Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/10
Puude kasvatamine annab elule mtte


Ants Ilus on sndinud 16. mail 1926 Tartus. Lpetas 1948 Tartu likooli pllumajandusteaduskonna. Kaitses 1954 Tartus pllumajanduskandidaadi t (Eesti mustakirju karja piimarasvasuse tstmine liin- ja perekonnaaretuse teel) ning 1975 pllumajandusdoktori vitekirja (Kohalike stade keemilise koostise ja toitevrtuse uurimine ja nende alusel koostatud piimalehmade ratsioonid Eesti NSV tingimustes). Ttanud alates 1952. aastast Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituudis, 19521961 vanemteadur, 19611965 veisekasvatuse osakonna juhataja, 19651976 pllumajandusloomade stmise sektori vanemteadur ja juhataja, 19761987 instituudi teadusdirektor, 19871994 juhtteadur-konsultant ning alates 1994 Eesti maalikooli emeriitprofessor. Uurinud pllumajandusloomade stmist ja stade koostist. Eesti NSV teeneline teadlane (1978).


Kuidas judsid puude-psaste kogumiseni?


Kogujad oleme kik. Mni kogub marke, tikutoosietikette, vanu jalgrattaid ja tont teab mida veel. Minu kogumine seostus phimttega, et elus asi on kige parem ja huvitavam. Margi saad ktte, paned ribaraamatusse ja rohkem seda ei vaata. Aga psas kasvab, tid tulevad peale vi vastupidi, lheb itsema. Kogu aeg on temaga midagi teha. Pealegi on Srve poolsaar erandlik kliima suhtes: kige soojem Eestis. Seal vib ritada liikidega, mis mujal ei lhe kasvama.

Puude kogumise idee andis Luua metsamees Alfred Ilves. Temaga olime tuttavad ennegi. Koguma hakkasin 1980. aastast ja kui kord oled koguma hakanud, ega siis enam jtta saa. Peale puude kasvatan Srves snajalgu, neid on 2025 liiki ja nad lhevad ka hsti. Aga ei mingit kapsast ega kartulit.


Kui palju praegu su dendroaias puu- ja psaliike ja taimi kokku on?


Juunikuise seisuga oli 635 taksonit, liiki ja vormi. Roosisorte ma ei arvesta. Kuid hetkeseisuga vib juba vhem olla. Teinekord sureb psas teadmata phjustel. Puude arvu tpselt ei tea: vanasti tin lo Eriku kest vhemalt kaks taime, teinekord rohkem. Kord andis ta mulle raudkaske terve rulli, 25 taime. Panin kik maha, mitte ht pole jrel. Nd toon enamasti ikka he taime kaupa. Kartoteek on olemas, igal on juurde mrgitud, mitu taime sai istutatud. Viskasin kahjuks ra need kaardid, mis on vlja linud. Olen istutanud umbkaudu 800 liiki, neist 150 on vlja linud. Nd olen alles hoidnud, aga alguses viskasin kaardi ra, kui puu vlja lks. Kui puu linud, las ka kaart lheb. See oli muidugi viga.


Siis peab puu veel sna vikene olema, suured vaevalt enam vlja lhevad?


Mu lemmikpuu oli juudapuulehik, sgisel rmiselt dekoratiivsete lehtedega. See kasvas mul rohkem kui kmne aastaga viie-kuue meetri krguseks psaks. Aga hel kevadel ta ei linud enam lehte ja kogu lugu. Kui juudapuulehik on rn, siis tiibphklipuu on snagi klmakindel. Neid oli mul kaks-kolm tkki je res (mu krundi keskel voolab Jmaja oja), aga hel kevadel ei linud enam kski. Vesirotid svad juuri ja igasuguseid muid phjuseid vib olla.

Dendropargi rajamine nuab entusiasmi, fanatismi ja muidugi natuke aega. Ma olen istikuid sinna vedanud alguses sapakaga ja prast iguliga, ka bussiga. Taimed on olnud seetttu vikesed. Vigala Sass oli kolhoosi veoautoga lo Eriku juurde sitnud, elnud, et paneme nd autokasti jmedaid puid tis. Mul sellist lbu ja luksust pole olnud.


Kas seemnest oled ka kasvatanud?


Ei, vtsin kohe alguses phimtte, et seemnetega ei hakka tegelema. Samuti vldin talveks katmist ja igasugust poputamist, vaid mnda psast olen paar esimest aastat katnud. Seemnete vltimist olen tagantjrele kahetsenud. Kahekmne viie aastaga oleks seemnest kasvatanud tont teab mis puid-psaid.


Kust kohast saad istikud?


Philiselt sai istutamine jalad alla tnu metsainstituudi direktorile lo Erikule. Tema oli ka Treffneri poiss, koolivend ja muidu tuttav. Teine oli Luualt Ilves, siis Tartu botaanikaaiast Jaan Tnavots ja Tallinnast Jri Elliku. Need on olnud philised toetajad. Praegu on Juhani ja Nurga puukool. Kui alustasin Vene ajal, oli vaja vaid entusiasmi ja aega, istikud ei maksnud suurt midagi ja need neli meest ei vtnud mu kest ldse raha. Dendrofiilide seas on tsunftitunne, ks toetab teist. Erik tles, et ne, vta see, meil siin ei lhe, aga kki sul Srves lheb. Tpselt sama oli teiste meestega. Praegu peab raske rahakott seljas olema.

Olen istikuid toonud ka Saksamaalt, Leedust ja Ltist, Rootsist ning Jri Parik ti mulle veitsist. Gaudeamuse koor ti mulle Baikali rest he seedermnni, mis kasvab praegugi.

Istikud on vahel silmastatud. Kui tin istikuid Luualt Ilvese juurest, siis lksid peaaegu kik kasvama. lo Eriku omadest lks 75 protsenti kasvama. Kui olin instituudi teadusdirektor, siis oli minu osaks jagada ka piiritust. Luua kuulus sel ajal meie instituudi alla. Luua mehed tlesid mulle, et see piiritus, mille Ilvesele annad, lheb testi nugade desinfitseerimiseks.


Puude kogumine nuab liikide tundmist, sest puukoolidki vivad eksida.


Sildid on mul puudel juures, aga muidugi on ka mdapanekuid. kskord sain lo Erikult mooruspuu. Panin maha, kohe tee rde, et saaks nidata. Kasvas kenasti 67 aastat, aga lehed olid imelikud ja marju ka ei tulnud. Hakkasin mrama, hoopis sarapuu. Mitte tavaline sarapuu, vaid erilehine sarapuu, aga mooruspuu ta polnud.

Tore oli vaadata inventeerimas kinud Tallinna botaanikaaia mehi. Jri Elliku ja Olev Abner mrasid khuli maas taimi ja lksid peaaegu kaklema. ks tleb, et see on see, teine tleb, et ei ole. ks tleb: ned ise, tal on ju krvakesed, teine vastab: su naisel vivad olla krvakesed. Vaidlevad ja vaidlevad. Ja kui tippdendroloogid juba ei suuda puudel vahet teha, mis siis teistest tahta. Muidugi, osa puid on mul veel noored, ite ja viljadega oleks lihtsam mrata. Iga kord, kui mni spetsialist kohal kib, tuleb eksitusi vlja.


Kui hsti sa puid ja psaid tunned? Kas vib juhtuda, et mni jb meil tundmatuks?


Olen selle koha pealt pris kehv. Ma pole nii hea mluga, et vaatad ja paned paika. Kevadel lhen kohale ja mnda psast vahin oma aiaski tkk aega, et mis ta nd on. Ega ma pris rumal ka pole, aga ega kikidel liikidel ma vahet kll ei tee.

Mul on aias enamikul sildid juures, mullu suvel lapselaps vttis ette ja tegime kahe peale ra. Vhemalt 90 protsenti on siltidega.


Millised liigid on sellised, mida mujal Eestis ei kasva?


Ei julge elda, sest ma pole kursis tnapevase seisuga. Kindlasti haruldane on tulbipuu, ta on viie-kuue meetri krgune. Kui ma ta tin, sain juhuslikult Hans Trassiga kokku. tlesin, et viin Saaremaale tulbipuu, tema vastu: ehita ikka kasvuhoone kah mber. Aga kasvab kasvuhooneta. Teine asi: oleneb vga taime indiviidist ka. Mni satub klmakindlam. Mul niteks on kogu aeg ebannestunud hlmikpuu kasvatamine, juba kolmas katse. Kahel korral on vlja linud.

Kui eksootidest rkida, siis olen proovinud niteks liibanoni seedrit. Kasvas viis aastat ja lks vlja. Sookpress, mammutipuud, metasekvoiad on pidanud ikka ka mne aasta vastu. Trompetipuud kasvavad pris hsti. Haruldane on ka plaatan ja pris kastan. Tartu lhedal oli ks mees kastani suureks kasvatanud, aga ta oli helt poolt juured ra raiunud ja puu sgisel pikali kallutanud. Sellise vaevaga sai ta kastani viie-kuuemeetriseks. Mul on ta ilma vaevata umbes nelja-viiemeetrine, vast nd enam vlja ei lhe.

Mul on olemas ka maailma vanim okaspuu, ohteline mnd. Samuti kige vanemaks kasvanud kaljukadakas. Enne ei teadnud, aga ameerika haab on oma kodumaal hest taimest vegetatiivselt 43 hektarit andnud. Mul kasvab see efektne puu samuti. Sraseid eriliselt tuntud liike olen ikka pdnud hankida.


Kui mni inimene saab jutust innustust ja tahaks ka dendroparki rajada, mida talle soovitada?


Minu viga oli see, et ei teadnud oma mastaape. Mul oli algul vaid uepind, majaesine. Hiljem jttis naabrimees kartuli maja taga tegemata, siis laiendasin ka sinna. Praegu on mul kaks hektarit, suuremal osal on ka aed mber. Seetttu lks mul algul aed vga tihedaks ja ka sstemaatiliselt paigast ra. Aga vib-olla ongi pnevam, kui kik nulud pole hes pundis ja kased teises, parem ongi, kui kasvavad lbisegi. Aga see, et nad on tihedalt, see on viga.


Kes su dendroparki hooldab?


Eks ikka ise, kes muu. Kodakondsed ka, kui kamandan. Praegu on philine vikeste psaste rohimine, kolme-nelja aasta jooksul tuleb rohi ikka mbert ra kitkuda. Hulk puid on selle nahka linud. Vsa pole eriti peale tulnud. Muru niidab mul vimees, ta on selle koha pealt spetsialist. Vesirotid kipuvad liiga tegema, kuid nneks jneseid Srves pole, kitsed kivad kll ja pdrad ka, vahel metssead tuhnivad.

Selline reegel on mul ka, et istutan vaid sgisel. Srves on mais ja juuni algul pud ning mul seal kedagi pole, kes kastaks. Aga sgisel seda muret pole. Puukoolist ostes ned sgisel, et lehed kljes, seega taim kasvab. Kevadel ostes vib puu juba olla talvel klma saanud.


Kas komplekteerimisel oled eelistanud htesid liike teistele?


Eelistus on see, et oleks vimalikult piiripealne: kas lheb vi ei lhe. Ega ma tavalistest asjadest pole ra elnud, need on ka olemas. Aga kui on vimalust proovida, et ehk lheb, siis ikka proovin. Teine asi: ma vorme eriti ei taha. Eriti okaspuudel on neid kll he- ja teistsuguse kujuga. ra kll ei tle, aga taga ma neid ei aja. Philine on liik.

Mul kasvab vga hsti kuradipuu, hest puust on saanud 1015 meetri raadiuses kmneid uusi puid juurevsudest. Juudapuu ja maarjakask edenevad ka hsti. Moosesepsas on olemas, see on kll igemini rohttaim. Piibliainelisi puid kogunes ksjagu, aga kippus ikka heklgseks, rohkem kuradi ja juuda poole. Ajasin kvasti taga jumalapuud, kll rkisin seda Juhani ja Nurga puukoolis, botaanikaaedades. Kuskilt ei saanud. Metsainstituudi ues olla kasvanud, aga see hvis prast instituudi lppu. Sel sgisel sain Tartu botaanikaaia noorikutelt kingituseks, kisid aeda vaatamas ja nd on kasvamas ja ootab jumala nnistust.


Kas sellist plaani pole olnud, et niteks mnest perekonnast vimalikult palju liike kokku saada?


Pris mitte nii, aga mnda perekonda on kll rohkem. Mned perekonnad kasvavad hsti: vahtrad, sirelid, tuhkpuud, ldiselt okaspuud. Aga ei lhe kased, pajud ja paplid ning rododendronid, need tahavad kevadist niiskust. Pajud olen istutanud je rde ja seal on nendele vesirotid liiga teinud. Kaski olen proovinud kll liivasele, kll huumusesele maale, aga ei edene nad kuskil. Pooled kaskedest on vlja linud. Tammed edenevad ka pris hsti ja okaspuudega pole erilist muret olnud. Algul tegin vea mndide istutamisel, neil on vga thtis ige istutamiskrguse tabamine. Ma algajana suskasin lihtsalt maha ja prast imestasin, et lks jlle vlja.


Kas on ka selliseid liike, mida oled vga tahtnud, aga pole siiani ktte saanud?


Ikka, jumalapuu on nd olemas. Kvasti olen taga ajanud puuvrikut, aga see pole kasvama linud mu rumaluse tttu: tehnoloogia pole ige. Olen saanud seemneid Rootsist ja Saksamaalt. Rootsist tuli pakk kll mulle, aga kis lbi mitmetest ktest ja minuni judis vhe seemneid. Parasiitide puhul peab seemneid palju olema, viiest seemnest ei saa tenoliselt midagi. Saksamaalt toodud seemneid hoidsin liiga kaua, ei pannud kohe novembris maha. Tegin neile pilliroovartest rennikesed, aga maha panin alles kevadel.


Kas on puudega ka nii olnud, et oled ktte saanud, maha pannud, kuid hiljem mtled, et parem olnuks, kui poleks toonud?


Nii pris pole, aga ks liik, millega olen sisse kukkunud, on viirpuu. Sain neid viisteist liiki, istutasin vikese hekina maha. Mnda oli ks-kaks taime. Kui nad suureks kasvasid, tuli selline padrik, mis segas elu: ei saanud neile ligi ega neist mda. Ei jnud muud le, kui istutasin mber mujale. Praegu ongi hda, et kui puu muretsen, on kige suurem vaev melda, kuhu ma ta panen: kik kohad on juba hivatud.


Kas sa pole kartnud, et mni liik hakkab metsistuma ja prast ei saa lahti?


Tartu botaanikaaia direktor Heiki Tamm on tahtnud, et mu dendroaed muutuks teatud mttes likooli baasiks, et tudengid saaksid seal liike ppida. Aga tuli vlja, et instituut pole nus: eksootilisi puid ei tohi Eestisse tuua. No on mrkrohelised!

Kui mul on ks psas kaukaasia nulgu, kuhu ta lheb? Dendraariumid ja botaanikaaiad tuleks siis kinni panna ja eriti Tartu oma, sealt on ju ka vikseieline lemmalts levima hakanud.

Sosnovski karuputk on mul ka olemas. Kisin Luual Alfred Ilvese juures, kas me ka viina vtsime, ei mleta. Ta tles, et siin aia taga on ks vgev putk kas tahad? Vastasin, et muidugi tahan ja panin Srves selle maha. Nd juba kakskmmend viis aastat niidan ja lahti temast ei saa.


Ilmselt on puude nudluste teadasaamiseks vaja ka kirjandust kasutada?


Mu philine kirjandus on Laasi Dendroloogia. Muidugi on raamatuid rohkem, eestikeelsed on mul peaaegu kik olemas ja vrkeelseid olen ka kogunud. Teine asi: kui ma saan niteks Juhani puukoolist hiina punakase, siis oli mul valida vaid ks koht, kuhu ta istutada. Aga see psas oli praak, ei linud lehtegi. Mul oli sda nii tis, kui puu kasvama ei linud. Kirjanduse jrgi on see kaskedest kige ilusam.


Kuidas hinnata eestikeelset kirjandust? Mida oleks vaja?


Hda on selles, et teave on laiali pillatud, aiandusnuandeid ilmub iga lehe vahel, aga kapitaalset ksiraamatut pole. Vlismaised, mis on mulle ktte sattunud, kipuvad olema liiga ldised, seal petatakse ka, kuidas laubet ehitada, komposti teha ja kike muud. Mind huvitab vaid see, kuidas selle tuhkpuuga mber kia. Sellist raamatut praegu eesti keeles pole.

Sdame ajab tis nomenklatuuri ksimus: kas ei saa lpuks kokku leppida, et on Prunus, mitte Cerasus! hes raamatus on he nime all, teises teise nime all. See on ju kokkuleppe ksimus, millel pole sisulist thtsust. Eriti hull ongi luuviljalistega. Tehke kskord asi klaariks! Ega see elu seisma ei jta, aga segadust tekitab kll.


Kui tuntud su aed on?


Viimasel ajal liigagi tuntud, igal ndalal mingi seltskond kis. Niteks kis Berliini botaanikaaia ttaja, kes saatis mulle puuvriku seemneid. Ta oli kirjandusest teada saanud, et Srve poolsaarel on selline dendroaed. Kinud on inglasi, ltlasi, rootslasi; Eesti asjaarmastajaid ja pris spetsialiste. Kentsakas on aga see, et Torgu kool pole bioloogiatunnis seal kordagi kinud. Torgus on minu ajal olnud seitse vallavanemat, kellest kolm on kinud mind vaatamas ja neli mitte. Valla seisukohast on aed siiski ka teatud objekt.

Mul on kinud ka selliseid, kes ei tee pajul ja lepal vahet. Kui huvilised tulevad, siis olgu pealegi. Aga ma pole mingil juhul nus, et aed kuuluks turismimarsruutidesse. Isegi Vigala Sass oli hdas, tal varastati hulk puid ra. Tema on ju kuulus selle poolest, et otsib varastatud asju les. Kui tal endal varastati, siis pani ta Kuressaare lehte puude kohta kuulutuse.


Palju sa ise teisi kogusid oled vaatamas kinud?


Suhteliselt vhe, Vrumaal olen kinud vana metsavahi juures. Tema on metskonna rahadega aia ehitanud ja tiike rajanud. See on juba maastikuliselt kena. Luua dendropark ja botaanikaaiad muidugi. Vlismaal olen botaanikaaedades alati hinal kinud. Rootsis olen kinud ka eraparkides, olen sealt pnevaid istikuid kaasa saanud.


Varasema erialaga pole enam ldse tegelenud?


Vahel harva ikka kin vanas tkohas, aga ega ma enam uuri ega kirjuta. Agronoomia on ju rakendusbioloogia, nii palju on ta mu hobiga seotud. Mu eriala peenem nimetus on dietoloog, toitumisteadlane. Uurisin vitamiinide, mikroelementide, proteiinide jne. osa loomade toitumises. Milline vrtus on niteks kaeral selle looma jaoks vi negatiivsed toimed?


Sellist mtet pole tekkinud, et oleks tulnud hoopis dendroloogiat ppida?


Ei-ei, need asjad olen kll lahus hoidnud. Tagantjrele tuleb elda, et ega ma oma eriala valinud huvi prast. See oli kaalutlus, mitte et mul oleks suurt tahtmist pllumajandusega tegeleda. Isa ja ema olid juristid, oleksin ise linud pigem juurat vi filoloogiat ppima. Kuid vanemad arvasid, et kas oled hull, et lhed Vene ajal juurat ppima. Tahtsin algul geoloogiat ppida, aga kohe prast sda geolooge ei vetud. Kui ma poleks likooli astunud, olnuks Kuramaale minek. likooli aulas higati mu nimi vlja, et olen sisse saanud olin samal ajal rdul ja kirsad jalas, ootasin, et jrgmisel peval viiakse Kuramaale Punaarmeesse. Otsus tuli teha ja ega ma kahetse, et Tartu likooli agronoomina lpetasin.


Kas su hiljaaegu surnud nimekaim, viimane vabadussja veteran, oli sugulane?


Kahetsen vga, et temaga kokku ei saanud. Tunnen hsti Rtlit ja mtlesin, et kui kskord kokku saame, siis tlen talle, et vii meid kokku. Aga ei tulnud sellist juhust. Ta oli samuti Ants Ilus, olen sugupuud uurinud, aga pole teda leidnud. Ilusa suguseltsis on Antse palju olnud ju ta mu kauge sugulane oli kindlasti. Aga segi on meid pidevalt aetud. Niteks raamatus 1000 tartlast olen sees ja mrgitud, et olen ordeni kavaler tegelikult kuulub orden nimekaimule.


Kas muid hobisid on veel olnud?


Vene ajal olid mul kik eesti keeles ilmunud luulekogud olemas. Mni sndis lugeda, mni oli vga hea, aga osa ei sndinud ldse lugeda. Luuleraamatud on ainuke kirjandusliik, mida olen teadlikult kogunud.


Kuidas sa viskiklubisse sattusid?


Teadsin, et selline klubi on loodud ja viski on mulle eluaeg maitsenud. Kirjutasin neile, et tahaksin hakata kirjavahetajaliikmeks. Pakkusin naljaga pooleks vlja, et Torgus viks hakata viskit valmistama, mul on ojas vga hea vesi. Nad olid viskiklubis soovi arutanud ja leidnud, et sellist staatust pole. Kuid nad valisid mind auliikmeks, sest ma olen klubis ainuke, kes on juba esimese vabariigi ajal viskit joonud. Peaaegu kik klubiliikmed on kinud Torgus kokkutulekul. Istutasime koos Toomas Tiiveli ja Tiit Psukesega hlmikpuu, panime veel lti viskipudeli alla. Aga puu ei kasva hsti, ega see lti viski ikka juua ei klba (naerab).


Mida puude kogumine peale kogumiskire rahuldamise annab?


Pateetiliselt eldes tidab see terve elu. Mis oleks mu elu mte pensionrina? Td ma enam ei tee, naisi taga ei aja, no viina vtan vahetevahel, loen palju. Aga pris tegevust, millele phenduda, muidu poleks. Mtlen kogu aeg puudele: kust neid liike saaks hankida? mis on Torgus vahepeal juhtunud? kas sead on tngunud jne. Elul on vikene tuum.



Dendrofiili Ants Ilusat ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012