Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2007/9
Uuemaid andmeid lendoravate kohta Virumaal

Nib, et kunagi suurtes laantes le Eesti tegutsenud lendoravad on ndseks taandunud philiselt Ida-Virumaale. nneks on need imeprased loomakesed vetud teadlaste tsise thelepanu alla.




Viimastel aastatel on Virumaa lendoravate kohta palju uut teavet kogunenud. Miks just nd? Esiteks toetas hulk inimesi ja organisatsioone 2006. aastal Eestimaa looduse fondi kampaaniat, mis kogus raha fondi vapilooma elupaikade inventeerimiseks. Teiseks on kujunenud tegus lendoravatega tegelev trhm. Ette on vetud phjalik t: loomi jlgitakse raadiosaatjate abil, ksikasjalikult kirjeldatakse elupaiku ning otsitakse ja jlgitakse lendoravate puunsusi.

2006. aastal inventeeriti vimalikke lendorava elupaiku. Need on vhemalt 50-aastaste haabadega kuuse-, haava- vi kaseenamusega metsaosad, kus leidub pesaks sobivaid nsusi. Esmajrjekorras kidi lbi juba raiekavadesse arvatud metsad, et ei hviks seni teadmata elupaiku. Soome riigimetsades on sraseid raie-eelseid inventuure tehtud juba aastaid. Eestis tnavu kinnitatud lendorava kaitse korralduse tegevuskava jrgi on meilgi vaja neid korrapraselt teha [2].

Varasematel aastatel on leitud kolm-neli uut elupaika aastas. Seekord inventeeriti ligi nelisada metsaeraldist, neist kolmeteistkmnes leiti lendorava tegevuse jlgi. Neljal korral avastati lendorav raiesse kavandatud metsaosadest, neist hel juhul alles raie kigus.


Elupaigad. Mitmel korral leiti lendorav juba vlja selgitatud vriselupaigast vi selle vahetust lhedusest. See nitab, et tavaline tulundusmets lendoravale pigem ei sobi. htlasi rhutab see vajadust vriselupaiku edaspidigi kindlaks teha ja hoida. Koos lendoravaga leiavad seal koha ka teised ohustatud liigid, seniks kui mbruskonna nooremates metsades kujunevad vlja neile sobivad elutingimused.

Nii 2005. kui ka 2006. aastal kirjeldati lendoravate pesapaikade mbruse metsi ning mdistati pesapuid, teisi sagedamini kasutatavaid puid ja nende mbrust. Kogutud andmete phjal valmis kaks pilasuurimust [3, 4]. Nende phjal selgub, et 124 puu hulgas, mida kasutavad lendoravad, oli 117 haaba, 3 sangleppa, 2 kuuske ja 2 kaske. Puude keskmine krgus oli 23 meetrit, mbermt 168 cm ning nende koore pind korbast ebatasane. Seni on lendoravaid leitud 11 eri kasvukohatbi metsades. Sagedamini on neid leitud jnesekapsa-mustika, naadi, angervaksa ja mustika kasvukohatpidest. Ohustatud linnuliikidest kohati lendorava elupaikades laanerhni, vrbkakku, vike- krbsenppi ja kanakulli. Kaitstavatest taimedest leidus seal kige sagedamini sulgjat hikut, nsiniint, kopsusamblikku ja ungrukolda.


Raadiotelemeetria. 2007. aastal alustas Eesti terioloogia selts keskkonnainvesteeringute keskuse toel eelprojekti Lendorava elupaikade raadiotelemeetriline uuring. Mned lendoravad said kaela raadiosaatjaga kaelavrud ning veti pideva seire alla. Juba praeguseks on projekt andnud vga palju uut teavet ning hulk seniseid oletusi on kinnitust leidnud. Niteks on selgunud, et lendoravad vahetavad sna tihti pesakohta. ks raadiomrgistatud isasloom kasutas jlgimise perioodil mrtsi lpust kuni augusti keskpaigani kokku kmmet pesakohta. Sellel on ilmselt mitu phjust. ks on kindlasti vajadus vabaneda pessa kogunenud kirpudest. Teine phjus on tenoliselt hirimine. Oleme theldanud, et lendorav kolib teise pesakohta, kui senise lheduses on mitu peva viibinud nugis. Ka on seni kik loomad prast kinni pdmist kolinud teise nde. Kolmas phjus on eelkige isasloomadel see, et jooksuajal liiguvad nad suurel alal ringi ning hommikuti otsitakse lihtsalt lhim sobiv paik, kus pev mda saata.


Pesad. Projekti kigus mdistati enamik lendoravate kasutatud nsusi. Valdavalt asuvad need kasvavates suurtes haabades ning on enamasti rhnide rajatud. Iseloomulik on, et s peab olema piisavalt vana, nii et selle ava on hakanud juba osaliselt kinni kasvama. Nnda on sisseps parajalt suur: lendorav mahub lbi, kuid tema vaenlastele, niteks nugisele ja kakkudele, on see liiga vike. Vhemal mral kasutavad lendoravad ka kuivanud haabade ja murdunud ladvaga haavatgaste nsusi, arvatavasti vaid siis, kui paremaid nsusi napib. Seni kirjeldatud 20 kindlalt lendorava tarvituses olevat nt olid 417 meetri krgusel, sissepsu lbimt varieerus vahemikus 2,65,5 cm.

Pesamaterjalina eelistavad lendoravad samblikke, sammalt ja kulu. On pesi, mis koosnevad ksnes samblikest vi ksnes samblast, kuid on ka segamaterjalist pesi. Samblikest peetakse paremaks eelkige habe- ja narmassamblikke. Millest materjali valik oleneb, pole teada. Kuna lendoravad vldivad maapinnal liikumist, on vimalik, et sammalt kasutatakse juhul, kui lhikonna puudel ei kasva sobivaid samblikke, vi vetakse tarvitusele vanade linnupesade materjal. Selle poolt rgib ka tsiasi, et pesadest vib leida viksemate lindude sulgi ja udusulgi. Vhemalt ajutiselt klbavad ka nsused, kus ei ole ldse pesamaterjali.

Jlgimine on nidanud, et peale nsuste sobivad lendoravatele ka orava risupesad. ks isane lendorav kasutas sellist pesa vhemalt kuus peva jrjest, kuni lhikonda ilmus nugis. Seejrel siirdus ta turvalisemasse puunsusse. ks loom vttis omaks tistve pakust valmistatud tehispesa. Soomes on pesapakud sna agaralt tarvitusel Kesk-Soomes kasutab neid paiguti le poole populatsioonist , kuid Eestis on see esimene teadaolev juhtum.

Peale pesitsemise ja redutamise kasutavad lendoravad puunsusi veel toiduladudena. Oleme leidnud nsusi, kuhu on kogutud lepa- ja kaseurbasid. Ilmne on, et nende nte omadustele ei ole nii rangeid nudmisi kui pesantele. Toiduladudeks sobivad hsti niteks suured mustrhni rajatud ned.

Esialgsete andmete kohaselt piirab pesaks sobivate nsuste vhesus oluliselt lendoravate arvukust. nsustele konkureerivad nii liigikaaslased kui ka suluspesitsevad linnud, herilased ja mesilased. Niteks pdsime aprilli alguses hest nsusest lendorava mrgistamiseks mesilaspere asustas selle juba mai teisel poolel. Mdunud aastal asustasid he lendorava pesansuse herilased. Sama nsust vivad eri aegadel kasutada eri lendoravad. Nii leidsime nest, kust varem olime pdnud isaslooma, mne aja prast ema koos kahe pojaga.


Liikumine. Registreerides raadiomrgistatud loomade pevaseid pesi ja ist liikumist, oleme isasloomadel theldanud llatavalt suuri kodupiirkondi. Prast jooksuaega jdakse siiski kllalt paikseks. he mrgistatud isaslooma kevadise liikumisala suurus oli ligikaudu 65 ha, kuid suvel kasutas ta vaid umbes 12 ha suurust ala. Ilmselt kib lendorav toitumas kindlatel puudel. Lhikestel suvedel vljuvad lendoravad pevasest pesast umbes kella 23 paiku ning siirduvad kindlatele smispuudele. Need on vahel sna pesa lhedal, kuid vivad ka paikneda isegi kaugemal kui kolmsada meetrit. Mnikord teevad lendoravad oma kodupiirkonnas pikemaid tutvumiskike. Poegadega emasloomad tavatsevad kia pesast vljas toitumas ka pise peva ajal.


Vaenlased. Raadiomrgistatud loomi on rnnanud ka vaenlased. Mai alguses tappis he isaslooma nugis ning juuni lpus oli tnavu sndinud poega surmavalt rnnanud ilmselt kakk. Kui nugiseid ja hndkakke leidub arvukalt, peavad lendoravad olema ises metsas vga thelepanelikud.


Autorid tnavad lendorava uuringute toetajaid: Keskkonnainvesteeringute keskust, Eestimaa looduse fondi ja selle kaudu toetajaid, Olympus Estonia O-d, sihtasutust Lutreola ning Mare ja Toomas Rennelit Oonurmest.


1. Timm, Uudo 2006. Lendorava (Pteromys volans) seire 2006. aasta aruanne. Tallinn. Ksikiri keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuses.

2. Timm, Uudo 2007. Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks. Tallinn. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

3. Rennel, Liisa 2006. Lendorava elupaiga struktuurist. Uurimist. Oonurme. Ksikiri Eesti noorsoot keskuses.

4. Rennel Kadri 2007. Lendorava elupaikadest Virumaal. Uurimist. Oonurme. Ksikiri Eesti noorsoot keskuses.


Loe lisaks:


Kurbel, Rainar 2006. Kohtumine lendoravaga. Eesti Loodus 57 (10): 533.

Timm, Uudo 2006. Lendorav, varjatud eluviisiga haruldus. Eesti Loodus 57 (2): 6270.

Timm, Uudo 2006. Lendorav koltunud ajaleheveergudel. Eesti Loodus 57 (2): 71.



Jaanus Remm, Liisa Rennel, Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012