Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/10
Eesti pinnaveekogude tulevik

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi jrgi peavad liikmesriigid aastaks 2015 saavutama kigi veekogude hea seisundi, teisisnu selle, et inimmju veekvaliteedile oleks praktiliselt mrkamatu. Eestis vib kiire majanduskasv veekogude seisundit selleks ajaks aga hoopis halvendada. Mis on veekogude eutrofeerumine? Mis seda phjustab? Kas ja kuidas on meil lootust seda vhendada?

Palju on juttu olnud Lnemere naftareostusest, kuid Eesti pinnaveekogude peamine hda on siiski eutrofeerumine. See on toiteelementide lmmastiku ja fosfori leliiast phjustatud veekogu seisundi muutus, eesktt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti vheneb vee lbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepsu veekogule. Vriskalad asenduvad prgikaladega. Veekogu phi muutub mudasemaks. Sgavamates veekihtides vib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mrgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeitseng), eritavad nad sedavrd palju mrgiseid hendeid, et tekitavad suplejatel nahalvet. Vetikamrkide ja hapnikupuuduse tttu vivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Vrtsjrv, kuid samuti Lnemeri, eriti Soome laht. Euroopa Liidu nudel peab olukord aastaks 2015 paranema.

Saaste kolm ringi. Lmmastik ja fosfor satuvad veekogusse mitmel viisil: kallastelt, sissevoolavatest jgedest, sademeveest. Sageli ka phjamudast, kuhu need ained on aastakmnete jooksul kogunenud. Lmmastik vib prineda ka hust, hulmmastikku siduvate sinivetikate vahendusel. Eesti rannikuvete toitelisust mjutavad tunduvalt ka teised Lnemere maad. Niteks ks Soome lahe seisundi peamisi mjutajaid on Poola.

Veekogu saasteallikaid vib kujutleda kolme ksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal vi veekogu pinnal (niteks veesiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Niteks Prnu lahte saastavad ka Paide mbruse farmid. Jdes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seeprast tehaksegi kikjal Euroopas, ka Eestis, valglaphiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kige vlimisse ringi jvad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfri kaudu. Niteks osa Saksamaa tstuslikust husaastest langeb sademetena Peipsi jrve. Samamoodi sajab osa meie elektrijaamade lmmastikoksiididest lmmastikhapetena Laadoga jrve. Kolmas ring on nii lai ja raskesti mdetav, et veemajanduskavad seda esialgu ei arvesta, ehkki niteks Lnemerre lisandub lmmastikku philiselt just sedakaudu.


Kust toiteained prinevad? Et saada paremat ettekujutust toitainete pritolust Eesti pinnaveekogudes, kasutasin kartograafilist arvutimudelit PolFlow [1]. Mudel arvutas kttesaadava info phjal vlja, mis tpi allikatest kui palju toitaineid veekogudesse juab, ning prognoosis lmmastiku ja fosfori koormused Eesti veekogudes eelmise sajandi keskpaigast tnapevani.

Lmmastik ja fosfor satuksid veekogudesse ka inimmjuta, niteks metsast. Ent inimtegevus suurendab nende koormust tunduvalt. Mudel nitas, et Eestis on peamine allikas pllumajandus. Taimekasvatus nuab vetisi, mille philised toimeelemendid ongi lmmastik ja fosfor. Osa vetusaineid satub pllult veekogudesse. Pld vib neid saata veekogusse lemra veel kaua prast vetamise lppu: mullas on tohutu vetusainete puhver. See kandub osalt ra knni ja vihmahoogude tagajrjel, osa aga leostub phjavette.

Olulised allikad on ka laudad ning snniku-, vetise- ja silohoidlad. Eraldi tuleb esile tsta lohakast snnikukitlusest tulenevat suurt koormust, mis on tegelikult seadusvastane [4]. Seda on niteks snnikulaotus lumele vi klmunud maale, samuti virtsa ja snniku lekkimine hoidlatest vi nn. snnikupatareidest ja lautadest (# 1).

Samuti viks oluline eutrofeerumise allikas olla asulate reovesi, kuid tnapeva Eestis pavad reoveepuhastid valdava osa lmmastikust ja fosforist kinni. Suurtesse jrvedesse ja meredesse lisandub palju lmmastikku ka sademetest, enamik sellest on inimtekkeline: hku paisatavad soojuselektrijaamade ja tstusettevtete lmmastikoksiidid ja selle happed.


Mudelisse sisestati pllumajanduse tulevik. Jrgmise sammuna kasutasin PolFlow mudelit, et ennustada Eesti pinnaveekogude tulevikku lhema kahekmne aasta jooksul. Analsi kaasasin ka kolmanda ringi (st. atmosfrist lhtuvad) toitained, kuid ei arvestanud neid tekitavate inimtegevuse harude vimalikke muutusi. Seega on anals eelkige valglaphine.

PolFlow mudel vimaldab kergesti hinnata, kuidas viks veekogusid mjutada see, kui Tallinn valglinnastub (suureneb hajuolmeheide ja vheneb puhastuse aste), renoveeritakse reoveepuhasteid, muutub plevkivi kaevandamine, areneb toiduainetstus jne. Need suhteliselt vhem olulised mjud jtsin seekord siiski arvutustest vlja, et keskenduda peamisele: kuidas mjutavad pllumajandus ja selle muutused veekogude seisundit.

Mudel vttis arvesse selle, kui palju oli haritav maa vhenenud 1990. aastate algul ning kui palju see viks tulevikus suureneda. Samuti arvestas see vetisekoguste, saakide ja loomade arvu muutusi. Mudeli sisenditeks ttati vlja kaks rmuslikku pllumajanduse arengu stsenaariumi: hea ja halb. Need nimetused lhtuvad keskkonna vaatevinklist, majanduse seisukohalt peaks nimetama vastupidi.

Halva stsenaariumi kohaselt saavutab Eesti pllumajandus mitmes mttes kolhooside krgaja taseme: stis pllumaad vetakse taas kasutusele, loomade arv suureneb 1980. aastate lpu tasemele jne. Selle tagajrjel suureneks drastiliselt pllumajanduslik hajukoormus, st. koormus kindla asukohata allikatest. Hea stsenaariumi korral jks aga Eesti pllumajandus kiratsema, umbes 2000. aastate alguse tasemele. Mlemad stsenaariumid eeldasid aga, et Eesti ettevtted hakkavad titma keskkonnahoidliku snnikukitluse nudeid.

Kuna Narva jgi ja Peipsi jrv saavad suurema osa veest ja saastast Venemaalt, siis kaasati mudelisse ka Narva je valgla Venemaa-osa. Vene poole tulevikustsenaariumid olid lhidalt jrgmised: halva stsenaariumi jrgi saab Leningradi ja Pihkva oblastist vimas lihaeksportija Euroopa Liitu, hea jrgi piirduks Venemaa aga peamiselt tagahoovi-pllumajandusega. Vene poole eripra on ka see, et viletsa puhastuse tttu tuleb palju koormust asulate heitveest. Nii saastab Peipsi jrve oluliselt Pihkva linn, Soome lahte aga Peterburi.


Mis saab meie veekogudest? ldiselt selgus analsist, et hea stsenaarium vib Eesti veekogude fosforikoormust mrksa vhendada, lmmastikukoormust aga mitte (# 2). Halva stsenaariumi korral jb fosforikoormus enam-vhem samaks mis siiani, kuid lmmastikukoormus suureneb oluliselt. Erandiks olid Peipsi jrv ja Narva jgi, kus eelkige Venemaa mjul vib ka fosforikoormus tulevikus tunduvalt suureneda.

Eestis on kehtestatud lmmastiku- ja fosforisisalduse normid pinnaveekogudele [2]. Jgedes ei tohi lmmastikku olla le 3 mg/l. Praegu letavad seda normi paljud Eesti jed, niteks enamik Peipsi vesikonna jgesid ja hulk Phja-Eesti jgesid. Tenoliselt ei vhene lmmastikusisaldus veekogudes isegi optimistliku hinnangu jrgi kuigivrd, seega ei nnestu saavutada Euroopa Liidus aastaks 2015 pstitatud eesmrke.

Fosfori puhul on pilt parem, sest enamikus veekogudes vastab see praegu normile 0,08 mg/l, peale selle vib olukord hea stsenaariumi korral paraneda. Probleemsed on siin paljude jgede lemjooksud, niteks Pandivere krgustiku piirkond, mis ilmselt ei vasta nuetele ka hea stsenaariumi korral.

Peipsi jrve peamine probleem on praegu lemrane fosforisisaldus, eriti jrve lunaosas. Ennekike just fosforikoormust oleks vaja vhendada, et jrve seisund paraneks. See oleks vimalik ainult siis, kui nii Eesti kui ka Vene poolel lheb kiku hea stsenaarium, muidu jrve seisund tenoliselt halveneb.

Lnemere ja selle rannavete seisund oleneb pisikesest Eestist sna vhe. Et setetes on suur fosforivaru, poleks palju kasu isegi sellest, kui jgedega sissekantavaid koormusi drastiliselt vhendada. Kige probleemsem osa Lnemerest on Soome laht, mille head seisundit lhiaastatel tenoliselt saavutada ei suudeta.


Jreldused. Et peamine toitekoormuse allikas on pllumajandus, siis on Eesti veekogude hea seisundi saavutamiseks ennekike vaja piirata just pllumajandusest prit saastet. Palju abi poleks sellest, kui plde vhem vetada: veekogudesse judev toitekoormus sellest lhiaastatel oluliselt ei vheneks suure toiteainete puhvri tttu mullas. Esmathtis oleks aga vhendada norme eiravat snnikukitlust ja muid pllumajandusliku punktreostuse allikaid [3]. Kuid isegi kui see nnestub, jb umbes pooltes veekogudes praegustele nuetele vastav seisund jrgmisel aastakmnel saavutamata ning tenoliselt olukord hoopis halveneb. Suurimate veekogude Lnemere, Peipsi jrve ja Narva je veekvaliteet ei olene mitte niivrd meist kui Venemaast ja teistest Lnemere maadest.


1. De Wit, Marcel J. M. 1999. Nutrient fluxes in the Rhine and Elbe basins. Thesis, Utrecht University, Netherlands Geographical Studies 259.


2. Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinitajate vrtused ning veeklasside mramise kord. 2002. Keskkonnaministri mrus nr 81, 03. juuli. RTL, 03.07.2001, 81, 1108.


3. Snniku keskkonda sstev hoidmine ja kitlemine. Keskkonnaministeerium, Pllumajandusministeerium, AS Maves 2005. Tallinn.


4. Veekaitsenuded vetise- ja snnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja snniku, silomahla ja muude vetiste kasutamise ja hoiustamise nuded. 2001. Vabariigi Valitsuse mrus nr 288, 28. aug. RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89; 2004, 13, 89.


Loe veel:


Heas seisundis Vrtsjrv ja keskprane Peipsi. Intervjuu jrveuurija Tiina Ngesega. Eesti Loodus 2006, nr. 9: 3437.



Kristjan Piirime
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012