Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2007/10
Teistmoodi kivid


Viksed ja suured, mni iseranis vgev mrakas, teine madal ja lapik ning vaevu maa seest vlja ulatuv; vahel leiab neid ksikutena teeveeres, metsas, pllul ja mujalgi, mnikord neb neid teineteise klje alla koondununa. Aga kik nad annavad meie maastikupildile midagi omaprast juurde, olgu nad oma asukohta judnud looduse vi inimese ju abil.


Mitte kik rndrahnud pole htmoodi tavalised. Erilist maiku on neile ikka inimene juurde loonud. Nii on teada hulga muistendeid kividest, mille kallal olevat toimetanud meie eepose kangelane Kalevipoeg, vi lugusid sellest, kui suur thtsus oli omal ajal piirikividel. Sedalaadi kividest palju enam salapra mbritseb neid, mis olid meie esivanemate jaoks eriti thendusrikkad ja mneti eluliselt isegi asendamatud. Nende kivide juures kidi muredele leevendus otsimas, ka kige hullemaid haigusi peletamas ning vilja-, karja- ja lapsenne vi muu heaolu tarvis ohvriandi viimas.

Esiisade sedavrd tugev usk ohvrikividesse ja ohverdamisse on kindlasti thelepanuvrne. Tolleaegsed kombed on kll ajapikku hbunud, kuid tnapeval veel mitte tielikult kadunud. Pigem nib, et ha rohkem on neid, kellele ohvrikivid ning vanad ohverdamiskombed on olulised. Selle tunnistuseks olen oma kikudel loodusesse sna sageli ninud kive, millele on keegi hiljaaegu toonud prgi, viljateri, herneid ja mnte vi millel knalt pletanud. Kllap on neid, kes asetavad annid tsises usus, ja ilmselt ka neid, kes teevad seda ilma igasuguse uskumiseta, pigem austusest vi hoopis naljatamisi. Eks viimasele osale neist kivilkijatest on ohvrikivid ja neist pajatavad muistendid pigem ilusad muinasjutud.

Omal ajal oli sraseid ohvrikive tublisti rohkem, kui praegusajal leida vib. Paljud neist on unustusehlma vajunud, paljud elamute vi aedade ehituseks tarvitatud vi muul eesmrgil hvitatud. Miks just mnel pool ohvrikive rohkem on, htlasi neist kividest phjalikumalt, annab ajakirja avaloos selgitusi arheoloog Andres Tvauri.

Rkides ohvrikividest, ei saa thelepanuta jda ka lohukivid. Viimased kannavad endal veelgi salaprasemat loori: tnini on arvukalt erisuguseid arvamusi selle kohta, miks kividele lohud sisse uuristati. Kas augukeste tegemine vis olla seotud paleoastronoomia vi muistse metallurgiaga? Kas need nitavad ilmakaari vi kalendripevi? Vi on pigem ige see ksitlusviis, mida toetab ka Andres Tvauri: tegu on viljakusmaagiaga?



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012