Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 11/2002
Avaste looduskaitseala

Avaste looduskaitsealal neb loomulikus arengus madalsood, siin leiavad varjupaiga mnedki ohustatud looma- ja taimeliigid. Soo rppe on aga peitunud Soontagana maalinn.

Lne-Eesti madalikul asuv Avaste soo, mis moodustab osa LihulaLavassaare soostikust, veti kaitse alla juba 1981. aastal. Praegune looduskaitseala on endise sookaitsealaga vrreldes veidi suurem, hlmates Prnu- ja Raplamaal kokku 5226 ha. Soo keskosa on looduslikus seisundis, lunaosa lbivad Suitsu ning VhmaKureselja peakraav, mlemad suubuvad Allika jkke. Idast piirab sood Litoriinamere astang, kagu poole jvad mrjad sooniidud ning vanad loodusmetsad.

Tnapeval rhutatakse selle ala geoloogilist, veekaitselist ning koloogilist vrtust. Haruldastest taimeliikidest on siit leitud rabaluga, soohiilakat, sookppa ja teisi kpalisi, siinsetes loodusmetsades elab mitu ohustatud loomaliiki: kaljukotkas, metsis; kaitsealal pesitsevad ka soo-loorkull ja rohunepp. Looduskaitseala laiendatigi sedavrd, et see hlmab nd kik ohustatud liikide elupaigad lhikonnas.

Siirdesooks arenev madalsoo. Avaste soo on tpiline karbonaatsel alusphjal kujunenud madalsoo, mis toitub phjaveest. Oma arengus on aga see kunagine toitainerikas madalsoo kujunemas vaesemaks siirdesooks: sellele viitavad suured, mnemeetrise lbimduga turbasamblamttad raba- ja metsataimedega.

Soos kasvab kahe meetri krgune tihe pilliroog, rohkem kui 2/3 pindalast hlmavad tarnamttad. Peamine puuliik on sookask, phjaosas kasvab rohkem mnde, kikjal leidub ksikuid kuuski.

Aastail 19511954 tegid tollase zooloogia ja botaanika instituudi teadlased siin psiuuringuid. he kokkuvttena ilmus taimkatte levaade [3], kus tutvustatakse lhemalt mudatarnavalge nokkheina ja porsapruuni sepsika kooslust; turbasambla saared raba- ja metsafragmentidega nitasid juba siis, ligi nelikmmend aastat tagasi, leminekut mesotroofsesse arenguastmesse. Avastes on uuritud ka linnustikku [5, 6] ja putukaid [2].


Kultuurivrtused. Avaste soo lunaosas Kurese klast 2,5 km phja pool asub muistne Soontagana maalinn, mida mbritseb prandkultuurmaastik: niidud ja kunagised taluasemed. Maalinn prineb II aastatuhande algusajast ning on muinsuskaitse alla vetud juba 1973. aastal. Maalinna mtmed on 110 x 60 x 810 m.


Kaitsekord. Loodusvrtuste iseloomu ja liikide elupaiganudlusi arvestades on kaitseala jaotatud kuueks sihtkaitsevndiks (Avaste, Mangu, Maali, Parasmaa, Soontagana ja Rumba) ning heks piiranguvndiks (Mihkle). Avaste ja Mangu sihtkaitsevndid jetakse edaspidi ksnes looduse hooleks: loodusvarasid puitu, turvast ja muid maavarasid siin ei kasutata. Et kaitsta ohustatud loomade elupaiku, ei tohi Mangu sihtkaitsevndisse minna 15. veebruarist kuni 31. juulini. Nii Mangu kui ka Parasmaa sihtkaitsevndis on sel ajal keelatud jaht.

Maali, Parasmaa ja Rumba sihtkaitsevndis tuleb hoolt kanda, et psiksid teatud liigilise koosseisu, vanuse ja tihedusega metsad, mida vajab seal elav metsis. Kehtestatud kaitsekord vimaldab hooldada ka Soontagana sihtkaitsevndisse jvat prandkultuurmaastikku.


Puhkus. Viimastel aastatel on koosts RMK-ga rajatud kaitsealale ka puhkerajatisi: grillikoda, katusealused puhkekojad, laudtee lbi soo (osaliselt on valminud matkarada maalinnast Kurese klani). Kaunist maastikku vib nautida vaatetornist. Soontagana maalinna heinamaid on niidetud ning vsast puhastatud; taastatud on lagunenud kiviaedu, les pandud uued teabetahvlid.


Avaste looduskaitseala valitsevad Prnumaa ja Raplamaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi ksimuste ja probleemidega. Selle aasta lpuks peaks valmima ka ala kaitsekorralduskava. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2001, 64, 374).



1. Aaviksoo, Kiira jt. 1997. Kaug- ja lhivtteid 30 Eesti soost. Tallinn.

2. Habermann, Harald 1955. Avaste madalsoo rohurinde fauna struktuurist ja dnaamikast. LUS-i aastaraamat. Tartu: 85121.

3. Kask, Maret 1965. Rastitelnostj bolota Avaste v Zapadnoi Estonii. Akademia nauk Estonskoi SSR, Institut zooloogii i botaniki, Tartu.[Annan kirillitsas paberil]

4. Leivits, Agu 1995. Rabalindude seire 1995. a. aruanne. Ksikiri Nigula looduskaitsealal.

5. Renno, Olav 1955. Mningate Lne-Eesti madalsoode linnustikust. LUS-i aastaraamat. Tartu: 122131.

6. Renno, Olav 1958. Lne-Eesti linnustiku maastikuseostest ja populatsioonidnaamikast. LUS-i ornitoloogiline kogumik I. Tartu: 139152.


Piret Kiristaja (1967) on ITK loodusbroo looduskaitse peaspetsialist.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012