Eesti Looduse fotovõistlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/9
Kuhu minna matkama?

Looduse- ja ajaloohuvilistele pakub Ida-Virumaa palju põnevaid paiku ja ilusaid vaateid. Vaid killukesele neist juhatavad märgistatud matkarajad.

Ida-Virumaal on hulganisti matkaradasid: mõned on korraliku tähistusega ja hästi hooldatud, teised aja jooksul pisut ripakile jäänud ning lagunema hakanud. Siiski tasub need rajad üles otsida, et sedaviisi siinset loodust nautida ning ajalooliselt huviväärseid kohti uurida.

Heidame põgusa pilgu seitsmeteistkümnele Ida-Virumaa matkarajale: numbri järgi leiab need üles ka ajakirja keskel olevalt kaardilt (lk….).


Vaivara kandi matkateed. Ajalooliselt kõige tuntum paik Ida-Virumaal on ilmselt Sinimäed, kus omal ajal peeti väga ägedaid lahinguid. Sinimäe alevikust Vaivara vallavalitsuse hoone juurest algav ja seal ka lõppev Vaivara ajaloorada (1) viibki matkajad Põhjasõja ning Esimese ja Teise maailmasõja sündmustega seotud paikadesse. Samuti saab rajal tutvuda piirkonna geoloogia ning kultuuripärandiga ja uurida omapäraseid taimekooslusi nii Sinimägedel, pankranniku all kui ka mere ääres.

Ajaloorada on 16 kilomeetrit pikk, kuid soovi korral saab teekonda läbida eraldi lõikudena. Puhke- ja telkimiskoha leiab Mummassaares. Rada tähistavatel viitadel on märge VA, samuti tasub jälgida valgesinivalgeid ristkülikuid puudel. Paraku on tähistus kohati lünklik, seetõttu soovitame kaasa võtta raja skeemi või veelgi parem: minna koos retkejuhiga, kes teab Sinimägede, siinse ajaloo ja looduse kohta rääkida palju huvitavat.

Teine Vaivara kandi rada on Pargimäe looduse õpperada (2). See on rajatud Vaivara lasteaia eestvõttel ja tutvustab kohalikke taimeliike: nendele juhivad tähelepanu teabetahvlid. Rada algab ja lõpeb Pargimäe mänguväljakult. Pargimäe looduse õpperaja kohta valmistatud voldiku saab igaüks hankida Vaivara valla kodulehelt (www.vaivara.ee).


Rajad vanas kuurordis, Toilas. Kunagist kaluriküla ja kuurorti Toilat, selle elu ning uut ja vana sadamat tutvustab Toila-Martsa matkarada (3). Peale selle saab rajal rännates näha Toila Oru pargi serval asuvat Teise maailmasõja Saksa sõdurite kalmistut, merekallast, Balti klinti, rusukallet, pangametsa ning klindipealset.

Toilast läände jääva panga serval on kohati veel jälgitavad vana kaubatee piirdepostid: murrutused on siit kaasa viinud suurema osa vanast Tallinna–Narva maanteest.

Toila-Martsa matkarada saab läbida kahes pikkuses, millest lühem lõik ulatub 3,2, ringikujuline teekond aga 6,5 kilomeetrini. Rada algab Toila sadamast, kus on ka parkla ning puhkekoht, ja kulgeb Toila valla maadel. Lühem matkarada lõpeb Martsa pangapealsel, aga pikk rada juhatab tagasi Toila asulasse. Teekonnatähised on looduses sinivalgesinised, kuid kohati on märgistus lünklik.

Toila külarada (4) tiirutab Toila asulas ja tutvustab Toila kuurorti ning kultuurilugu. See rada tähistatud ei ole, kuid kulgeb enamasti mööda Pikka tänavat.


Paekalda kõrged seinad. Kohtla valla Saka-Ontika matkarajal (5) saab imetleda Balti klinti: Saka-Ontika pangalõiku, klindi läbilõiget ja pangametsa liigirohkust.

Omapärane pinnavorm on siin Saka süvamerelask: selle juurest matkarada ka algab ning kulgeb alla mere äärde. Säärase süvendi lõhkasid paekaldasse Nõukogude sõdurid.

Mere kaldal jalutades paistavad hästi klindis levivate kivimite kihid; rusukalda servast võib leida fossiilide fragmente või voolida endale kambriumi sinisavist mälestuseks pisikese suveniiri. Teekond kulgeb piki merekallast ida poole kuni Ontika pangani, kust viib trepp üles klindile. Siit ligikaudu kilomeeter ida poole jääb meie kõrgeim juga Valaste.

Kuue kilomeetri pikkune matkarada on tähistatud sinivalgesiniste ristkülikutega puudel ja kividel, osalt on viitesüsteem siiski kadunud.

Saka-Ontika matkarajast pisut lääne pool kulgeb Saka klindimõisa matkarada (6). Sellelgi rajal saab uurida uhket Balti klinti ja siinset loodust, kuid rada tutvustab ka Saka mõisa ümbrust ning kultuuripärandit. Mõisa praegusel ajal kasutuseta neorenessanslik peahoone on ehitatud 19. sajandil, umbes samal ajal kujundati mõisa juurde kaunis park. 1992. aastani asus Saka mõisas Nõukogude piirivalvekordon.

Saka Cliff hotelli juures algav ja lõppev matkarada on kolm kilomeetrit pikk. Kõige huviväärsemateks võib ilmselt pidada Saka klindi rusukaldel sirguvat laialehelist klindimetsa, kambriumi liivakivi terrassi ja sinisavilasundit. Mõisapargi idaservalt leiab aga ühe Eesti kõrgeimate jugade sekka kuuluva veelangu: Varja oja laskub siin 48 meetri kõrguselt pangalt alla, tekitades 19 meetri kõrguse ja kolmeastmelise Kivisilla joa.

Sihtasutus Saka-Ontika pank on ehitanud rajale uued trepid, kiige, lõkkekoha, käimla ja vaateplatvormi; samuti on nad koostanud raja kohta voldiku, mida võib lahkelt paluda hotelli administraatori käest.


Purtse matkarada (7) kulgeb Lüganuse vallas Purtse külas. Matkarada tutvustab muinaseestlaste usutalitluste ja eluga seotud paikasid: muinasaegseid asulakohti, ohvripärna ja silmaallikaid, ohvrikallast ning kivikalmed. Rajale jääb kaks linnamäge: Taramägi ja Tarakalda. Viimane on arvatavasti olnud üks Virumaa idaosa võimsaim linnus, mida ehitati ja täiendati alates 8. sajandist kuni 13. sajandini. Osa matkarajast kulgeb ühe Eesti kärestikurikkama Purtse jõe orus.

10,5 kilomeetri pikkune rada algab Purtse hiiemäelt kurjuse ohvrite leinapargist, mille on rajanud Alutaguse Memento. Leinapargi kõrvale parklasse saab jätta oma sõidukid, siit leiab ka kuivkäimla. Rada lõpeb Purtse kindluselamu juures.

Purtse matkaraja tähiseks on postidele ja puudele võõbatud valged triibud. Märgistus on vananenud ja kohati kadunud, paraku ei ole alles ka teabetahvleid, mistõttu tasub kaasa võtta raja skeem või asuda teele koos retkejuhiga.


Uljaste järv, oos ja soo. Riigimetsa majandamise keskuse rajatud Uljaste matkarada (8) Sonda vallas tutvustab järve, oosi, põlismetsa ja sood ning nendega seotud rahvapärimusi. Allikatoitelist läbivooluta 64 hektari suurust Uljaste järve ümbritseb idast Uljaste oos ja läänest samanimeline soo. Huvitav on seik, et järve veepind on viie meetri jagu kõrgemal kui idasse oosi taha jääv madalik.

Ligikaudu kuue kilomeetri pikkune rada algab Uljaste järve äärest parklast. Seal paistavad silma ka endise Sonda metskonna kõrvalhoonete alusmüürid. Matkateekond kulgeb piki oosi ja Uljaste järve idakallast kuni Pada–Sonda maanteeni. Rajal puudub tähistus ja liikuda tuleb mööda metsaradu. Aleksander Sinimäe koostatud voldiku koos raja skeemiga saab kaasa Sonda raamatukogust. Vaatekohtadele on paigaldatud nummerdatud kvartalipostid.


Eesti järverikkaim ala. Illuka vallas Kurtna maastikukaitsealal võib jalutada mitmel tähistatud rajal. Kurtna minimatkarada (9) kulgeb ümber Niinsaare kihistumata segatoitelise soojärve, mida ümbritsevad peamiselt siirdesood ning idaosas raba. Pisut üle kilomeetri pikk rada algab ja lõpeb Niinsaare matkakeskuse juurest ja on tähistatud helesinise värviga puudel. Rajale suunav viit asub Jõhvi–Vasknarva maanteel. Peale matkamise saab siin osa võtta meeskonnatööd õpetavatest seikluslikest programmidest ja juhendaja käe all õppida metsataimi.

Kurtna 9 ja 11 järve matkarajad (10, 11) läbivad Kurtna järvistut – tegu on Eesti järverohkeima alaga, kus 30 ruutkilomeetrilt võib leida kuni 40 järvesilma. Keset sootasandikke laiuvad siin valdavalt nõmmemännikuga kaetud liiva- ja kruusakünkad ning mõhnad, mis vahelduvad järvenõgude ja väiksemate soolaikudega.

Kuue ja kaheteistkümne kilomeetri pikkused rajad algavad ja lõpevad Niinsaare matkakeskuse juurest ning annavad ülevaate eri järvetüüpidest, mõhnastikul kasvavast palu- ja nõmmemetsast ning taimedest. Rajad leiab üles helesinise märgistuse järgi puudel, pidepunkte pakuvad ka viidad, skeemid ja vaatekohad. Peale nende on RMK ning Illuka vald hoolitsenud kuivkäimlate, pikniku-, lõkke- ja telkimiskohtade eest.


Poruni õppe- ja matkarada (12) asub Ida-Virumaa kõige vähem asustatud piirkonnas: Puhatu soostiku suurte soolaamade taga Venemaa piiri lähedal. Rajale suunavad viidad on üleval ka Jõhvi–Vasknarva ja Jaamaküla–Gorodenka maanteel.

Poruni raja alglõik on õpperada, mis tutvustab laialehelise põlismetsa puistu kooslust ja liigirikkust. Poruni jõe sängi ääristavad kohati väikesed lammialad, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Jõe kaldajärsakuid kaunistavad siin aga Narva lademe Kernave ja Leivu kihistute paljandid.

Raja teine pool on matkarada, mis suundub kuni Narva jõeni. Sellel lõigul saab näha jälgi inimtegevusest ja selle mõjust Poruni ürgoru looduskooslusele. Näiteks Teise maailmasõja aegsed kaitserajatised on Poruni ja Narva jõe äärses maastikus veel üsna hästi märgatavad. Poruni jõe alamjooksu äärsed kooslused said inimtegevuse tõttu suuresti kannatada aga pärast Narva veehoidla rajamist 1955.–56. aastal. Seetõttu on tõusnud mitme Narva jõkke suubuva jõe, sealhulgas Poruni jõe alamjooksu veetase, ujutades endised jõekaldad üle.

Poruni õppe- ja matkarada on tähistatud viitadega ja osaliselt kulgeb see laudteel. Suunda aitavad hoida ka sinised ristkülikud puudel. Õpperaja osa on ligikaudu 2,5 kilomeetrit pikk ja matkarada 10-kilomeetrine. Raja alguses paikneb parkla, samuti leiab siit puhke- ja telkimiskohti ning teabetahvleid.

Poruni rajast võib pikemalt lugeda Eesti Looduse aprillinumbrist.


Selisoo matkarada (13) on Mäetaguse vallas Selisoos, kuhu suunavad ka viidad Jõhvi–Tartu maanteelt ning Mäetaguse vallakeskuse juurest.

Selisoo matkarajal saab jälgida rabamaastikku, sealset taimestikku ja loomastikku. Selisoos on hästi väljakujunenud laugastik ja kõrge rabapeenar, mis jääb matkaraja Tartu maantee poolsesse otsa.

Läbi soo ehitatud nelja kilomeetri pikkune laudtee algab Tartu–Jõhvi maantee poolsest parklast. Laudtee kulgeb laugaste ja älveste vahel, möödudes Selisoo jäänukjärvest ja lõpeb teisel pool sood Metskülas Prodeli talu juures. Rada saab läbida ka radiaalselt, alustades teekonda Tartu maantee poolsest parklast, liikudes kuni jäänukjärve ääres asuva vaatetornini ja pöördudes siis algusesse tagasi.

Selisoo matkaraja mõlemas otsas on parkla, puhkekoht, käimla ja teabetahvel koos raja kaardiga. Raja keskel asuva Selisoo jäänukjärve ääres on vaatetorn ja laavu. Matkateekonda tutvustavaid voldikuid võib küsida RMK Kauksi looduskeskusest ja Mäetaguse mõisahotellist Meintack.


Kotkaste järgi nimetatud rada. Iisaku vallas Tartu–Jõhvi maanteelt juhatavad viidad RMK loodud Kotka matkarajale (14). See annab ülevaate erisugustest maastikutüüpidest, mandriluidetest, siirde- ja madalsoo kujunemisest, metsakooslustest, piirkonna taimestikust ja loomastikust ning metsade majandamisest.

Selle raja lühem variant on 3,5 kilomeetri pikkune ja algab Rüütlisoo parklast. Sealt suundub matkatee piki liivaseljandikku Rüütli soo servas oleva püstkojani. Seejärel viib laudtee üle siirdesoo ja soosaarte jäänukjärveni ning sealt tagasi püstkoja juurde. Siirdesoost ja soosaartest saab ülevaatliku pildi püstkoja lähedale ehitatud vaatetornist. Ühtlasi läbib matkarada mitut paika, mis on seotud põnevate rahvajuttudega.

Kotka matkaraja pikem variant ulatub kaheksa kilomeetrini. See algab Iisaku surnuaia kõrvalt parklast, kulgeb üle Õpetaja soo ja liivakarjääri. Jätkub seejärel mööda oose kuni Rüütlisooni, kus ühineb lühikese rajaga, suundudes püstkojani soosaarel. Pika raja keskele ooside vahele on püstitatud matkaonn.

Teekond läbi metsade ja soode on tähistatud: puudele on joonistatud sinivalged triibud, õiget suunda aitavad hoida ka matkaraja tähisega postid. Rajal leiduvad teabetahvlid, pikniku-, puhke- ja telkimiskohad. Raja voldikut võib küsida RMK Kauksi looduskeskusest või kaasa võtta tänavune Eesti Looduse veebruarinumber, kus samuti on Kotka matkarajast pikemalt kirjutatud.


Puhkus Kauksis. Kauksi laulvate liivadega rand on aastaid olnud puhkajate meelispaik. Kellele rannas ajaveetmisest ei piisa, saab jalutada siinsetel matkaradadel.

Kauksi looduskeskuse juurest algav Kauksi-Oja õpperada (15) tutvustab palumetsa kooslust, taimi, linde ja puuseeni. Rada kulgeb Kauksi oja kallastel, kus on hästi vaadeldav luidete läbilõige ja oja orgu jääv taimekooslus. Soostuvates vanades ojakäärudes võib näha madalsoo taimi. Rajal leidub peaaegu kõiki Eestis looduslikult kasvavaid puuliike.

Ringikujuline nelja kilomeetri pikkune matkarada on tähistatud punakollasetriibuliste postidega. Retke hõlbustavad teabetahvlid, parklad, kuivkäimla, puhke- ja lõkkekohad. Märgistus algab ja lõpeb Kauksi looduskeskuse juures.

Kauksi-Rannapungerja ehk Luite matkarada (16) tutvustab Peipsi järve, Rannapungerja jõge, luiteid ja luitekooslusi. Rajale jäävad luited tõusevad kohati kuni kaheksa meetrit üle Peipsi järvepinna, pakkudes ränduritele meeldivat vaheldust.

Kaheksa kilomeetri pikkune matkarada saab alguse samuti Kauksi looduskeskuse juurest ja selle esimene ots kulgeb mööda Kauksi-Oja õpperaja märgistust Kauksi ojani. Järveäärsete luidete juures rajatähiseid ei ole: tuleb liikuda Kauksi puhkeala teel pikki Peipsi põhjakallast lääne poole. Puhkeala väljaspool aitavad suunda hoida kollasetriibulised postid, mis juhatavad matkaraja kaugemasse otsa Rannapungerja jõesuudmeni. Siit suudmealalt võib leida Teise maailmasõja kaitserajatisi: kaevikuid ja laskepesasid. Jõe teisele kaldale jääb aga Rannapungerja majakas. Tagasitee kulgeb mööda liivast järvekallast Kauksi avaliku rannani, kus saab telkida, ujuda, piknikku pidada või niisama puhata.


Oonurme Turba matkarada (17) asub Tudulinna vallas. Matkarada on lõik endisest turbaveoteest, mis kulgeb läbi eri metsatüüpide, ja viib loodushuvilise Muraka rabasse. Raja esimene ots tutvustab tulundusmetsa ja mitmesuguseid metsamajandustegevusi. Seejärel suundub rada üle Muraka looduskaitseala piiriks oleva Kaukvere oja. Võrdlemisi puutumatus looduses annavad inimtegevusest aimu vaid kuivenduskraavid soo serval ja turbaaugud raja ääres.

Teabetahvlite ja puhkekohaga 1,6 kilomeetri pikkusele Turba matkarajale pääseb, kui tulla Pasti bussipeatusest umbes kolm kilomeetrit mööda Pikanõmme teed põhja poole. Et üsna haavatavat loodust säästa, on matkarajale oodatud väikesed rühmad või üksikud rändajad. Teele asujad võiksid läbi astuda Oonurme külamajast, kus paikneb kohalikku loodust ning Muraka raba tutvustav ekspositsioon, ühtlasi saab teavet matkaraja kohta ning vajaduse korral retkejuhigi kaasa kutsuda.



Anne-Ly Feršel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet