Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/10
Millest knelevad ohvri- ja lohukivid

Eestis on sadu usundiliste primustega seotud kive, mida tuntakse ohvrikividena. Tihtipeale arvatakse, et neid ehib suur ohvrilohk; siiski on see Eestis leiduvate ohvrikivide puhul erandlik vi isegi juhuslik. Ohvrikividest veelgi enam on teada selliseid kive, millesse inimesed on varasel metalliajal teinud vikseid korrapraseid lohukesi. Siiamaani pole tit selgust, miks need augud kivisse toksiti, kuid kividele ohverdamise kombega need seotud pole.

Eesti arvukate rndkivide hulgas on teada pisut le neljasaja ohvrikivi. Need on kivid, millel rahvaprimuse jrgi on kidud ravimas, ohverdamas mtilistele olenditele vi tidetud muid usurituaale. Veelgi tpsemalt ei oska ohvrikivide arvu keegi pakkuda, sest enamik lesthendusi on sedavrd puudulikud, et nende jrgi ei saa ohvrikivide asukohta kindlaks teha ega ksikuid kive teineteisest eristada. Kindla asukohaga on kaardile kantud vaid need 178 ohvrikivi, mis on arheoloogiamlestisena muinsuskaitse alla vetud (# 1).

Primusteateid kividel ohverdamise vi kivide phaks pidamise kohta vib leida peamiselt Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist Tartus ja Tallinna likooli ajaloo instituudi arheoloogia osakonna arhiivist. Tartus hoitav on kogutud enamasti 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel. Silmatorkavalt suure osa teateid on kirja pannud koolipilased 1930. aastatel. Need lesthendused on tihti pealiskaudsed ja kirjasnast mjutatud. Tallinna likoolis ajaloo instituudi arheoloogia osakonna arhiivis hoitakse aga 1920.1930. aastatel Tartu likooli lipilaste arheoloogiamlestiste inspekteerimisel kogunenud materjale.

Pole kindlaid mrkeid selle kohta, kas Eestis praegu teada olevaid ohvrikive peeti ka muinasajal eriliseks vi tehti tollal nende juures mingeid usutoiminguid. Samuti ei ole ohvrikivide juurest vlja tulnud muinasaegseid leide, mida viks seostada kiviga. Seega ei ole meie ohvrikivid rangelt vttes mitte muinas- vi arheoloogiamlestised, vaid primusmlestised: tendiks pris hilisest rahvausundist.

Ent kividele ohverdamise komme pole praegusajalgi veel hbunud. Kidavamates kohtades olevatel ohvrikividel vib tihtilugu silmata mnte, viljateri, prgasid jms., mis on sinna pandud kas naljatamisi vi tsises usus. Nagu Eesti Looduse mainumbri matkaloostki vis lugeda, on hakatud raha panema niteks hele kivile Teringi matkaraja res [9].


Ohvrikivide asukohad. Ohvrikive vib leida peaaegu kikjal Eestis, kuid rohkem on neid Lne- ja Saaremaal, kige vhem aga Hiiumaal.

ldiselt jid ohverdamiskivid asustuse lhedale: enamik neist paiknes heinamaal, karjamaal vi pllul; metsas ja soos oli selliseid kive harva. Osa ohvrikividest on olnud lausa taluues vi -aias, mis htlasi viitab asjaolule, et need kuulusid argiellu ja mningaid kive kasutati iseranis sageli. Tehes jreldusi ohvrikivide paiknemise kohta, tuleb arvestada ka seda, et pllul vi muul lagedal kohal olid kivid silma all ja nii ei ununenud sellega seotud kombed ning uskumused rahva mlust.

Vhemalt osa ohvrikividest on kunagi olnud phakohas ehk hiies. Teateid selle kohta on kll ainult kmmekond, kuid kindlasti oli selliste ohvrikivide arv omal ajal suurem. Mitmel juhul asus ohvrikivi pha puu vi ohvriallika juures. Hiie kunagisele olemasolule viitavad ka paljude ohvrikivide rahvaprased nimed, niteks Hiiekivi.


Toob leevendust valule ja peletab haiguse. Ohvrikivid vib jagada kaheks. Neist esimestel on uksumuste jrgi imettegevad omadused, selliste hulka kuuluvad haiguste raviks kasutatud kivid. Ohver toodi siis kivile, niteks tasuks tervendava mju eest, kivile kogunenud vee kasutamise eest vms.

Meie teadaolevatest ohvrikividest on vhemalt 70 tarvitatud haiguste peletamiseks. Valdav osa neist paikneb ajaloolisel Lne- ja Saaremaal; rohkesti on neid ka Prnumaa lneosas ja Harjumaal, vhem Viru- ja Jrvamaal. Arstimiskivid olid aga haruldased Vru-, Viljandi- ja Tartumaal.

Et tervisehdast lahti saada, hruti haiget kohta mingi esemega, niteks raha, soola, ssi vms., mis seejrel jeti kivile. Srane moodus valust vi haigusest lahti saada oli kige levinum. Kuid mnikord leotati kodus haiget kohta veega, vesi pandi seejrel pudelisse ning pudel visati vastu tohtrikivi puruks vi jeti niisama kivi juurde. Kivile vidi viia ka haaval olnud side: usuti, et haigus kandub nndaviisi kivile (samal viisil on ptud haigusi anda ka phadele puudele). Niisugust uskumust testab seegi, et lekandevahendeid ei tohtinud kivilt vtta, muidu tulevat haigus vtja klge. Kui esemeid siiski veti, on hoidutud nende puudutamisest.

Haiguste vastu videldi ka kivi lohku kogunenud vihmaveega. Seda kasutati vlispidi, pestes sellega haiget kohta. Vee kasutamise eest anti kivile tasuks niteks raha. Kui kivi lohus ei olnud vett, vis seda kaasa tuua ja lohku valada: nii muutis kivi selle ravimiks. Abi pidi saama isegi siis, kui asetada haige koht vastu kivi. Seda vib nimetada haiguse otseseks lekandmiseks. Jhvi kihelkonnas Tarakuse kla lhedal viidud ohvrikivile emapiima, kui laps oli haige. Usuti, et selline toiming aitab lapsel paraneda. Tuntud oli ka kivil vihtlemine. Saaremaal Lgi kla Kalevi jlgedega kivil kinud naised oma kuuseid riideid pesemas. See pidi aitama mitme haiguse vastu.

Raviomadustega kividel tohterdati siiski peamiselt nahahaigusi: sgelisi, paiseid, krnu, vistrikke ja maa-aluseid viimane thendas ilmselt erisuguseid nahahaigusi. Arstida sai ka muid hdasid ning usuti isegi, et mned kivid suudavad minema ajada kiki haigusi. Arhiivimaterjalide phjal oli nahahaiguste raviks kasutatud kive eriti rohkesti Lne-Eestis. Muu Eesti vhesed arstikivid on raviomadustelt tavaliselt universaalsed.


Mstiliste olenditega seotud ohvrikivid. Teine osa kive oli kohaks, kuhu ohvrid asetati, et keegi mstiline olend viks neid sealt ktte saada. Luna-Eestis ja vhesemal mral Phja-Eestis oli kive, kus ohverdaja oli sellega lepingulises suhtes. Tavaliselt ohverdas seal peremees vi perenaine midagi kigest uudsest vi teatud kindla aja tagant; enamasti asusid srased kividega ohvripaigad elamute lhedal. Ohvrianni saajatena on primusteadetes sageli nimetatud jumalaid, haldjaid vi vaime. Kunagisele ohvri saajale viitab ka ohvrikividele omal ajal pandud nimi: enim levinud on seejuures Ukukivi ja Toorakivi. Viimane vib viidata Skandinaavia muinasjumalale Thorile ehk eestipraselt Taarale.

Mnede kivide puhul on nende algne thendus ununenud, kuid silinud on huvitavad uskumised ja kombed, mis viitavad kunagisele ohverdamisele. Niteks on ksjagu teateid selle kohta, et mdudes kivist, pidi alati midagi sellele jtma. Kui seda ei tehtud, mduja haigestus. Niisuguste kommete puhul oli ohver muutunud smboolseks, mistttu klbas vahel ka igasugune praht. Thtis oli eelkige andmine.

Komme ohverdada ebareaalsetele olenditele on arvatavasti vanem kui kivi enda phaks pidamine. Tenoliselt ongi ravikivid sna hiline nhtus eesti rahvausundis: ajapikku on uskumus kiviga seotud olendist vajunud unustusehlma ja kivi ise on tusnud esmaseks objektiks. Arheoloog Toomas Tamla arvates olevat samalaadse arenguga ka ohvriallikad, kus hilisemad, praktilise rahvameditsiiniga seotud toimingud on varjutanud vanemaid kujutelmi ja tavasid [10].

On teada, et vhemalt kolme kivi on meie esivanemad kasutanud vihma tegemiseks. Kik need lesthendused prinevad Saaremaalt Krla kihelkonnast. Neist huvitavaima primusega seotud kivi oli Kaarmise klas. See olevat olnud 174 cm pikk, 65 cm lai ja 22 cm paks. Kui sooviti vihma, tsteti kivi psti. Kui taheti kuiva, seati kivi pikali maha. Sedalaadi kivide liigutamise kommet maagilise toiminguna Eestist rohkem teada ei ole. Vihmakivi oli aga ka niteks Ulje klas Phaje talu karjamaal: pua ajal vihma saamiseks veetud oinast mber kivi; vedama pidanud kindlas suunas, teistpidi liikumisel olnud tulemus vastupidine.


Miks, kuidas ja millal ohverdati? Mandri-Eestis oli levinud tava asetada ohvrikivile esimene osa kigest uuest: see oli seotud eelkige vilja- ja karjannega ning viljakusega. Tegemist oli omalaadse loodusjududele suunatud maksu vi kmnisega, mis pidi tagama igapevase heaolu.

Ilmselt on aga ks vanim komme ohvriand surnutele, kuid selle kohta on Eesti ohvrikivide puhul vga vhe teateid. Sellele viitab mitme ohvrikivi paiknemine kalmel vi selle lheduses, samuti ohvrikividele toidu viimine hingedeajal. Vhem vib primusteadetest lugeda mitmesuguste muude ohverdamisphjuste kohta, niteks sjanne kindlustamiseks vi seoses armastusmaagiaga. Viimasega on meil olnud seotud vhemalt kaks ohvrikivi. ks selline oli Poola kuninga ristikivi Lne-Nigulas: .. neljapeva htuti vihelnud tdrukud, kel pole veel kosilasi kinud, kaksiti kivil istudes omi suguosi kadakast vihaga. Usutud, et sarnane vihtlemine neiu poisile armsaks vib teha. Viht, millega viheldud, jetud kivi juure maha hes hberahaga. Paljud tdrukud olla niiviisi tanu alla saanud. Sarnaseid vihtlemisi toimetati veel umbes 30 a. tagasi. [11] Ka Meeksi Jaanikivi kohta on sedalaadi lesthendus: .. noored neiukesed on agarasti kivil istumisega ametis, et siis varsti mehele saab. [4]

Siiski pole armastusmaagiaga seotud ksnes ohvrikivid: armu- ning sigimisnne kidi kogumas ka teistel kividel. Niteks vib arhiividest leida kirjapanekuid kivil alasti vihtlemisest, kivil vihtlevatest niamooridest, kivi mber tantsivatest naistest jms. Folklorist Richard Viidalepp seostas neid viimaseid niteid Kesk- ja Lne-Euroopas levinud sigivusmaagia ja seksuaalkultuse kividega. Niteks Prantsusmaal olevat tdrukud kividelt palja istmikuga alla liuelnud, et samal aastal mehele saada, ja noorikud teinud nnda selleks, et lapsi saada. Ka Eestis on teada paar liukivi, mida oleks meldav siduda armastusmaagiliste kivide ja lalmainitud kombega [12].

Nagu eespool viidatud, ei olnud haiguste ravimisel enamjaolt tegemist pris ohvriga, vaid kivile viidud esemed olid haiguse lekandmise vahendid. Harvematel juhtudel on haiguste peletamisel viidud kivile ohvreid vastutasuks vi maksuks tervendava ju eest.

Ohvriand jeti tavaliselt kivi peale vi krvale. Kui kivil oli lohk, paigutati and selle sisse. Mitme kivi kohta on teateid, et seal on tuld tehtud vi isegi ohvreid pletatud. Kik sellised lesthendused pole siiski usutavad ega kuigi tpsed, mistttu ei saa nende jrgi teha ka phjapanevaid jreldusi. Kuid teada on, et vhemalt paaril kivil on meie esivanemad ka jaanituld teinud.

ldiselt nib, et ohvrikivide juures on kidud millal tahes. Eesktt peab see paika ravikivide puhul. Mningates teadetes on siiski rhutatud teatud kalendripeva, nagu jaanipev vi -htu, hingedepev ning jululaupev. Paaril korral on mainitud mnda ndalapeva: neljapev, phapev vi niteks noorekuu . Neid aegu on eesti rahvausundis sageli ka muus kontekstis kasutatud maagiliste toimingute sooritamiseks. Tihti mainiti, et kivil kidi salaja. Hilisemal ajal on selle phjuseks olnud kartus sattuda teiste naeru alla.


Phade kivide lhkumine. Ohvrikivi hvitamine usuti kutsuvat esile nnetust vi mnda eriskummalist ilmingut. Meeksi Jaanikivi kohta kirja pandud hoiatusmuistendist vib lugeda, kuidas misnik laseb kivi lhkuda, kuid siis on sunnitud selle tagasi tooma: Kui Vastseliina misnikul oli karjalautade ehitamine, ei teadnud ta, kust kive vtta. Sl ngi ta tema maa-alal asuvat Meeksi Jaanikivi, mille ta lasi lhkuda ja mriks teha. Kui loomad lauta aeti, surid nad. See kordus mitu korda. Misnik oli mures, sl seletas talle ks vana setu unes, et, kui ta tahab, et tal karjakasvatamises nne oleks, siis kiskugu kigeviksemgi Jaanikivi kild mrist vlja ja toimetagu vanasse kohta tagasi. Misnik tegigi nii ja loomadel ei olnud enam mingit hda. [3]

Vanarahvas teadis rkida ka muid lugusid, mis seotud pha kivi hvitamise vi ravedamisega: niteks hrjad, kellega kivi minema veeti, olevat ra surnud; kivi olevat uues kohas karjunud jne.

Eesti talumees, eriti prast prisperemeheks saamist 19. sajandil, ei sallinud oma pllul kive ega olnud nende suhtes kuigi aupaklik: 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses plde puhastades purustati ja kaevati maa sisse ksjagu ohvrikive. Osa kive leidis kasutust ehitusmaterjalina. Eesktt toimiti nii Luna-Eestis, kus looduslik ehituspaas on raskesti kttesaadav. See vib olla ka ks phjus, miks Lne-Eestis, kus paekivi puudust ei ole, leiab ohvrikive rohkem kui mujal Eestis.

Osa ohvrikividest on purustatud vi teotatud ka usulistel phjustel, ristiusu vaimulike algatusel. Kige rohkem on endisi ohvrikive, nagu meie muidki rndrahne, hvitatud aga 1960.1970. aastatel ulatuslike maaparandustde kigus. Palju kive lks nukogude ajal ka killustiku valmistamiseks kivipurustajasse.


Eesti tuntuim ohvrikivi asub Tartus. Arvukate rndrahnude hulgas ei j meie ohvrikivid oma vlimuse poolest ldiselt millegi erilisega silma. Tavaliselt on nad umbes 0,21,5 meetrit krged ja lbimdult 1,55 meetrit. Harjumaal asuv Ruila Ukukivi on suurim: mbermt 34,5 meetrit ja krgus 6 meetrit. Siiski pole kindlalt teada, kas sellel kidi ohverdamas vi mitte: kik Eesti rahvaluulearhiivis leiduv vib olla sekundaarne primus, mis on inspireeritud kivi lohust. Nelja meetri krgusi kive on olnud vhemalt neli, kige viksemate phakivide lbimt jb aga alla meetri.

Eestis kige enam thelepanu plvinud ohvrikivi on ilmselt Tartus Toomemel olev muinsuskaitsealune kahe lohuga kivi (# 5, # 6). Tegemist on rndrahnuga, mille pealispinnas on kaks vga korraprase kujuga ning sileda phjaga lohku. Seda kivi on oma uhke vlimuse ja asukoha tttu sageli esile tstetud justkui muistse ohvrikivi etaloni. Tegelikult on Toomeme kivi Eesti umbes 400 rahvaprimusest tuntud ohvrikivi hulgas suisa erandlik.

Kuigi seda kivi on kirjasnas sageli ksitletud muistsete eestlaste ohvrikivina, ei rajane sellised vited ei faktidel ega isegi mitte suulisel primusel. Esimesed teated kivi olemasolu kohta on 1880. aastatest, siis oli ta paigutatud Toomel olnud limonaadimajakese lhedusse [6]. Oma praegusele kohale Toomeme lneosas asetati kivi 1926. aastal.

Tenoliselt on Toomeme kivi lohud loodusliku tekkega: need meenutavad Fennoskandia kaljudes sagedasti leiduvaid koskede ja jsulamisveega kulutatud svendeid, nn. hiiukirnusid. Arvatavasti on ks hiiukirnude phjadega rndrahn koos mandrijga ka Toomeme piirkonda sattunud. Sellele, et kivi alles eelmisel sajandil Kassitoomel liiva ja kruusa kaevandamise jrel pevavalgust ngi, viitab ka tema harukordselt sile ja murenemata pealispind, mis on eriti selgesti nhtav vanadel fotodel. Enamik Eesti sisemaa rndrahnudest on tugevasti murenenud pinnaga.

Toomemge on ikka peetud muistsete eestlaste kultuskohaks, selle arusaama valguses on ka sealset kivi tlgendatud ohvrikivina. See arvamus on ilmselt tekkinud Fr. R. Faehlmanni 1840. aastal avaldatud kunstmuistendite Vanemuise laul ja Keelte keetmine mjul. Usutavasti inspireeris Faehlmanni 19. sajandil ldlevinud arvamus, et Tartu nime tuleb seletada oletatava eestlaste muistse jumala Taara abil. Hilisemas kirjanduses on ilma phjendamata, kuid ilmselt Faehlmanni muistenditele ja lohkudega kivile tuginedes tihti mainitud Toomemge kui ohvri- vi hiiekohta.

Siiski vib Toomemel olevat kivi mnes mttes ohvrikiviks pidada: on ju sellel prast lpueksameid oma loengukonspekte pletanud paljud koolilpetajad. Sellest on phjustatud ka kivi lapinna tugevad kahjustused.


Vikesed kunstlikud lohud kivides ja kaljudes. sna sageli kiputakse arvama, et ohvrikivil oli alati vhemasti ks looduslik vi siis inimktega tehtud lohk, kuhu paigutati ohvriand vi milles tehti ohvrituld. Siiski vib seda pidada vaid rahvusromantiliseks mdiks: tegelikkuses on ohvrilohud Eesti kividel sna haruldased ja ka rahvaprimuses neid eriti ei mainita.

Kunstlik vi kunstlikuks peetud ohvrilohk on teada vaid umbes kmnel ohvrikivil. Sellist lohku iseloomustab tavaliselt korrapra: mmargune kuju ja sile phi. Suurim on Ruila Ukukivi lohk: lbimt 50 cm ja sgavus 25 cm.

Vikeste lohkudega rndrahne vib meie pldudel ja loopealsetel aga siiski nha sna sageli, seda eesktt Phja- ja Lne-Eestis. Kivide pinnale inimktega tehtud mmargused lohud on tavaliselt 310 cm lbimdu ja 0,55 cm sgavusega. Harva leidub kividel ka ovaalseid svendeid vi on osa lohke hendatud omavahel kivisse raiutud kanaliga. Nagu nitavad katsed ja naabermaade samalaadsete muististe juurest leitud lohutegemisvahendid, on svend kivisse tehtud tenoliselt viksema kiviga toksides.

Eestis on praeguseks teada umbes 1750 lohukivi: kige pirakamad on suitsusauna mtu, seni leituist vikseim aga ainult kmblasuurune (# 8). Lohukividest enamik 90% paikneb endise Harju-, Jrva- ja Virumaa aladel, seega on tegu eelkige Phja-Eestile omase muistiseliigiga (# 9). Enamasti on hel kivil vaid mned lohud: kuni kmme uuret leidub 72% lohukividest. le saja lohuga kive on meil teada kigest 11. Eesti lohurikkaimal kivil on inimese tehtud lohukesi loendatud aga 405 (# 10).

Kuni 1970. aastateni ksitleti lohu- ja ohvrikive he ja sama muistiseliigina, kuigi juba 1920.1930. aastatel juhtis arheoloog Harri Moora thelepanu sellele, et neid tuleks vaadelda eraldi. Et lohukivid on iseseisev muistiseliik, testas lpuks arheoloog Vello Lugas oma 1972. aastal Eesti Looduse veergudel ilmunud artiklis [8]. htlasi juhtis ta thelepanu asjaolule, et lohke tehti kividesse varasel metalliajal ning tegu pole ohvrilohkudega.


Lohukivid kui Skandinaavia muinaskultuurile omane nhtus. Eri aegadel on inimesed teinud lohke kividesse vi kaljudesse veel ka Luna-Soomes, Luna-Skandinaavias, Phja-Saksamaal, Briti saartel, Ltis, Leedus, Valgevene loodeosas, Vahemere maades, Kaukaasias, Altai ning Sajaanide mestikes ja Lhis-Idas. Lohukive vib leida veel Indias, Siberis, Hiinas ning isegi Phja- ja Luna-Ameerikas. Kige rohkem lohukive ja -kaljusid on Phja-Euroopas ning ennekike Skandinaavia maade lunaosas.

Kikjal Phja-Euroopas on lohukivid oma asendi poolest seotud maaviljelusega. Nad ei paikne maastikul mitte otseselt asulakohtade ja kalmete, vaid pldude juures. Skandinaavias vib lohke sageli silmata ka pronksiaegsete kaljujooniste krval.

Taanis ja Rootsis hakati augukesi kividesse ja kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal. Neis maades ajandatakse lohukivid, nagu ka kaljujoonised, peamiselt pronksiaega, kuid arvatakse, et lohke on tehtud kivisse ka varasel rauaajal.

Eesti alale levis lohkude tegemise komme Skandinaaviast nooremal pronksiajal (1100500 e. Kr.) vi eelrooma rauaajal (500 e. Kr. 50 p. Kr.). Hiljemalt rooma rauaaja esimese poole lpuks, umbes aastaks 200, oli lohkude tegemise komme hbunud.


Miks toksiti kividesse ja kaljudesse lohke? Lohkude thendust on pdnud selgitada paljud teadlased ja asjaarmastajad, kuid ksmeelele pole jutud. Aegade jooksul on neid peetud ohvrilohkudeks, piirimrkideks vi seostatud viljakusmaagia, surnutekultuse, paleoastronoomia, tule tegemise vi muistse metallurgiaga. Eesti ohvrikivide thendus erutas muinsushuviliste meeli eriti 1980. aastatel, mil Eesti Looduseski ilmus mitu selleteemalist artiklit [1, 2, 7].

Kuid kindlasti ei tehtud lohke selleks, et neisse ohvriande paigutada: seda nitab nende asend ka kivide ja kaljude pstistel pindadel. Samuti ei saa jreldada, et lohkudega omal ajal midagi loendati: augukeste hulka kividel illustreeriv joonis (# 11) testab selgelt, et nende arv hel kivil on juhuslik. Ka ei thista lohud ilmasuundi: enamasti ei anna vhesed lohud kivide ebatasastel pindadel sraseks arvamuseks alust. Lohk ise polnud ka mingi pha objekt, sest uute augukeste uuristamisel on mnikord varasemaid rikutud.

Kuna lohkude tegemine oli vga laialdasel alal ja pikka aega levinud nhtus, peab sellel olema ldarusaadav ja lihtne thendus. Olles ise lohukive phjalikumalt uurinud, pean tenolisemaks oletust, et see oli maaharimisega seotud viljakusmaagiline toiming. Kikjal maailmas vib lohukive ja -kaljusid leida neis piirkondades, kus on maaharimiseks looduslikud eeldused ja kus juba esiajaloolisel ajal on maad haritud. Niteks on lohke kivides rohkesti Luna-Skandinaavias ja Soome lunaosas, kuid Fennoskandia phjaosas, kus kliima on karm ja elatust on andnud pk vi phjapdrakasvatus, on teada vaid mni ksik lohukivi.

Soomes vib lohukive leida ainult piirkonnas, kus ilmastikuolud on maaharimiseks kige soodsamad umbes 96,5% paikneb Luna-Soomes nn. leivaviljapiirkonnas, mille phjapiir on htlasi rukkikasvatuse phjapiir.

Luna-Savo, Soome he lohukivirikkama piirkonna lohukivide paiknemist maastikul on uurinud arheoloog Tuija Kirkinen [5]. Peamiselt 18. sajandi kaartide abil vrdles ta nende asukohti tollase maakasutuse suhtes. Ilmnes, et lohukivide vahetus lheduses olevast maast oli 62% alemaa, 36% pld ja harimisklbmatut maad oli kigest 1% jagu. Luna-Savos tuleb selgelt vlja, et lohukivide levik on maastikus seotud nimelt pldudega, mitte viljelusasustusega ldiselt. 86,6% sealsetest lohukividest paikneb ida, kagu, luna, edela vi lne poole alaneval maapinnal. Maapinnale judva pikesekiirguse ebahtlane jaotumine olenevalt nlvade ekspositsioonist ja kaldest on siinsetel laiuskraadidel oluline mikrokliima kujundaja. Tasane maa vi phjanlvaga vrreldes saavad lunanlvad rohkem pikesekiirgust, samuti on kasvuperiood nendel nlvadel pikem, kuna lumi sulab varem. Luna-Savo on siiski vrdlemisi kaugel phjas ja sisemaal, seetttu on see ks kige ebasoodsama ilmastikuga rauaaegseid viljeluspiirkondi Soomes seda thtsamad olid iga ksik pev ja soojakraadid.

Luna-Savo nite varal vib tdeda, et lohukivid paiknevad tunduvalt kaugemal jrvedest ja jgedest kui mis tahes muu muistiseliik. Lohukivid ei olnud seega seotud asulatega, mille kohavalikul oli vee lhedus otsustava thtsusega.

Eestis on piirkondlikud kliimaerinevused muidugi viksed, vrreldes rohkem kui tuhat kilomeetrit phjast lunasse ulatuva Norra, Rootsi vi Soomega. Mned erinevused mngivad algelise maaviljeluse seisukohast siiski sna olulist rolli. Rannikualadel, kus enamik meie lohukive paikneb, valitseb merelisem ilmastik kui sisemaal: htlasem temperatuur, vegetatsiooniperiood on keskmisest pikem, samuti klmadeta ja psiva lumikatteta aeg. Algelise maaviljeluse arenguks olid ilmastikuolud seega Eesti rannikualadel soodsamad kui sisemaal.

Hpoteesile, et lohud on seotud maaharimisega, on kaudselt toeks ka Skandinaavia kaljujoonistel inimfiguuride jalgade vahel mnikord nha olevad lohud, mis markeerivad naise sugupoolt. Ei ole vlistatud, et Phjala ja Eesti kividele muiste tehtud lohud on seotud (ale?)maa rituaalse viljastamisega.

Oluline on mrkida, et lohkude kivisse tegemise komme nib kaduvat ajal, mil arheoloogilisse leiumaterjali ilmus rohkesti uut eset: ovaalse vi teravovaalse kujuga tuluskivi (# 13). Selle tuletegemisvahendi levikuareaal vastab Phja-Euroopas pris hsti lohukivide omale ja viitab selgesti alepldudele. Kuna ovaalseid tuluskive kaunistab sissekraabitud joon, mil praktiliste katsete phjal otsustades puudub funktsionaalne phjendus, siis on arheoloogid neid ammust ajast pidanud vulva-smboliks. Seega vib oletada, et lohukivid vulva-smbolina vahetas esimese aastatuhande keskel vlja teravovaalne tuluskivi, mida kasutati ligikaudu samal rituaalsel otstarbel kui lohke kivis.

1. Eelsalu, Heino; Hamel, Jrgen 1980. Vikeste tehislohkudega kivid ja paleoastronoomia. Eesti Loodus 31 (6): 379381.

2. Eelsalu, Heino 1982. ... ja tehislohkudega kivide otstarbest ldse. Eesti Loodus 33 (5): 319.

3. Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv E 81732/3.

4. Jaanikivi Meremel. Kivil istudes saavad neiud mehele. Vru Teataja 1930, 75: 2.

5. Kirkinen, Tuija 1994. Etel-Savon ja -Karjalan nuoremman rautakauden asutuksen suhde luonnonympristn ja taloudelliseen ympristn. Arkeologian pro gradu-tutkielma. Ksikiri Helsingi likooli arheoloogia ppetoolis.

6. Kudu, Elsa 1971. Toome pargi ajalugu. Eesti Loodus 22 (7): 417421.

7. Lauringson, Arvi 1982. Seame lohukivi Lahemaal... Eesti Loodus 33 (5): 316318.

8. Lugas, Vello 1972. Vikeste lohkudega kultusekivid. Eesti Loodus 23 (12): 729732.

9. Palo, Katre 2007. Laudteematk Teringi soos. Eesti Loodus 58 (5): 3841.

10. Tamla, Toomas 1985. Kultuslikud allikad Eestis. Rahvasuust kirjapanekuni. Tallinn.

11. Veitmann, A. 1932. Lne-Nigula kihelkonna antikvaarilis-topograafiline kirjeldus 1932. Ksikiri Tallinna likooli ajaloo instituudi arheoloogia osakonna arhiivis.

12. Viidalepp, Richard 1940. Iseloomustavat Eesti ohvrikividest. Tartu.



ANDRES TVAURI
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012