Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/11
Ura maastikukaitseala

Jtkame tutvust karstialadega: need maastikud on ilusad ja omaprased, kuid inimmju suhtes rmiselt tundlikud.

Mihkli kihelkonna Ura ja Pikavere kla rahvaprimusest leiab ohtralt kurikavalaid nkke. Enamik neist on seadnud ennast elama allikatesse, teised hoopiski sohu ja mned eriti jultunud suisa talukaevudesse. Nkirohkusest teadis kunagine Ura elanik Rits Peekman rkida nnda: Nakk oli kaos. Sellega narriti lapsi. Ngu vee pealt paistis, see oli siis nakk. [4] Miks aga oli Ura ja Pikavere kandi nkkidel sedavrd hea pli? Ilmselt seetttu, et klade vahel laiub le 300 ha suurune madalsoo- ja karstiala ning veepeegleid, millest nkk vastu viks vaadata, jtkub siia rohkem kui kll.

2007. aasta maikuus loodi Ura maastikukaitseala [1], et hoida liigirikkaid madalsoid ja poollooduslikke kooslusi ning sealsete kaitsealuste liikide elu- ja toitumispaiku. Vrtuslikest elupaikadest kaitstakse siin peale madalsoo ka kadastikke, vanu laialehiseid metsi, puiskarjamaid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi.


Prnumaa esinduslikem karstiala. Loode-Prnumaa Mihkli-Koonga piirkond, kus Ura maastikukaitseala paikneb, on mbritsetud nelja suure soolaamaga: Lihula, Avaste, Kima-Laisma ja Urita-Nedrema. See on ks Eesti enim karstunud piirkondi. Alam-Siluri Jaagarahu lademe lubjakividest alusphi on vga ebatasane: selle krgus merepinnast kigub 18 ja 28 meetri vahel. mbruskonna soodest mjutatud happeline phjavesi on seda usinalt lahustanud, tekitades palju kurisuid-neelukohti, vikesi lehterjaid ksiklangatusi, ajutisi karstijrvikuid ning allikaid.

Pikavere ja Ura vaheline madalmik on kigist klgedest suletud lohkvorm, mis kevaditi titub liigveega. Mnel aastal ulatub see ka klateid le ujutama, kuid suveks kaob ilma nhtava vljavooluta kllalt kiiresti. Karstihilu phja pole ladestunud veekogude setteid ega turvast ning selle madalamates kohtades avaneb siin-seal maapinnale alusphjaline paas [3]. Kuigi hilu lneosas on karst vga ilmekas, ei ole hilu tekkeviis pris selge ja vajab kindlasti veel phjalikke uuringuid. Et ldkuju ei ole kastjas /kuidas see vlja neb ?/ ja pole teada astangulisi nlvajrsakuid, vib arvata, et hil ei kujunenud tpilise langatusvormina. Sopiline kontuur ja lauged nlvad osutavad pigem algselt mandrij ja erosiooni mjul tekkinud denudatsiooni- ehk kulutuslohule, mida hiljem on muutnud siin arenenud karst. Vee mju siinsele maastikule kajastub omalaadses taimestikus, niteks leidub kurisute lhikonnas vooluveele omast ja maismaal ebatavalist vesisammalt [3].


Madalsoo elurikkus. Ura maastikukaitsealalt leiab mitmesuguseid elupaiku: vanametsatukkasid sooservades ja jrjepidevalt majandatud vrtuslikke poollooduslikke kooslusi kaitseala rtel. Kaitseala tuum ja philine vrtus on aga siiski karstiline madalsooala. Eriti ilmekas on soo looduslikus seisundis lunaosa, kus kasvab mitut liiki kpalisi, harilikku porssi ja teisi kaitsealuseid taimi. Ura madalsoole lisab elurikkust pisike kinni kasvav jrv, kus pesitseb arvukalt eri linnuliike, nagu laululuik, hallpsk-ptt, viupart, piilpart, sinikael-part, sookurg, lauk, naerukajakas, roo-loorkull, jgitiir, krkja-roolind, tiigi-roolind ja rootsiitsitaja.


Aastatuhandete vanune asustus ja sohu ehitatud kiviaiad. Ura kla ajalugu ulatub mitme aastatuhande taha, muistse asustuse jnused on arheoloogiamlestisena kaitse all. Pikaajaline inimmju kajastub ka maastikupildis: mbruskonnale on omased avarad pllud ja liigirikkad prandmaastikud. Enamik metsigi on siin olnud karjatatud ning soid on kasutatud heinamaadena.

Madalsood Ura ja Pikavere kla vahel on tavapraselt kasutatud karja- ja heinamaana, mis oli jagatud eri talude vahel. Et mrkida maade piire, rajati sohu kmneid kilomeetreid paekiviaedu. Nukogude ajal aga madalsoo karjatamine lakkas: klasse alles jnud loomadele jagus ka sooserva karja- ja heinamaadest ning sohu polnud enam asja. Viimati kasutati madalsood karjamaana umbes veerandsada aastat tagasi, mil kogu seda ala oli hooldamas vaid Ura kohaliku postiljoni hobune. Praegu siin enam ei niideta ega karjatata ja nii tungibki pajuvsa omasoodu madalsoo lagedust killustama.


Mrgala hoid pole vimalik ainuksi kaitseala piirides. Ura maastikukaitseala on tervikuna mratud sihtkaitsevndisse. Kaitsekord toetab ala vrtusi ning piirab arendustegevusega seotud ohte. Peamine oht tundub aga olevat suurenev huvi kaevandada kaitseala lhedal dolomiiti: karsti tasakaalu vib kergesti rikkuda ka vljaspool kaitseala. Lhimbruses on mitu olulist dolomiidimaardlat, Mihkli, Koonga, ja Tarva; kaevandusi kavandatakse praegu kahes viimases. Seni pole veel valmis uuringud plaanitud kaevanduste mju kohta kaitseala veereiimile, kuid esialgsete ekspertarvamuste phjal viks mju olla tugev ja tunduvalt kahjustada kaitseala vrtust.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Leivits, Agu jt. 2002. Andmeid Lavassaare soostiku lneosa linnustik koosseisu ja muutuste kohta. Linnurada 2: 321.

3. Pirrus, Enn 2007. Pikavere-Ura karstihil. Tiendus Eesti rglooduse raamatu phikitele. Ksikiri, Prnu keskkonnateenistus.

4. Rahvausundi ja muistendite andmebaas. Eesti Folkloori Instituut, ERA II 16, 96 (7) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda, http://www.folklore.ee/rehepapp/



Murel Merivee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012