Septembri viimase nädala alguses peeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peakorteris New Yorgis kliimakonverents, mille eesmärk oli leida teid, kuidas maailm peaks kliimaküsimustes edasi liikuma pärast seda, kui 2012. aastal lõpeb Kyoto protokollide kehtivus. Konverentsil osalenud enam kui 150 riigi esindaja, sealhulgas 82 riigipea ees kõneles ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes esitas Euroopa Liidu (EL) eesistujamaa Portugali palvel EL kui terviku seisukohad selles küsimuses.

<p>“Euroopa Liit usub, et 2012. aasta järgne ülemaailmne ja üldine kliimakokkulepe peaks ulatuslikult soodustama tehnoloogilist innovatsiooni,” ütles Eesti riigipea. “On olemuslikult tähtis rajada ülemaailmne madala süsinikukuluga majandus ja üleminekul niisugusele ökoloogilise suundumusega elustiilile on energiatõhususel oluline osa.”

<p>EL nimel kõnelenud president ütles, et suurenenud süsinikuturg ise loob paljuski “tõmbe” senise tehnoloogia ärakasutamiseks, kuid sama pakiline on vajadus laiahaardelise poliitika järele, mis edendaks ja rakendaks kõrgtehnoloogiat.

<p>President Ilves kasutas võimalust ÜRO kliimakonverentsil kinnitada, et Eesti kogemuse järgi on asjakohaseid majanduslikke ja rahalisi meetmeid võttes võimalik edukalt lahutada majandusareng keskkonna saastamisest. Eesti riigipea nimetas näiteks Eesti põlevkivitehaste ulatuslikku renoveerimist, mis on võimaldanud kütusetarbimist tunduvalt vähendada.

<p>Samas mainis ta vajadust heitkoguseid veelgi vähendada. Selleks tuleb suurendada taastuvenergiaallikate kasutust ja energiatõhusust ning rakendada puhtamaid tehnoloogiaid. Eluliselt tähtsana tõi president esile metsaraie piirangud, millega peavad kaasas käima laialdased metsauuenduse programmid.

<p>Ta püstitas ka küsimuse vajadusest luua globaalne institutsioon, näiteks ÜRO keskkonnaorganisatsioon, kes võtaks üle olemasoleva ÜRO keskkonnaprogrammi töö ja tegeleks keskkonnaküsimustega.

<p>Eesti presidendi kõne täisteksti võib lugeda võrgupaigast http://www.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=100038