrrade radadel

Alatskivi teatakse eesktt uhke uusgootika stiilis lossi jrgi, kuid siin on ka muud aja- ja kultuurilooliselt huvitavat, samuti vaheldusrikas maastik ning ilus loodus.

Alatskivi asub Tartumaa kirdeosas, kahe maastikurajooni piirialadel: siit ida poole jb Peipsi madalik, lne poole aga Ugandi lavamaa. Viimast liigestavad paljud rgorud, millest ks silmapaistvamaid on loode-kagusuunaline Pala-Alatskivi rgorg. Selle veergudele jvad mandrij sulaveega kokku kantud materjalist vallseljakud ja mhnad. Rahvasuu on neile kngastele andnud omapraseid nimesid, niteks Lsteniidumgi, Kooljamgi (ka Kuuljamgi) jt. Paljud neist on seotud ajalooliste ning mtoloogiliste primustega nagu ka siit kandi rndrahnud, jrvesilmad ja uhked plispuud.

Alatskivi mbruse omaprase reljeefiga maastik ning kirev prandkultuur on andnud phjust siinne piirkond kaitse alla vtta: maastikukaitseala rajati 1964. aastal, selle pindala ulatub praegusajal 265 hektarini.


Alatskivi matkarada. Suvel on Alatskivil sagimist palju, tulevad pered autodega, turistid suurte bussidega, rattamatkajad, teevad jalutusringi needki, kes niisama lbisidul. Tullakse vaatama eesktt Alatskivi lossi. Kuid agaramatel on vimalus lbida loodust ning kultuuriloolisi vaatamisvrsusi tutvustav matkarada, mis esimest korda rajati juba 1975. aastal suuresti koduloolase Jaan Eilarti rgitusel.

Ndne mrgistatud matkarada on umbes viie kilomeetri pikkune ja kulgeb mber jrve ning lbi Alatskivi aleviku; raja krvalharud ulatuvad Peatskivi ning Kdesi kla juurde. Matkaraja algust on kll pisut keeruline leida, aga kui ots kes, tuleb vaid jrgida mrgisposte. Aeg-ajalt tasub uurida teeviitade tagaklgi, seal on peidus pisikesed teabetahvlid.


Kes minevikku ei mleta Matkarada on sobilik alustada kalmistuesiselt parkimisplatsilt. See on mneti ebatavaline algus: ilma kaardi ja tutvustuseta, kuid siiski thistuseks vike matkarajapost. Siin asuvad raja kaks esimest vaatamisvrsust: Vabadussja ausammas ja Alatskivi klakalmistu.

Kunstnik Voldemar Melniku kavandatud ausammas Alatskivi ja Lavastu valla vabadusvitlejate auks avati peaaegu kaheksakmmend aastat tagasi: 1928. aasta augustikuul. Sjamehekuju hvitati 1940. aastal, mil Vene vimud pdsid kik srased vabadusmeelsust hutavad mlestusmrgid maatasa teha. 1991. aastal pstitati uus, taastatud sammas, selle autor on Endel Taniloo.

Sjamehekuju taga asub kalmistu peasisseps. Selles rahulas vib leida pris mitme Eesti tuntud tegelase hauaplatsi. Teeviit juhatab Alatskivi kandis sndinud ja elanud kirjaniku Juhan Liivi hauale, mida ilmestab bareljeefiga obelisk; htlasi suunavad thised kirjanik Kaarel Krimmi ning luuletaja Laur Tamme kalmude juurde. Alatskivi kalmistul asuvad ka maalikunstnik Arnold Simsoni, helilooja Eduard Tubina isa Joosep Tubina ning Laksi Tnise hauad. Tnis Laks oli tkas ja arukas maamees, kelle arvamust mbruskonna talunikud oma muredes ikka ja alati kuulama lksid. Ta sai tuntuks aga eesktt selle poolest, et korraldas Alatskivi talupoegade mberasumist Venemaale, pdes niiviisi lahendada teoorjuseaegset ja -jrgset maatameeste probleemi.

Kui ring kalmistul on tehtud, sammume mda maanteed kiriku poole. Enne silda jb paremat ktt mnnisalu rde mlestuskivi, mis thistab Liivide perekonna talu asukohta.

Alatskivi jge letava silla juures asus omal ajal veski, mida tollal kutsuti Alazekivi veskiks ehk allotsa kiviks, arvatavasti prineb sellest ka praegune asula nimi Alatskivi. Teine veski asus lesvoolu ja seda nimetati pealotsa kiviks, millest tuleneb ndisaja kohanimi Peatskivi. Nende kohanimede tekke kohta on teada ka pisut teistsuguseid seletusi [2].

Alatskivi jest mnevrra phja pool asuva kiriku kohta on teateid juba orduajast, tol ajal oli siin puukirik. igemini on puidust kirikuid selle koha peal olnud mitu. Kivikirik ehitati aga Stackelbergide misavalitsemise aegu, see valmis aastatel 17771782. Hiljem, 1812. ja 1866. aastal on seda maakirikut mber ehitatud ja laiendatud. 1890 ehitati juurde kellatorn; prast seda hoone pole hoone vlisilmes suuri mberkorraldusi tehtud.


Hirveaiast lbi, le paisjrvede. Matkarada kulgeb kiriku juurest tagasi aleviku poole ja jtkub Veskijrve kalda lhedalt. Siia, kaseallee otsa on paigutatud teabetahvel Alatskivi matkaraja kaardi ning lhitutvustusega. Esialgu kaskede, seejrel noorte tammede rivi juhatab meid kauni reljeefiga hirveaeda. Sedaviisi hakati aeda nimetama 19. sajandi lpul, mil pargi idapoolne lossiga piirnev ala tarastati ning sinna lasti hirved: nii pti misa peahoone lhimbrust veelgi omanolisemaks muuta. Praegusajal on hirveaed kohalike elanike kogunemispaik: siin peetakse jaanipeva, vastlaid ning korraldatakse muid ritusi.

Astume le hooldatud muruvljakute ja naudime vaadet Alatskivi lossi idatiivale. Hirveaia phjaservas laskub matkarada aga alla jrvede juurde. Tegu on Alatskivi je lespaisutusega. Pais ehitati jele juba Rootsi ajal, et oleks vett veskite tarvis. Paisjrvedest viksem on Veskijrv, lnepoolsem ja suurem ning mne saarekesega veekogu kannab aga Lossijrve nime. Neid kahte jrve tuntakse heskoos ka Alatskivi jrve vi siis paisjrvena. Teisele poole vett viib sillake, ka sellele on aegade jooksul mitu nime antud: Turba- vi Valgesild.

Saanud teisele poole jrve, hakkab rada looklema peamiselt metsa all, kuid enamasti on veepeegel matkajatele hsti nha. Sellel rajaligul vib kohata vrdlemisi palju krgeid, jmedaid ja omapraselt harali hoidvate okstega plispuid. sna pea juamegi Alatskivi maastikukaitseala vimsaima ning vanima mnnini, mille krgus on 26,5 meetrit, lbimt 3,1 meetrit ja vanus ligikaudu paarsada aastat. Ka linname jrsunlvalistel kngastel jb silma omajagu iselaadse vlimusega vanu puid. Siin krge seljandiku otsas asus ennemuiste linnusekoht. Seljaku krgus ulatub 53 meetrit le merepinna, jrve pinnalt jb selle lagi aga 20 meetrit krgemale.

Linnuse tpne rajamisaeg pole teada, kuid ilmselt ji see teise aastatuhande algupoolele. Paraku kaitserajatist pris lpuni ei ehitatud, sest t ji katki orduvgede saabumise tttu, ja linnust ei vetudki kasutusele [1].

Linname kohta on teada ka muistendeid. ks lugu pajatab sellest, kuidas Kalevipoeg ja Sulevipoeg linnamge ehitanud: neil olnud suursugune plaan rajada kuni Peipsi jrveni ulatuv linn [1].

Linname lhedal kasvab looduskaitsealune tamm, mida rahvajuttudes seostatakse truuduse ja armastusega. Truudusetamme all antud vanne olevat igavene ja murdmatu. Selle tammehiiglase krgus kndib 25 ja tve lbimt 4,5 meetrini.

Alatskivi jrve kaldaga rbiti kulgev matkarada juab peagi allikani. Hoogne veenire voolab vlja keskdevoniaegsest punakat tooni liivakivist, mistttu nimetatakse seda Punaseks allikaks. Omal ajal kidi siit joogivett ammutamas ka misnikuperekonnale. Kunagi olevat allika juures asunud aga kultusepaik, kuhu kohalikud ohvriande tid. Vanarahvas uskus, et allikaveel on tervendav toime silmahaiguste vastu, seeprast tuldi siia silmi pesema.


Misahrra lustisidud viisid Apollo kujuni. Punasest allikast pisut edasi knab tee paremale. See on pikk sirge lbi Kdesi metsa kuni suure rndrahnuni. Omal ajal oli Kdesi mets ilus tammik, kuid misamaade riigistamise jrel jaotati see asundustalude vahel ja suurem osa tammepuistust hvis [1]. Praegusajal on pldudevaheline metsaala ksikute tammedega segamets.

Tolle kaitsealuse kivimraka mbermt ulatub 16,7 meetrini ja krgus on 1,7 meetrit. Misaajal seisis kivil Belvedere Apollo ehk kreeka pikese-, valguse- ja ennustamisjumala Apolloni kuju, mille oli lasknud sinna paigaldada parun Nolcken. Rahvajutu jrgi asetati kuju kivile prast he endise misniku kiku Monte Carlosse, kust ta olevat tagasi tulnud suure rahaga. Vidu thistuseks see kuju kivile saigi. Srase kahtlase ning segase tehingu tttu kohalikud elanikud skulptuuri ei sallinud. le kahe meetri krget Apollo kuju kutsuti ka raudmeheks vi misnike jumalaks. Alatskivil asus see kuni 1938. aastani, mil kuju viidi Kadrioru parki.

Misast asus kujuga kivi umbes kahe kilomeetri kaugusel ja arvata vib, et misahrra korraldas aeg-ajalt sinna lustisite nii enda perele kui ka klalistele.

Apollo kivi tuntakse aga ka Kalevipoja viskekivina. Muistendi jrgi tulnud Kalev lauakoormaga Venemaa poolt ja ninud kaugelt hundikarja oma hobust kimbutamas. Vtnud siis maast suure kivi ja heitnud selle huntide suunas, kuid paraku ei nnestunud Kalevil hunte minema peletada ja nood murdnud hobuse maha.


Peatskivi kla huvivrsused. Kalevipoja kivi juurest tagasi jrve rde naasnuna juhatab matkarada hundikuristikku. See on vana ja sgav uhtorg, mis on tuntud ka humalate kasvukoha poolest. Siit maalt hakkab matkarada viima jrvest aina kaugemale. Sammume le angervaksarohke ala ja letame vrdlemisi kitsa Alatskivi je. rgorus voolav 11 kilomeetri pikkune Alatskivi jgi saab alguse Kokora Mustjrvest ning lbides paisjrvesid, suubub see Rootsikla lhedal Peipsi jrve. Omal ajal oli jgi vhirohke, kuid 1970. aastate vhikatk hvitas viimsegi isendi.

Matkarada juab Palale suunduva tee lhedusse. Siit viib muidu ringikujulise raja ks harudest Peatskivi klla. Enne siduteed jb muistsete eestlaste linnusekoht. Selle krgendi pikkus ulatub 160 meetrini, lae laius on aga umbes 30 meetrit. Ilmselt varasel rauaajal rajatud linnusel oli kaks asustamisperioodi nii on nidanud 1960. aastate lpus 1970. aastate alguses tehtud arheoloogilised kaevamised. Viimane asustusaeg oli esimese ja teise aastatuhande vahetuse paiku [1].

he muistendi jrgi meisterdanud selle knka aga hoopis Kalevipoeg. Ta tulnud parasjagu Venemaalt, ent vsinud Alatskivi lhedal ra ning hakanud puhkekohta otsima. Kuna head paika pikaliheitmiseks ei silmanud, murdnud Kalev metsast palgi ja kraapinud sellega aseme kokku. Nendesse kraapeaukudesse tekkinud hiljem jrved, kokku kuhjatud hunnikust saanud Kalevipoja sng. Tema magamisasemest pisut edasi le kruusatee jb Kooljamgi, mis muistendi jrgi olevat tekkinud sngiehituse ajal le jnud liivast.

Matkaraja kige kaugem ots viib aga 1,8 kilomeetri pikkusele vallseljakule ehk Lsteniidumele.


Armastusest ja armastusele ehitatud loss. Peatskivi klast suundub matkarada tagasi Alatskivile. Misapargi lneservas kulgeb Lossijrvega rbiti vana allee. Seda on nimetatud ka lnevrava alleeks vi lnealleeks. Alatskivi lossi lhedal oli omal ajal kaks vravat: auvrav ja lnevrav. Neist esimene on tnini alles ja asetseb otse le lossi esivljaku; lai lnevrav on hvinud.

Varjurikas peamiselt prnadest ja tammedest allee lpeb sahhalini kirburohu ehk sahhalini pargitatra asurkonnaga. See eksootiline kuni 3,5 meetri krguseks sirguv taim toodi meie misaparkidesse 19. sajandi lpuaastatel.

Matkarada lpeb Alatskivi lossi juures. Suursuguse peahoone lasi siia ehitada parun Arved Georg von Nolcken aastail 18801885. Et rajada oma vljavalitule vriline kodu, vttis ta lossi kavandamisel eeskuju Inglise kuninglikust suveresidentsist Balmoralis: tegu ongi selle vhendatud koopiaga, mlemat ilmestavad arvukad nurgatornid, koonusekujulised tornikiivrid ning tudorkaarsed sissepsud.

Alatskivi misa on esimest korda mainitud juba 1601. aastal. Aja jooksul on sellel olnud ksjagu omanikke. 1753. aastal lks mis Stackelbergide suguvsale ja 1870. aastal Nolckenitele, kes olid siin peremehed kuni misate vrandamiseni 1919. aastal. Nolckenite ajal, 19. sajandi lpus, tehti esialgu regulaarstiilis olnud misapargis mberkorraldusi ning sellest sai vabakujuline maastikupark.

Praegune Alatskivi park ei hiilga liigirikkuselt ning enamik on tavalised pargipuud, kuid pindala poolest (130 ha) on see Tartumaa suurim misapark.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012