Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/10
Neljateeristi loodusrada: mstikat ja mitmekesisust


Hiiumaa erilise loodusega saab tutvust sobitada ige mitmel moel. Hlpsaim viis on matkata teadjate ettevalmistatud matka-, ppe- ja loodusradadel. ks selline ilmselgelt muinasjuttudele viitavat nimetust kandev loodusrada kulgeb Kpu poolsaarel. Mul oli rm sel jalutada koos Hiiumaa matkaelu edendaja ja htlasi raja he autori Urve Merendiga.


Urve rhutas kigu jooksul muu jutu sees pris mitu korda ja sama olen kuulnud mne teisegi Hiiumaa matka- vi looduseinimese suust , et hiidlased nevadki meelsamini oma kodusaare looduses liikumas just neid seltskondi, kes ei pea paljuks kohalikku saatjat kaasa kutsuda. Sedagi on eldud, et vast nd enam uusi rohkete teabetahvlite ja viitadega radu ei tehta; pigem eelistatakse liigsete rajatisteta kiguteid, kus teavet jagab elav hing. Urve Merendi mnab, et esialgu pole ehk veel piisavalt palju retkejuhte, aga kuna nd koolitatakse neid juurde Suuremisa tehnikumis, siis peaks see mure peagi murduma. hest kljest tagab teadjaga kik looduse parema hoiu, teisalt saab tulijagi rohkem.

Seesama Neljateeristi rada on hea nide kinnitamaks, mida pnevat kike giidilt kuuleb. Raja servas on kll kaks suurt teabetahvlit ja kaheksa teabealust, millel kllaltki palju teksti, kuid siin on ka paar paika, kuhu viidad ldse ei juhata. Ja neid legende ning lugusid, mida he vi teise paigaga seostada annab, ei jua ju keegi ei tahvleile kirja panna ega sealt maha lugeda. Samamoodi pole reisijuhita ka kellegagi arutada, mis lill parajasti rajaservas itseb vi lind laulab.

Teabealused, muide, on siin omanolised ja rhutavad pisut ka raja mstilisust; paistab silma, et neid on loonud rohkem maalima kui teabekandjaid koostama harjunud ksi. Autor ongi Krdla kunstnik Ott Lambing. Koos juba mainitud Urve Merendiga mtles raja vlja looduskaitsja Kai Vahtra. Ehitised on siia meisterdanud Aivar Metagas. Aga idee, et selline rada tuleks kokku seada, prineb hoopis kadunud Ruuben Postilt, biosfri kaitseala Hiiumaa keskuse toonaselt innukalt ja ideedest tulvil juhilt. Hiiumaa ppe- ja matkaradade raamatuke kinnitab, et rada sai praegusel kujul valmis aastal 2004. Mgipe kalurikoja ja piknikupaiga oli RMK randa ehitanud aga juba mni aasta varem.


Alustada vib mitut moodi. Rajale judmiseks tuleb Krdla vi Emmaste poolt tulles psida peateel: selsamal, mis mdub Kpu tuletorni juurde pravast teejupikesest ja Ristna sel kevadel avatud loodusmajast ning viib lpuks Ristnasse. Meie sihtkoht on mainituist varem: umbes kilomeetri jagu enne Kpu tuletorni tuleb les leida paremale prav metsatee, mille krval on viidad RMK piknikukoht ja RMK Mgip telkimiskoht ning otse nende vastas ks Neljateeristi raja suur teabetahvel. Selle juures tasub kinni pidada ja tahvlit uurida. Edasi on vimalusi mitu: vite oma autoga bussi jaoks tee ei klba sellele metsateele prata ja sita umbes kahe kilomeetri jrel asuvasse parklasse kunagise Antslusjrve astangul. Saab sita ka lausa mereni vlja, mainitud piknikukoha juurde.

Bussiga tulevate rhmadega kitub Urve vahel veel kolmandat moodi: kuna enamasti tahetakse kia ka Kpu tuletorni juures, siis on prast seda sobiv sita tuletornimest uuesti alla ja prata suurele teele judes kohe vasakule knkast les, Klame kiigeplatsi serva. Peale kiige ja kena puhkekoha on knkalael mahajetud igeusukirik ning seal jagub ruumi ka bussile.

Kirik on vana ja lagunenud, kohalik rahvas peab seda pigem Kpus pesitsenud punavelaste klubiks. Sel suvel kaunistati vare joonistuste ja Kpust knelevate lugude-legendidega: Klamel peeti kuuendaid Kpu klade pevi; nende aegu ldi hiidlaseks ka paarkmmend aastat Kpu poolsaarel suvitanud nitlejad Ita Ever ja Roman Baskin ning neist pisut hiljem suvekplaseks saanud Jri Jrvet juunior.

Et lugude toonist ettekujutust saada, olgu ks siinkohal ra toodud: Kpu muinassaar oli esimene Hiiumaa osa, mis nina merest vlja pistis umbes 10 000 aastat tagasi. Esimesed kiviaja hlgektid judsid siia 7500 aastat tagasi. Kplased ise tlevad, et kui meie trva pletasime, hingasid kohvilhkrid veel lpustega (kohvilhkrid on hiidlaste seltside jrgi teadagi Krdla-rahvas, kes kalevivabriku tulles teistest varem kohvi pruukima harjus).

Sellest kirikust viib Urve matkarhma edasi phja poole, igeusu kalmistuni, mille vljangemisele ei saa midagi ette heita, erinevalt kirikust. Looduseinimeste jaoks on sellel surnuaial puhkajaist kuulsaim Kina linnulahe kaitse alla vtmise algataja Johann Kallas; kalmistut kaunistav vahtraallee on tema rajatud.

Kalmistu nurga tagant viib kena rada samale metsateele, mille alguses paar liku tagasi autopidureid vajutasime. Nii sellel rajal kndides kui ka autoga edasi sites, juame peagi kohta, kus vasakut ktt jb vana talukompleks. Normaalne on isegi eramaa-silti ngemata ldkasutatavale teele jda: asjaolu, et majad ja saartele iseloomulik vanaprane korendusaed on vga ilusasti korda tehtud, peaks igahele viitama, et siin vhemalt suvel elatakse.

Aga ajaloolis-kultuurilises mttes vrib koht muidugi mrkimist. Tuuru metsatalu on teada juba 16. sajandist ja just sellest nimest olevat Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Pllo ettepanekul vetud ka Krdlas tegutseva sihtasutuse Tuuru nimi. Tuuru mngib kogu oma tegevusega sna olulist rolli hiidlaste sotsiaalse ja majandusliku toimetuleku edendamisel.

Millise ligu ja mis pidi teie Neljateeristi raja lbite, on muidugi teie otsustada. Meie jtsime auto maanteest paari kilomeetri kaugusel asuvasse parklasse, jalutasime metsateed mda astangust alla ja olimegi Neljateeristi raja sdames: nelja tee ristil.


Teeotsad eri ilmakaartesse. Kas just siin ristteel kidi muiste tiskuu neljapevadel soove soovimas vi endeid kuulamas, on raske kinnitada. Aga kllap ikka. Igal juhul on siinsed teed hoopis vanemad kui need, mida mda ndsed raudhobud tuhisevad. Viidad nitavad kilomeetreid phja: meri 1; lunasse: Kpu 2; itta: Luidja 10 ja lnde: Ristna 10. Ja kui Kpust mereni viival teel oleme juba sitnud ja astunud, siis Urve kinnitusel on ka vana LuidjaHirmuste tee, teisisnu Phjarannatee, praegugi autoga lbitav ja kohalikud teda kasutavadki. Just seda mda kib ka Kpu LIFE-Nature projekti raames koostatud jalgrattarada. Kui minna siit ida poole, saate sna pea teisele, kige esimesena vlja ehitatud Kpu matkarajale: Rebastemele.

Meie prame nd vasakule, olles enne phjalikult le vaadanud Ott Lambingu suure rajatutvustuse. Sel tahvlil on esile tstetud raja kmme ppepunkti, kigil juures pisikesed pildid ja tekstid, mis kordavad vaatepunktis oleva teabealuse motiive. Neljaristitee kulgeb esialgu lnde Antslusjrve kohati 30 meetri krguse astangu alt; rada on thistatud siniste triipudega puudel. Enne pramiskohti on lestikku kaks triipu ja pramiskohas ka nooled eksida on raske. Teadja oskab astangul ktte nidata vanu kivikuhje, mis ilmselt kogutud lal paiknenud iidsetelt pldudelt.

Praegu, suve lpus, kaunistab minekut kuslapuumarjade puna ja Urve seletab, et kva kuslapuupuit oli hiidlasele oluline tarbepuu: sellest tehti niteks rehapulki. Aga kige ilusam on siia tulla muidugi jaanipeva kandis vi juuli alguses, kui kik itseb. Nagu mujalgi Kpus, leiab raja rest mitmeid kpalisi. Linn-aastal tasub otsida kuulsa loodusteadlase lemmik- (ja ladina keeli tema nimegi kandvat) taime harakkuljust.

Siis on hea korraks paremale pikukesele laudteele pigata. Vike liigirikas madalsoo on allikaline ja lubjarohke ning kannab ehmatavat nime Mirasoo. Vhe sellest, et siit vivat htuhmaruses mirgeid kuulda, koguni virvatulukesed tantsivat mnikord puude vahel. Teabealus jtab valikuvimaluse: Kas tegemist on soogaaside vi hoopis haldjate tantsuga, jgu igahe enda arvata. Veel esitleb tahvel putukasjaid taimi viptakat ja huulheina, keda selles sookeses leida vib.

Peagi on aeg metsateelt sihile prata; kahekriipsupuu ja nool on kenasti paigas. Veel enne seda on aga teabetahvel, mis tutvustab selles kandis kasvavat jugapuud, maathte ja angervaksa. Jugapuu Hiiumaal teab mis haruldus pole ja pris kopsakas eksemplar on tahvli naabruses nha.

Ent siis astume juba sihti mda mere poole. Suur vesi on siit umbes kilomeetri kaugusel ja meie kigu peval oli ta suhteliselt tormine. Ometi hakkab lainekoha kostma alles tkk aega hiljem: mets on thus helisummuti.


Kivi- ja metsaassortii, allikast rkimata. Enne mereni judmist saame nautida vga mitmekesist maastikku. Giid juhatab ktte he paiga, mille juurde viit ei osuta ja mis taas on iseraliku nimega: Piripilli allikas. Jlle peab fantaasia nitama, kas kis siin keegi testi kunagi pisaraid valamas vi tulid pirinahled kusagilt soosgavustest. Allikasse surutud iidne nes puutvi Urve arvab, et pigem Hiiumaale iseloomulik must lepp kui siin harv tamm kinnitab aga, et siit on kunagi vett ammutatud.

ks raja iseloomulikke jooni on kitselt rohkete snajalgade vahelt vlja kasvavad samblased kivimrakad, teline kiviklv. Kpu metsad ongi sellised, kommenteerib Urve muheledes, et teed mda sites suurt pnevat ei ole. Aga kui metsa sisse pikad, siis tuleb mndagi nhtavale. Meil on kik ilusad asjad ra peidetud! On ka ks pris kogukas kivi, millele on treppidega lekigutee sadulaks peale ehitatud. Tegu on Mgipe nime kandva kivimrakaga. Kui prisin teejuhilt, miks osa objekte kannab nime Mgip ja teised Mgipe, ei teadnud temagi tpselt seda ra seletada ju lihtsalt on aja jooksul niiviisi kujunenud. Mgipe rndrahnu mtudeks tleb teatmeallikas 9 x 4,5 x 3,5 meetrit, mbermduks 27 meetrit. Suurusest thelepanuvrsem on aga kivil kasvav taimestik: kiviimar nib ennast mraka kljel erksalt rohetades lausa hsti tundvat, samuti jnesekapsas, kivi turjale kasvama sattunud kasehakatistel aga vaevalt nnestub suureks sirguda.

Muidugi elab siin kandis ka rohkesti lendavat ja ringijooksvat loodust; selle hoomamiseks tuleb kauem paigal psida. Meile jvad matkatundide jooksul silma vaid kuklased, kelle kuhilaid on muljet avaldavalt palju, ja krva ksildane tiksuv punarind.

Vga pnev on tasapisi mere poole laskuva pinna lainjas vorm: me knnime ammugi taimestunud vanadel luidetel, Urve tleb pruunidel luidetel: valged luited on alles liivased, hallid samblikega kaetud ja pruunid metsastunud. Kohati on mets noor ja tihe, kohati mnusaks mustikametsaks hrendatud. Mustikaid, muide, oli tnavu tohutult, kik ikka suured ja magusad.

Puudest valdavad okasliigid. Nii mnniku kui ka kuusiku kohta vib teabealustelt jlle mndagi huvitavat lugeda. Nii saab kuusest teada, et see head varju pakkuv puu vis kunagi inspireerida meie esivanemaid pstkodasid ehitama; et kuusepuit ei olnud mitte ainult hinnatud ehitus-, vaid ka pillipuu ja et parimaid pille saanud kehvas kasvukohas sirgunud kuusest; ige puu leiti tvedele koputades. Ka videtakse, et kuusevaik olnud tuhandeid aastaid tagasi praeguse nrimiskummi funktsioonis. Aga mnnist saavat peale tuntud saaduste, nagu laevalaudade, mastipuude ja trva, veel mndagi muud: mnnijuurtest on tehtud parimad korvid, mnnilaastudest piimakappides psinud aga piim kauem vrske. Ja mnnitrv olnud vhemalt sama thus ravim kui viin ja saun.

Kuusikus nitab giid ktte elu jrjepidevuse nite: mahalangenud, samblasse vajuval kuusetvel vrsuvad noored kuusekesed. Mgipe mnnikuski on mtet hoolega ringi vaadata. Puid on siin igas eas: pisikestest mnnijussidest ja sihvakatest noorukitest kuni jndrike hongaraukadeni. Mere lhedus on neist kohati voolinud sna isepraseid puukujusid. Sellele skulptuuriaiale on rohkeis rmsais vrvitoonides pranda maalinud samblad ja samblikud.


Rannik lainemha, merikapsa, kalurikoja ja luidetega. Hredapoolse mnniku vahelt hakkab tasapisi helkima meri. Metsast vljudes astume laiale liivaribale. Naljaks meenutada: nukogude ajal rehitseti see alatihti hoolikalt le, et oleks hlpsam piiririkkujat tabada ...

Rannamnnid on kverad kui veidraisse poosidesse tardunud tantsijad. Nende tantsijate vahele on inimked pstitanud moodsa voolujoonelise kiivri moodi ehitise. Metsapoolses kljes ulatub laastukatus maani, mere poolt vaadates on onn pigem laia katusega palkmaja ngu. Sees on laud ja pink ja koguni kamin mnus koht halva ilma eest varjul olla vi d veeta. See on Mgip kalurikoda. Ehitise mber on mitu vabahusmakohta ja kik muu piknikupaigale vajalik liigiti sorditavate jtmete konteinerite ja kuivkimlani vlja.

Loodusraja teabealus teab pajatada merihumurist ja merikapsast ning rndrahnudest, millest igahega seotud mni legend. Aga manitseb ksiti ka radadel psima: siinne samblikest ja leesikatest alustaimestik on vga tallamisrn. Rndrahnujutt pole sel infoalusel sugugi juhuslikult. Kalurikoja krval lsutab kahest tkist Sllasoo Jaanikivi, mis olla saanud nime he Soome pruuti hankima suundunud Jaani jrgi. Tulnud teine sellelt retkelt mingil phjusel nii suure vaardiga tagasi, et sitnud paadiga kivi pooleks.

Puhkepaiga krvalt suuremalt kuulutus- ja teabetulbalt leiame ka soovituse hakata heleroheliste triipude suunamisel kndima ida poole, Tnupsi luidetele. Kime meiegi sellel pris uuel pperajal ra, aga selle kirjeldus sellesse juttu ei mahu.


Veel ks allikas, pham kui eelmised. Suundume hoopis mda metsateed auto poole tagasi; umbes kilomeeter on minna. Teel pole merepoolses otsas hda midagi, aga sellest kohast alates, kus ks alles tnavu tekkinud eratee paremale haruneb, hakkab tulema rohkesti auke, mida paraku jagub suure maanteeni vlja. Kes teab, mis raskeid koormaid siin veetud on.

Aga ht kohta tasub sel teel peale passida. Viita seal pole; Urve tleb, et alul oli, aga prast arvati, et pigem jgu see paik teadjamaile vi saatjaga tulijaile. Pgusa petuse vin reeta: sellele eelneb mere poolt tulles vike vasakkurviga tus. lal on teel vhemrgatav laiend ja seal tasubki vasakule prduvat rajakest otsida. Mnekmne knnimeetri jrel juate pha allikani. Arheoloogiamlestise nr. 514 silt nimetab teda Klm- vi ohvriallikaks; heal allikal ikka mitu nime.

Siin kidud Urve Merendi snul tiskuu ajal ja ikka ksinda hbedat ohverdamas, selleks olnud allika juures kasetohust karp. Nii saanud endale noorust nutada ning silmi ja nonahka ravida. Praegused inimesed tikuvad allikasse sente loopima. Ega sel mtet ole, naerab Urve, aga kui sul neid learu taskus on, siis vid ju visata! Paraku on just selle rajapunkti juures korda saadetud ka meie kigul theldatud suurim pahategu. Vi ega neid pahategusid enne eriti nha olnudki, kui mitte arvestada seda, et kalurikojas on ptud oma nimesid seintele jdvustada. Aga siit pha allika juurest on ra viidud teabealus; Hiiumaa kohta on see sna harv juhtum, et keegi niimoodi vandaalitseb. Urve loodab siiski, et see kena ja mstilise varjundiga pilt saab taas paika: arvutis ju alusfailid veel olemas.

Ja peagi oleme taas nelja tee ristil: seal, kust enne lnde prasime ja kust ida poole minnes saaksime Rebasteme rajale. Sinna me tna enam minna ei jua.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012