Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/9
Kuhu minna matkama?

Looduse- ja ajaloohuvilistele pakub Ida-Virumaa palju pnevaid paiku ja ilusaid vaateid. Vaid killukesele neist juhatavad mrgistatud matkarajad.

Ida-Virumaal on hulganisti matkaradasid: mned on korraliku thistusega ja hsti hooldatud, teised aja jooksul pisut ripakile jnud ning lagunema hakanud. Siiski tasub need rajad les otsida, et sedaviisi siinset loodust nautida ning ajalooliselt huvivrseid kohti uurida.

Heidame pgusa pilgu seitsmeteistkmnele Ida-Virumaa matkarajale: numbri jrgi leiab need les ka ajakirja keskel olevalt kaardilt (lk.).


Vaivara kandi matkateed. Ajalooliselt kige tuntum paik Ida-Virumaal on ilmselt Sinimed, kus omal ajal peeti vga gedaid lahinguid. Sinime alevikust Vaivara vallavalitsuse hoone juurest algav ja seal ka lppev Vaivara ajaloorada (1) viibki matkajad Phjasja ning Esimese ja Teise maailmasja sndmustega seotud paikadesse. Samuti saab rajal tutvuda piirkonna geoloogia ning kultuuriprandiga ja uurida omapraseid taimekooslusi nii Sinimgedel, pankranniku all kui ka mere res.

Ajaloorada on 16 kilomeetrit pikk, kuid soovi korral saab teekonda lbida eraldi likudena. Puhke- ja telkimiskoha leiab Mummassaares. Rada thistavatel viitadel on mrge VA, samuti tasub jlgida valgesinivalgeid ristklikuid puudel. Paraku on thistus kohati lnklik, seetttu soovitame kaasa vtta raja skeemi vi veelgi parem: minna koos retkejuhiga, kes teab Sinimgede, siinse ajaloo ja looduse kohta rkida palju huvitavat.

Teine Vaivara kandi rada on Pargime looduse pperada (2). See on rajatud Vaivara lasteaia eestvttel ja tutvustab kohalikke taimeliike: nendele juhivad thelepanu teabetahvlid. Rada algab ja lpeb Pargime mnguvljakult. Pargime looduse pperaja kohta valmistatud voldiku saab igaks hankida Vaivara valla kodulehelt (www.vaivara.ee).


Rajad vanas kuurordis, Toilas. Kunagist kalurikla ja kuurorti Toilat, selle elu ning uut ja vana sadamat tutvustab Toila-Martsa matkarada (3). Peale selle saab rajal rnnates nha Toila Oru pargi serval asuvat Teise maailmasja Saksa sdurite kalmistut, merekallast, Balti klinti, rusukallet, pangametsa ning klindipealset.

Toilast lnde jva panga serval on kohati veel jlgitavad vana kaubatee piirdepostid: murrutused on siit kaasa viinud suurema osa vanast TallinnaNarva maanteest.

Toila-Martsa matkarada saab lbida kahes pikkuses, millest lhem lik ulatub 3,2, ringikujuline teekond aga 6,5 kilomeetrini. Rada algab Toila sadamast, kus on ka parkla ning puhkekoht, ja kulgeb Toila valla maadel. Lhem matkarada lpeb Martsa pangapealsel, aga pikk rada juhatab tagasi Toila asulasse. Teekonnathised on looduses sinivalgesinised, kuid kohati on mrgistus lnklik.

Toila klarada (4) tiirutab Toila asulas ja tutvustab Toila kuurorti ning kultuurilugu. See rada thistatud ei ole, kuid kulgeb enamasti mda Pikka tnavat.


Paekalda krged seinad. Kohtla valla Saka-Ontika matkarajal (5) saab imetleda Balti klinti: Saka-Ontika pangaliku, klindi lbiliget ja pangametsa liigirohkust.

Omaprane pinnavorm on siin Saka svamerelask: selle juurest matkarada ka algab ning kulgeb alla mere rde. Srase svendi lhkasid paekaldasse Nukogude sdurid.

Mere kaldal jalutades paistavad hsti klindis levivate kivimite kihid; rusukalda servast vib leida fossiilide fragmente vi voolida endale kambriumi sinisavist mlestuseks pisikese suveniiri. Teekond kulgeb piki merekallast ida poole kuni Ontika pangani, kust viib trepp les klindile. Siit ligikaudu kilomeeter ida poole jb meie krgeim juga Valaste.

Kuue kilomeetri pikkune matkarada on thistatud sinivalgesiniste ristklikutega puudel ja kividel, osalt on viitessteem siiski kadunud.

Saka-Ontika matkarajast pisut lne pool kulgeb Saka klindimisa matkarada (6). Sellelgi rajal saab uurida uhket Balti klinti ja siinset loodust, kuid rada tutvustab ka Saka misa mbrust ning kultuuriprandit. Misa praegusel ajal kasutuseta neorenessanslik peahoone on ehitatud 19. sajandil, umbes samal ajal kujundati misa juurde kaunis park. 1992. aastani asus Saka misas Nukogude piirivalvekordon.

Saka Cliff hotelli juures algav ja lppev matkarada on kolm kilomeetrit pikk. Kige huvivrsemateks vib ilmselt pidada Saka klindi rusukaldel sirguvat laialehelist klindimetsa, kambriumi liivakivi terrassi ja sinisavilasundit. Misapargi idaservalt leiab aga he Eesti krgeimate jugade sekka kuuluva veelangu: Varja oja laskub siin 48 meetri krguselt pangalt alla, tekitades 19 meetri krguse ja kolmeastmelise Kivisilla joa.

Sihtasutus Saka-Ontika pank on ehitanud rajale uued trepid, kiige, lkkekoha, kimla ja vaateplatvormi; samuti on nad koostanud raja kohta voldiku, mida vib lahkelt paluda hotelli administraatori kest.


Purtse matkarada (7) kulgeb Lganuse vallas Purtse klas. Matkarada tutvustab muinaseestlaste usutalitluste ja eluga seotud paikasid: muinasaegseid asulakohti, ohvriprna ja silmaallikaid, ohvrikallast ning kivikalmed. Rajale jb kaks linnamge: Taramgi ja Tarakalda. Viimane on arvatavasti olnud ks Virumaa idaosa vimsaim linnus, mida ehitati ja tiendati alates 8. sajandist kuni 13. sajandini. Osa matkarajast kulgeb he Eesti krestikurikkama Purtse je orus.

10,5 kilomeetri pikkune rada algab Purtse hiiemelt kurjuse ohvrite leinapargist, mille on rajanud Alutaguse Memento. Leinapargi krvale parklasse saab jtta oma sidukid, siit leiab ka kuivkimla. Rada lpeb Purtse kindluselamu juures.

Purtse matkaraja thiseks on postidele ja puudele vbatud valged triibud. Mrgistus on vananenud ja kohati kadunud, paraku ei ole alles ka teabetahvleid, mistttu tasub kaasa vtta raja skeem vi asuda teele koos retkejuhiga.


Uljaste jrv, oos ja soo. Riigimetsa majandamise keskuse rajatud Uljaste matkarada (8) Sonda vallas tutvustab jrve, oosi, plismetsa ja sood ning nendega seotud rahvaprimusi. Allikatoitelist lbivooluta 64 hektari suurust Uljaste jrve mbritseb idast Uljaste oos ja lnest samanimeline soo. Huvitav on seik, et jrve veepind on viie meetri jagu krgemal kui idasse oosi taha jv madalik.

Ligikaudu kuue kilomeetri pikkune rada algab Uljaste jrve rest parklast. Seal paistavad silma ka endise Sonda metskonna krvalhoonete alusmrid. Matkateekond kulgeb piki oosi ja Uljaste jrve idakallast kuni PadaSonda maanteeni. Rajal puudub thistus ja liikuda tuleb mda metsaradu. Aleksander Sinime koostatud voldiku koos raja skeemiga saab kaasa Sonda raamatukogust. Vaatekohtadele on paigaldatud nummerdatud kvartalipostid.


Eesti jrverikkaim ala. Illuka vallas Kurtna maastikukaitsealal vib jalutada mitmel thistatud rajal. Kurtna minimatkarada (9) kulgeb mber Niinsaare kihistumata segatoitelise soojrve, mida mbritsevad peamiselt siirdesood ning idaosas raba. Pisut le kilomeetri pikk rada algab ja lpeb Niinsaare matkakeskuse juurest ja on thistatud helesinise vrviga puudel. Rajale suunav viit asub JhviVasknarva maanteel. Peale matkamise saab siin osa vtta meeskonnatd petavatest seikluslikest programmidest ja juhendaja ke all ppida metsataimi.

Kurtna 9 ja 11 jrve matkarajad (10, 11) lbivad Kurtna jrvistut tegu on Eesti jrverohkeima alaga, kus 30 ruutkilomeetrilt vib leida kuni 40 jrvesilma. Keset sootasandikke laiuvad siin valdavalt nmmemnnikuga kaetud liiva- ja kruusaknkad ning mhnad, mis vahelduvad jrvengude ja viksemate soolaikudega.

Kuue ja kaheteistkmne kilomeetri pikkused rajad algavad ja lpevad Niinsaare matkakeskuse juurest ning annavad levaate eri jrvetpidest, mhnastikul kasvavast palu- ja nmmemetsast ning taimedest. Rajad leiab les helesinise mrgistuse jrgi puudel, pidepunkte pakuvad ka viidad, skeemid ja vaatekohad. Peale nende on RMK ning Illuka vald hoolitsenud kuivkimlate, pikniku-, lkke- ja telkimiskohtade eest.


Poruni ppe- ja matkarada (12) asub Ida-Virumaa kige vhem asustatud piirkonnas: Puhatu soostiku suurte soolaamade taga Venemaa piiri lhedal. Rajale suunavad viidad on leval ka JhviVasknarva ja JaamaklaGorodenka maanteel.

Poruni raja alglik on pperada, mis tutvustab laialehelise plismetsa puistu kooslust ja liigirikkust. Poruni je sngi ristavad kohati vikesed lammialad, mis suurvee ajal le ujutatakse. Je kaldajrsakuid kaunistavad siin aga Narva lademe Kernave ja Leivu kihistute paljandid.

Raja teine pool on matkarada, mis suundub kuni Narva jeni. Sellel ligul saab nha jlgi inimtegevusest ja selle mjust Poruni rgoru looduskooslusele. Niteks Teise maailmasja aegsed kaitserajatised on Poruni ja Narva je rses maastikus veel sna hsti mrgatavad. Poruni je alamjooksu rsed kooslused said inimtegevuse tttu suuresti kannatada aga prast Narva veehoidla rajamist 1955.56. aastal. Seetttu on tusnud mitme Narva jkke suubuva je, sealhulgas Poruni je alamjooksu veetase, ujutades endised jekaldad le.

Poruni ppe- ja matkarada on thistatud viitadega ja osaliselt kulgeb see laudteel. Suunda aitavad hoida ka sinised ristklikud puudel. pperaja osa on ligikaudu 2,5 kilomeetrit pikk ja matkarada 10-kilomeetrine. Raja alguses paikneb parkla, samuti leiab siit puhke- ja telkimiskohti ning teabetahvleid.

Poruni rajast vib pikemalt lugeda Eesti Looduse aprillinumbrist.


Selisoo matkarada (13) on Metaguse vallas Selisoos, kuhu suunavad ka viidad JhviTartu maanteelt ning Metaguse vallakeskuse juurest.

Selisoo matkarajal saab jlgida rabamaastikku, sealset taimestikku ja loomastikku. Selisoos on hsti vljakujunenud laugastik ja krge rabapeenar, mis jb matkaraja Tartu maantee poolsesse otsa.

Lbi soo ehitatud nelja kilomeetri pikkune laudtee algab TartuJhvi maantee poolsest parklast. Laudtee kulgeb laugaste ja lveste vahel, mdudes Selisoo jnukjrvest ja lpeb teisel pool sood Metsklas Prodeli talu juures. Rada saab lbida ka radiaalselt, alustades teekonda Tartu maantee poolsest parklast, liikudes kuni jnukjrve res asuva vaatetornini ja prdudes siis algusesse tagasi.

Selisoo matkaraja mlemas otsas on parkla, puhkekoht, kimla ja teabetahvel koos raja kaardiga. Raja keskel asuva Selisoo jnukjrve res on vaatetorn ja laavu. Matkateekonda tutvustavaid voldikuid vib ksida RMK Kauksi looduskeskusest ja Metaguse misahotellist Meintack.


Kotkaste jrgi nimetatud rada. Iisaku vallas TartuJhvi maanteelt juhatavad viidad RMK loodud Kotka matkarajale (14). See annab levaate erisugustest maastikutpidest, mandriluidetest, siirde- ja madalsoo kujunemisest, metsakooslustest, piirkonna taimestikust ja loomastikust ning metsade majandamisest.

Selle raja lhem variant on 3,5 kilomeetri pikkune ja algab Rtlisoo parklast. Sealt suundub matkatee piki liivaseljandikku Rtli soo servas oleva pstkojani. Seejrel viib laudtee le siirdesoo ja soosaarte jnukjrveni ning sealt tagasi pstkoja juurde. Siirdesoost ja soosaartest saab levaatliku pildi pstkoja lhedale ehitatud vaatetornist. htlasi lbib matkarada mitut paika, mis on seotud pnevate rahvajuttudega.

Kotka matkaraja pikem variant ulatub kaheksa kilomeetrini. See algab Iisaku surnuaia krvalt parklast, kulgeb le petaja soo ja liivakarjri. Jtkub seejrel mda oose kuni Rtlisooni, kus hineb lhikese rajaga, suundudes pstkojani soosaarel. Pika raja keskele ooside vahele on pstitatud matkaonn.

Teekond lbi metsade ja soode on thistatud: puudele on joonistatud sinivalged triibud, iget suunda aitavad hoida ka matkaraja thisega postid. Rajal leiduvad teabetahvlid, pikniku-, puhke- ja telkimiskohad. Raja voldikut vib ksida RMK Kauksi looduskeskusest vi kaasa vtta tnavune Eesti Looduse veebruarinumber, kus samuti on Kotka matkarajast pikemalt kirjutatud.


Puhkus Kauksis. Kauksi laulvate liivadega rand on aastaid olnud puhkajate meelispaik. Kellele rannas ajaveetmisest ei piisa, saab jalutada siinsetel matkaradadel.

Kauksi looduskeskuse juurest algav Kauksi-Oja pperada (15) tutvustab palumetsa kooslust, taimi, linde ja puuseeni. Rada kulgeb Kauksi oja kallastel, kus on hsti vaadeldav luidete lbilige ja oja orgu jv taimekooslus. Soostuvates vanades ojakrudes vib nha madalsoo taimi. Rajal leidub peaaegu kiki Eestis looduslikult kasvavaid puuliike.

Ringikujuline nelja kilomeetri pikkune matkarada on thistatud punakollasetriibuliste postidega. Retke hlbustavad teabetahvlid, parklad, kuivkimla, puhke- ja lkkekohad. Mrgistus algab ja lpeb Kauksi looduskeskuse juures.

Kauksi-Rannapungerja ehk Luite matkarada (16) tutvustab Peipsi jrve, Rannapungerja jge, luiteid ja luitekooslusi. Rajale jvad luited tusevad kohati kuni kaheksa meetrit le Peipsi jrvepinna, pakkudes rnduritele meeldivat vaheldust.

Kaheksa kilomeetri pikkune matkarada saab alguse samuti Kauksi looduskeskuse juurest ja selle esimene ots kulgeb mda Kauksi-Oja pperaja mrgistust Kauksi ojani. Jrversete luidete juures rajathiseid ei ole: tuleb liikuda Kauksi puhkeala teel pikki Peipsi phjakallast lne poole. Puhkeala vljaspool aitavad suunda hoida kollasetriibulised postid, mis juhatavad matkaraja kaugemasse otsa Rannapungerja jesuudmeni. Siit suudmealalt vib leida Teise maailmasja kaitserajatisi: kaevikuid ja laskepesasid. Je teisele kaldale jb aga Rannapungerja majakas. Tagasitee kulgeb mda liivast jrvekallast Kauksi avaliku rannani, kus saab telkida, ujuda, piknikku pidada vi niisama puhata.


Oonurme Turba matkarada (17) asub Tudulinna vallas. Matkarada on lik endisest turbaveoteest, mis kulgeb lbi eri metsatpide, ja viib loodushuvilise Muraka rabasse. Raja esimene ots tutvustab tulundusmetsa ja mitmesuguseid metsamajandustegevusi. Seejrel suundub rada le Muraka looduskaitseala piiriks oleva Kaukvere oja. Vrdlemisi puutumatus looduses annavad inimtegevusest aimu vaid kuivenduskraavid soo serval ja turbaaugud raja res.

Teabetahvlite ja puhkekohaga 1,6 kilomeetri pikkusele Turba matkarajale pseb, kui tulla Pasti bussipeatusest umbes kolm kilomeetrit mda Pikanmme teed phja poole. Et sna haavatavat loodust ssta, on matkarajale oodatud vikesed rhmad vi ksikud rndajad. Teele asujad viksid lbi astuda Oonurme klamajast, kus paikneb kohalikku loodust ning Muraka raba tutvustav ekspositsioon, htlasi saab teavet matkaraja kohta ning vajaduse korral retkejuhigi kaasa kutsuda.



Anne-Ly Ferel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012