Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 11/2002
Ilmas ilma


Seekord alustame nagu inglased ja islandlased rgime ilmast. Tundub ju aina, et ilmaga on midagi lahti: kord on liiga kuum, kord kuiv, siis klm vi tormine. Kuuma- ja puarekordid muudkui purunevad ning justkui ei saa enam millelegi kindel olla. Pikesepiste septembris ja lumehanged oktoobris tavaline? Selle sgise 6. septembril nautisin suvekodus sdasuvist sooja; kuu aega hiljem, 6. oktoobril, olid Virumaal juba paksud hanged ja autod lumevangis. 20. oktoobril tegin Tartus selle hooaja esimese suusasidu, ehkki kollaste kaselehtede all oli sna veider suusatada: midagi nagu ei klappinud.

Ilm on oma vempude ja imeliku kitumisega ha enam ajakirjanduse veergudele judnud. Linudsuvine pud Eestis ja uputused Kesk-Euroopas on pakkunud rohkesti kneainet nii peva- kui ka ndalalehtedele. Lhikesed levaateartiklid aga ei suuda avada probleemi vi nhtuse tit olemust ning seetttu on paljud loodusteadlased suhtunud tehtud avaldustesse skeptiliselt. Selles ajakirjanumbris saavad klimatoloogid taas sna ja kirjeldavad phjalikult viimasel sajandil aset leidnud kliimamuutusi. Loomulikult on siingi mitmesuguseid tlgendusvimalusi ja iga lugeja vib ise otsustada, millised jreldused loetu phjal teha.

Kliimamuutused ei paku huvi mitte ainult kliimateadlastele, vaid ka teistele loodusteadlastele. Erilist thelepanu plvis mdunud puaperiood, mida ajakirjanduses seostati kll enamasti vheneva pllumajandussaagiga. Nagu zooloog Nikolai Laanetu (vt. lk. 1418) tabavalt kirjutab: Riigi tasandil tunnistame vaid puast tekkinud kahju pllumajandusele, hoomamata selle mju loodusele, kogu elustikule. Me ei teagi, kes ja kui palju on kannatanud. Kunagi listatud maaparandus maksab nd meile looduse kaudu ktte, vhendades nii kala- kui ka vhivarusid, rkimata igasugustest muudest pisielukatest.

Ehkki pud on mdas ja talv peagi kes, kuuleme suvistest puakahjustustest veel tkk aega. Hiljuti teatati Vilsandi rahvuspargist, et sealgi ei ole viimase paarikmne aasta vltel nii ulatuslikku puda le elatud kui nd: Kik vikejrved rannikuvndis on praktiliselt kuivaks jnud. Veetase on langenud kohati 6070 cm. Juba augustis ja septembris olid kiskjad ja metssead snud vikestesse veekogudesse lksu jnud kalad. Kik kraavid, vikesed sood, allikate piirkonnad on jnud kuivaks.

Ent Eesti looduses on muudki huvitavat peale ilmastikunhtuste. Varsti hakkavad meid talvehommikutel rmustama tnulikud sulelised, kes kivad lesseatud toidulaual khtu titmas. See on tore vimalus neid filmilindile jdvustada: jookseb ju hiir ise kassi suhu. Sellest numbrist saab nu, kuidas pildistada linde sdakohal. Nautigem siis seda smbioosi, tulgu talv missugune tahes.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012