Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2007/11
Miks on Suurupi looduskaitseala loomine edenenud nii vaevaliselt?


Esimene ametlik samm luua Tallinnast paarikümne kilomeetri kaugusel Harku vallas Suurupi looduskaitseala tehti 22. aprillil 2004, kui seal kehtestati keskkonnaministri määrusega ajutised piirangud majandustegevusele. Piirangud kehtisid kuni 1. maini 2007. Suurupi looduskaitseala loomise algatas keskkonnaminister oma käskkirjaga 25. augustil 2004. Harjumaa keskkonnateenistus korraldas kaitse-eeskirja eelnõu koostamise ning eelnõu avalikustati 2005 veebruaris. Avalikustamise käigus esitasid kaheksa kaitsealale jäävate eramaade omanikku vastuväite oma kinnistute kaitsealasse haaramise kohta.


Algas maaomanike ja Harjumaa keskkonnateenistuse vaheline kirjavahetus, mis kestis kogu 2005. aasta. Lõpuks, 2006. aasta alguses otsustas keskkonnateenistus tellida kogu kaitseala kohta uue kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiisi, sest maaomanikud avaldasid kahtlust ala kaitseväärtuses ning kaitse-eeskirja menetlemine oli jõudnud ummikusse.

Uue ekspertiisi töötas 2006 suveks välja üks Eesti kogenumaid kaitse-eeskirjade eksperte Eerik Leibak. Tema töö kinnitas ala loodusväärtust ning kaitseala vajalikkust; samuti tegi ta ettepaneku liita kaitsealaga veel mõni suure loodusväärtusega ala (muu hulgas mereäärsed Rannakivi ja Kaasiku kinnistud ning Suurupi panga ja pangametsaga kaetud alad).

Taas esitas osa maaomanikke vastuväite oma kinnistute kaitsealasse arvamise kohta, juhtides ühtlasi tähelepanu sellele, et uute alade kaitsealasse lisamisega on rikutud omanike õigustatud ootuse ning haldusmenetluse põhimõtteid. Peale selle oli Harku vald algatanud kaitsealasse kavandatud Rannakivi ja Kaasiku kinnistute detailplaneeringu elamuehituse tarbeks.

Suurupi looduskaitseala loomine takerdus ülaltoodud probleemide tõttu. Asi päädis sellega, et keskkonnaministeerium saatis 19. märtsil 2007 Harku vallale kirja, millega teatas oma otsusest kaitseala mitte luua, kuna ala väärtuste kaitseks saab rakendada muid piirangumehhanisme, nagu ehituskeeluvööndi piiranguid ning kohalikke planeeringuid.

Sama aasta suvel esitasid maaomanikud metsaseaduse kohaselt metsateatise kavatsusega teha raieid, sh. lageraieid. Augustis alustatigi Rannakivi kinnistul raieid. Oli ilmne, et ainult planeeringu ja looduskaitseseaduses ranna ja kalda kaitseks kehtestatud piirangute abil pole võimalik loodusväärtusi hoida.

Arvestades, et Natura 2000 alade valikul tuleb lähtuda ainult loodusteaduslikest kriteeriumitest ja sotsiaal-majanduslike põhjuste tõttu ei tohi ala Natura 2000 võrgustikku esitamata ning kaitsmata jätta, taaskäivitas keskkonnaministeerium Suurupi kaitseala loomise. Sellele sammule olid eelnenud konsultatsioonid nii kohalike maaomanike kui ka looduskaitse vabaühenduste esindajatega, et leida kujunenud olukorras (kus eksisteerisid maaomanikele kaitsealast loobumise järel välja antud raieload kavandatud kaitsealal) rahumeelsed lahendused.

Uskusime, et sellised lahendused õnnestus ka leida ning kaitseala loomine võis jätkuda. See arusaam kadus 18. oktoobril, kui Rannakivi kinnistul alustati lageraiet. Rahumeelsed lahendused ei toiminud enam, 19. oktoobril peatas keskkonnaminister oma käskkirjaga küll raietööd, kuid üks väärtuslikumaid metsakooslusi, vana looduslikus seisundis kuusik, oli hävinud.

Hoolimata olnust ei kavatse keskkonnaministeerium loobuda Suurupi kaitseala loomisest. Praegu on käimas kaitseala korraline avalikustamine. Harjumaa keskkonnateenistuse algatatud avalik kaitse-eeskirja väljapanek toimus 5. novembrist 26. novembrini, kus kõik huvitatud said teha oma ettepanekuid.

Veel kord Suurupi kaitseala väärtusi loetledes vahendangi siin praegu avalikustatava Suurupi kaitse-eeskirja seletuskirja, mille kohaselt on kaitseala eesmärk hoida Suurupi kambriumi liivakivipanka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivipaljandeid ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: püsitaimestikuga kivirandu, merele avatud pankrandu, laiu, rannaniite, liigirikkaid niite lubjavaesel mullal, lubjakivipaljandeid, vanu loodusmetsi, puiskarjamaad, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning pangametsi. Neist viit elupaigatüüpi peetakse esmatähtsaks.

Planeeritavale kaitsealale jäävad ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide rootsi kukitsa, balti sõrmkäpa, vööthuul-sõrmkäpa, suure käopõlle, kahelehise käokeele, pruunika pesajuure ja karukolla kasvukohad, kaitsealustest liblikaliikidest elavad Suurupi metsades sõõrsilmik ning niitudel teelehe-mosaiikliblikas.

Ka asustab kaitseala üks meie väiksemaid kaitsealuseid loomaliike, vasakkeermene pisitigu, kelle kasv ei ületa kahte millimeetrit. Kõik ülalnimetatud loomaliigid kuuluvad III kaitsekategooriasse, nende kaitset nõuab ka Loodusdirektiiv.

Alal leiavad elupaiga ka mitmed meil kaitsealused (ja samuti üle-euroopaliselt ohustatud) linnuliigid, nagu valgeselg-kirjurähn, händkakk, väikepistrik, vööt-põõsalind, väike-kärbsenäpp, sookurg, punaselg-õgija, rukkirääk ja täpikhuik.

Loodav üle 170 hektari suurune Suurupi looduskaitseala on nüüdseks jäänud ainsaks mereni küündivaks loodusmaastikukompleksiks Rannamõisa maastikukaitseala ja Pakri poolsaare vahelisel alal.

Usun, et uue aasta alguses jõuab Suurupi kaitse eeskiri kinnitamiseks vabariigi valitsusse, ning pikk saaga ühe Tallinna veerel säilinud loodussaarekese kaitseks lõpeb õnnelikult.



Rita Annus, keskkonnaministeeriumi abiminister
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012