Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused EL 2007/11
Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu

Kus Euroopas elab enim imetajaliike? Kus kohas elutseb enim ohustatud ja kus enim endeemseid liike? Milliste imetajate olukord on praegu kige tbaram?

Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase nimistu [1] eesmrk on kirjeldada kogu maailma ohustatud liikide seisundit. See on ks olulisemaid andmebaase, mille phjal hinnata muutusi maailma loodusrikkuses. Tpseid ja vrskeid andmeid koguda on tohutu t. Et liikide seisundit objektiivselt hinnata, kasutatakse sna keerukat kriteeriumide ssteemi, mida viimati uuendati 2000. aastal [2]. Uue ssteemi jrgi asuti seniseid nimekirju le vaatama. Siiani on seda suudetud rakendada vaid 40 000 liigile maailmas. Maailma eluslooduse liikide koguarvu krval on see arv kaduvvike.

Esmalt veti Euroopas vaatluse alla linnud: 2004. aastaks sai hinnatud linnuliikide seisund. Tnavu lisandusid imetajad [3]. Esialgne hinnang koostati 2006. aastal seminaridel, kus osalesid eri maade eksperdid, ning saadeti siis laiemale asjatundjate ringile tienduste ja paranduste tegemiseks. Hinnati liikide seisundit nii terve Euroopa piires kui ka eraldi Euroopa Liidu alal.


Mis selgus? Hinnangu jrgi on Euroopa imetajatest ohustatud ligi 15% (sh. 1,5% rmiselt ohustatud, 3,4% ohustatud ja 9,3% ohualtid). Peale selle on 9% ohulhedases seisundis. Vrdluseks: Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%. Mereimetajad on enam ohustatud kui maismaaimetajad, vastavalt 22% ja 14%.

Alates 1500. aastast on vlja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: tarvas (Bos primigenus) ja Sardiinia viiksjnes (Prolagus sardus). Euroopa vetest on kadunud hallvaal (Eschrichtius robustus). Arvukus kahaneb 27% imetajaliikidel, 32% asurkonnad on stabiilsed, 8% arvukus on tusuteel. 33% puhul napib andmeid jreldusteks.

Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias, aga ka Vahemere-rsetel mgialadel (# 1). Ohustatud liike leidub enim Euroopa Liidu uutes liikmesriikides Bulgaarias ja Rumeenias (# 2), eesktt neis riikides tuleks edendada liigikaitset. Viks ehk eeldada, et samades paikades elutseb ka enim Euroopa piires endeemseid liike, kuid huvitaval kombel see pole nnda (# 3).

Philised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene hiriv mju, liikide liigkasutus ja vrliikide mju.


Mis liigid on halvimas olukorras?


Ibeeria ilves (Lynx pardinus). rmiselt ohustatud, elutseb vaid Prenee poolsaare edelaosas. Enim ohustatud kaslane maailmas. Kitsalt klikutele spetsialiseerunud kiskja, neid on tema toidusedelis ligi 80%. Alates 1950. aastatest on klikute arvukus jrsult vhenenud, samuti on ilvese elupaikades aktiivselt kinnisvara arendatud. Seetttu on liik vljasuremise rel: kogu asurkonna suuruseks hinnatakse 80140 looma, arvukus vheneb kiiresti.


Baieri uruhiir (Microtus bavaricus). rmiselt ohustatud endeemne liik Kirde-Alpides, teada on vaid ks elupaik. Kokku on lbi aegade ptud alla 50 isendi. Asurkonna suurust ei teata, arvatavasti see vheneb.


Euroopa naarits (Mustela lutreola). Ohustatud Euroopas, rmiselt ohustatud Euroopa Liidu alal. Arvukus vheneb vrliigist konkurendi ameerika naaritsa mjul ja elupaikade kadumise tttu. Andmed liigi seisundi kohta Ida-Euroopas ja Venemaal on kas puudulikud, ebatpsed vi vananenud. Seeprast on raske otsustada, kas naarits on Euroopas ohustatud vi rmiselt ohustatud.


Vahemere munkhljes (Monachus monachus). rmiselt ohustatud: praeguse asurkonna suuruseks Vahemeres hinnatakse 350450 isendit. Arvukus vheneb, sest hvivad elupaigad, hlged satuvad kalavrkudesse; oma osa on ilmselt keskkonnamrkidel.


Polaarrebane (Alopex lagopus). Kogu Euroopa ulatuses pole ohustatud, kuid Euroopa Liidu piires on rmiselt ohustatud: praeguseks on alles ligikaudu 120 isendit Fennoskandia phjaosas. Asurkonnad pole siiani toibunud liintensiivsest kttimisest 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses. Arvukus vheneb hoolimata 75-aastasest kaitseajaloost. Tnapeval on lisandunud uued ohutegurid, niteks geneetiline vaesumine asurkonna viksuse tttu ja konkurents punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise.


Eesti seisukohalt olulisimad on kaks muudatust nimistus. Esiteks: Euroopa naaritsat ksitletakse nd rmiselt ohustatud liigina Euroopa Liidus ja saadakse aru, et praeguse suundumuse jtkudes on ta varsti vljasuremisohus kogu Euroopas. Teiseks: lendoravat vaadeldakse kogu Euroopa kontekstis kui puudulikult tuntud ja Euroopa Liidu piires ohulhedast liiki. Viimane hinnang tundub esmapilgul llatavalt optimistlik, arvestades selle liigi levikut vaid Eestis ja Soomes. Hinnangu taga on hiljutine levaade lendorava seisundist Soomes: sealses asurkonnas hinnati 2005. aastal emasloomade arvuks koguni 140 000.


1. Maailma Looduskaitse Liidu punane nimistu: http://www.redlist.org

2. Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu kategooriad ja kriteeriumid: http://www.iucnredlist.org/info/categories_criteria

3. Uus Euroopa imetajate punane nimistu: http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/ema/index.htm



Tiit Maran
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012