Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/10
Tundmatu loom rndab vihmaussi


Mned pevad tagasi juhtusin peale hele kahevitlusele, kuidas vike uss suuremat rndas. Kunagi ngin Inglise dokumentaalfilmi rvussikesest (ei mleta nime), kes on vrliigina Inglismaale judnud ja seal vaenlasi kohtamata vihmausse ra sb. Midagi sarnast selles vitluses oli, aga dokumentaali ngin aastaid tagasi ja suurt ei mleta. Fotoaparaadi tin vlja, salvestasin minutise filmiligu ja mned pildid. Igatahes huvitav oleks teada saada, mis elukas minu vihmausse hvardab?


Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

Looduses valitsevad loomade vahel vga mitmesugused suhted. Kik me oleme filmides ninud, kuidas suured kiskjad saaki jlitavad, rndavad vi sellest toituvad. Samalaadne tegevus, kuid tohutult suuremas ulatuses, kib varjatult viksemate organismide seas rohus, kdus, urgudes, kivide all ja mujal. Laialdaselt on rvlus levinud ka putukate hulgas. Vga paljude vlimuselt silmatorkavate putukaliikide vastsed vi ka valmikud on rvtoidulised.

Pildi autor on tabanud hetke, kui he jooksiklaste perekonda kuuluva mardikaliigi vastne rndab endast tunduvalt suuremat vihmaussi. Sellist vaatepilti ei ne inimese silm kuigi sageli. Jooksiklaste vastsed, nagu ka mardikad, on kik rvtoidulised ning muude toiduobjektide hulgas rndavad ka vihmausse. Vastsetele on iseloomulik tume, selja-khu suunas veidi lamenenud lliline keha ning mtmetelt on nad pikemad kui mardikad. Pilt ei vimalda mrata vastse liiki ega suurust, kllap on tegemist mne suurema liigiga. Eesti jooksiklastest on suurim kuni 40 mm pikkune nahkjooksik (Carabus coriaceus). Temast veidi viksemad, kuni 34 mm pikkused, on silejooksik (C. glabratus) ja violettjooksik (C. violaceus; #2). Norras, Rootsis ja Taanis on vihmausside rndajana silma paistnud jooksiklane Carabus auratus. Pisemad jooksiklased rndavad, oma vimete jrgi, pisemaid vihmausse.

Igatahes ei maksa vhemalt selle pildi phjal karta, et nii kik vihmaussid ra sakse. Uurimused on nidanud, et looduslikes kooslustes ei vhenda kohalikud mardikad ja nende vastsed vihmausside arvukust oluliselt. Iseasi on muidugi vrliigid. Neid meil seni veel nneks teada ei ole.


Toimetus pris vihmausse hvardava ohu kohta ka rngusside asjatundjalt Tarmo Timmilt. Selgus, et filmist tuntud tegelane, kes Inglismaal vihmausse hvitades palju pahandust teeb, on ripsuss Bipalium kewense (# 3), Uus-Meremaalt sisse toodud ning vihmaussidega samas suurusjrgus. Eestisse ta judnud pole ja loodetavasti niipea ei juagi.



Allan Anniste Jrvamaalt Kabalast
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012