Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealused liigid EL 2007/8
Eesti kaitstud seened

Kolm aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult jrje peale ka seente liigikaitse. Pikenes kaitstavate seente nimestik, nd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nd on neid heksa. Vlja arvati ks liik introdutseeritud seedermnni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestikus kohta pole.

Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka vtnud vaid kmme riiki, enamikus maadest piirdutakse ksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on ksil nende kriitiline levaatus. Kui maha arvata snonmid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jb jrele 2923. Sellest hulgast pavad seeneteadlased vlja seluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lpus loodetakse Euroopa seente punase nimistu mustand arutlusele anda ja 2010 sellele Rahvusvahelise Looduskaitseliidu heakskiit saada. Mistagi osalevad selles mahukas ts ka Eesti seeneteadlased.

Punanimestike staatus pole eri riikides kaugeltki hene. Mnel pool on need ametlikud ja neid arvestatakse hel vi teisel mral looduskaitse korralduses. Teisal on punased nimistud poolametlikud, kolmandates maades vaid looduskaitsjate vi seeneteadlaste omavahelise teabe kandjad.

Eesti punases raamatus on praegu 91 seeneliiki ja neid on silmas peetud nii looduskaitsealade kaitsekorralduses (eriti tsoneerimisel), vriselupaikade loomisel kui ka liikide kaitse alla vtmisel. Uus, praegustele rahvusvahelistele kriteeriumidele tuginev punanimestik saab valmis tuleval aastal ja viks sisaldada umbes poolteistsada seeneliiki.



Kuidas seeneliike tegelikkuses kaitsta? Eks ainuke vimalik viis ole ikka kaitsta nende kasvukohti ja kooslusi, kus neid leidub. 2004. aasta seaduses on see pris tpselt stestatud.

Esimese kaitsekategooria liikidel peavad olema kaitstud kik leiukohad. Seetttu tuleb vljaspool kaitsealasid asuvates leiukohtades luua psielupaigad. Teise kategooria liikide leiukohtadest peavad samal viisil olema kaitstud vhemalt pooled, kolmanda omadest vhemalt kmnendik. Praegu on meil keskkonnaministri mrusega kaitstud 19 seeneliigi kokku 34 psielupaika. Need on omamoodi vikekaitsealad, kus enamasti kehtib sihtkaitsevnditega sarnane reiim. Meie loodud psielupaigad seente kaitseks on Euroopas ainulaadsed.

Peale selle on 19 kaitsealuse liigi 56 leiukohta juba kolmandat aastat mkoloogide jrjepideva seire all. Mdunud aastal jid ligi pooled neist seentest nhtavale tulemata: sellest jreldub, et mingi ala looduskaitse-ekspertiisi heainsa hilissuve vi aastagi jooksul alati teha ei saa.

Juba mitu aastat oli tuhandete teiste vriselupaikade [1] seas vaid ks vetud ajutise kaitse alla esmajoones seal kasvavate seenharulduste tttu. 2007. aastal sai see laiendatud kujul umbes ruutkilomeetriseks Liiva-Putla looduskaitsealaks [2]. Euroopa viiest seenekaitsealast on Liiva-Putla vist ainus, kus thelepanu all on peamiselt metsaseened, mujal on thtsamaks peetud rohumaade omi.



Kaitse paberil ja tegelikkuses. Mdunud aastavahetusel oli Eestis viis rahvusparki, 100 looduskaitseala, 131 maastikukaitseala, 143 uuendamata kaitsereiimiga ala, mitu tuhat kaitsta soovitatud vi (riigimetsades) ka osalt kaitstud vriselupaika. Viimasel aastakmnel on kaitsealade asutamisel ja tsoneerimisel arvestatud mkoloogide ettepanekuid, niteks Kurisoo looduskaitseala asutamise phjenduses.

Mais 2007 oli meil 509 Natura 2000 loodusala, mis osalt kattuvad eelnimetatutega, osalt aga ulatuvad neist le ja hlmavad htekokku umbes 16% Eesti maismaast. Nende eristamisel kll seentele thelepanu ei pratud, kuid sinna nad sattusid nagunii.

Nende testi ilusate arvnitajate taustal nib meie eluslooduse, sealhulgas seente kaitse olevat Euroopa ulatuses lausa kadestusvrses seisundis. Paraku on see kaitse rohkem paberil kui tegelikkuses.

Hoogsalt alanud vriselupaikade hoiu ssteem on hgustunud, selleks ette nhtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni judnud. Esimese kategooria kaitse all olevad seened on vrilise thelepanu all vljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis. Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevndites vib igaks piiranguteta seeni korjata. Niteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kikjal korjata vi hvitada mittesdavaid vi tundmata seeni.

Ja ikkagi! Osalt kll tnu Euroopa Liiduga hinemisel vetud kohustustele on meil loodud head eeldused kaitsta teiste elusolendite krval paremini ka seente liigirikkust.

Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku vlimuse tttu ka vhe mrgatavad. Saame siin tuttavaks kuue vhe tuntud, aga ige huvitava liigiga.



[Eraldi veeruna kastis!]

Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10.

2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on vetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki:



I kategooria:

poropoorik Amylocystis lapponica

lhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius

roosakas tamments Pachykytospora tuberculosa

vrkheinik Rhodotus palmatus

lilla pdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus

limatnnik Sarcosoma globosum



II kategooria:

lepa-krbseseen Amanita friabilis

soo-maamuna Bovista paludosa

lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros

Bloxami punalehik Entoloma bloxamii

purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum

vrviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus

luiteliudik Peziza ammophila



III kategooria:

hall hundiseenik Boletopsis grisea

taiga-peenpoorik Skeletocutis odora

kuld-soverbiell Sowerbyella imperialis

hiidheinik Tricholoma colossus



II kategooriast tsteti esimesse:

leht-kobartorik Grifola frondosa

krookustorik Hapalopilus croceus

taigapssik Inonotopsis subiculosa





1.

Martverk, Riina 2001. Vriselupaigad metsade rikkus. Eesti Loodus 52 (11): 414417.

2.

Parmasto, Erast 2002. Liiva-Putla mnnik Saaremaal on kui loodud seenekaitsealaks. Eesti Loodus 53 (7/8): 2425.



ERAST PARMASTO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012