Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/8
Suured teod

Kesksuvi ti puased pevad ja longus taimed nudsid kastmist. Avasin kaevuluugi ja otsemaid sattus valgusvihku neli tumedat piklikku moodustist kaevurakke sisekljel. Mis imeasjad need siis on? Tasapisi hakkasid vorstikeste lemisest, jmedamast otsast vlja kerkima sarvekesed. Sellised sarvekesed, mille otstes silmad, on eelduseks, et tegu on tigudega. Ja kui nd koolis pitut meelde tuletada, siis miste tippsilmaline tundub igati asjakohane. Kogult meenutasid nad viinametigu, ainult et puudus seljas kantav koda. See erinevus viitab asjaolule, et uued rilised kaevus on nlkjad. Igatahes nii suuri polnud varem kohanud.

Knitasin kige suurema pihku ja tstsin kaevupakule. Hetkeks kadunud sarvekesed ja pea olid pruunikad. Esialgu htlaselt hallikasmustana paistnud eluka eesmine kolmandik aga vaevumrgatavalt laiguline. Kaasa arvatud ovaalne, kumerat plaadikest meenutav osa, mis paiknes kohal, kus viiname tigu kannab oma koda. Plaadikese serval, paremal kljel, avanes-sulgus aeg-ajalt hingamisava. Tagaosal lookles kuni sabaotsani kolm halli triipu. Laialivalguvad hallid vdid paistsid ka klgedel. Ma ei ole kindel, kas tabasin suurima sirupikkuse (sarve otsast saba lpuni), aga mdulint nitas 15,5 cm. Siis pakkus nlkjas ootamatu vaheseiga. Jrjekordsel hingetmbel hakkas hingamisavast pudenema tillukesi junnikesi. Selline looduse rats ajab natuke muigama ks ja sama auk hingamiseks ja kakamiseks. Hea, et inimesel nii ei ole. Kuigi verbaalsel tasandil vist tihtipeale ongi.

Umbes ndala prast, kui jrjekordset pangetit les vinnasin, hulpis vees taas suur nlkjas. Mtlesin, et uppunud, aga ei. Tasapisi vinnas ta end pangeservale. See nis hoopis teine liik: vga selgelt joonistus vlja leopardimuster (vi siis dalmaatsia). Panin ta pildistamiseks rabarberilehele, et saaks vrvikama tausta. Seegi loomake kasutas oma hingamisava tuttaval moel, ainult et temal oli kht lahti.

Lugu ei piirdunud tulnukatega kaevust. hel sgispeval ti perenaine plastpangega keldrist kartuleid. Pange heledal vlispinnal torkas hsti silma sinna haakunud nlkjas. Kasvult natuke viksem kmmekond sentimeetrit. Mne aja prast leidsime esimesed seest nestatud kartulid. Nii ilusat td vhrud juba ei tee.

Pimedas keldris taskulambiga ringi vaadates vis mrgata rohkesti likivaid roomamisjlgi. he salveposti tagant leidsin ka piraka nlkja. Selle pikkuseks sain 15 cm. Eelmistest erines ta pisut kahvatuma jume poolest. Kevadeks sai keldrist vlja kantud terve pangetis kartulikesti.

Muuseas, kaevust majaaluse keldrini jb kigest paarkmmend meetrit. Mlemad kohad on kaitstud pikesevalguse eest, jahedad ja niisked nlkjatele vga sobivad tingimused. Kahjuks ei oska ma vastata ksimusele, kas nende tee viis kaevust keldrisse vi vastupidi. Vimalus, et nad sattusid talumehelt ostetud kartulitega esmalt keldrisse, on kllaltki teprane. Alles hiljem avastasid tulnukad niiskema koha. See, et esmasleid prineb kaevust, vis olla puhas juhus.

Pildistamiseks poseerinud modellid jtsin omapi ringi uitama. Tundub, et see ei olnud kuigi arukas tegu. Aga tol hetkel ei tulnud lihtsalt phe, et nad hakkavad ka sigima. Esimene mrk, mis rohkem ehmatas kui llatas, tuli mrtsikuus. Keldri seinale toetatud salvelaud oli libisenud prandale. Seda les tstes mrkasin, et vastu muldprandat olnud lauapool kubises mitmes suuruses nlkjahakatistest. Neid karjatas ks suur volask. ksnes lauajupil loendasin noorukeid le viiekmne, tumedal prandal visid mned tillemad jda mrkamatuks. Mis juhtuks, kui nad paljuneksid aastas rohkem kui kord?

Kui lasta nlkjatel omapi edasi tegutseda, siis kige tagasihoidlikuma arvestuse jrgi tuleb kaevust ja keldrist kokku vhemalt sada jreltulijat. Arvatavasti on mni ennast sisse seadnud ka kompostihunnikus ja teab veel kus. Peale selle lugematu hulk kiritigusid. Kas minu elupaiga mbrusest saab lhiajal must maa?



Enn Lumet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012