Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 11/2002
Pikese kustumiseni kulub veel sna mitu aastat

Tnu Viik on sndinud Rohuneemes 1939. aastal. 1958 lpetas Tallinna reaalkooli hbemedaliga ja 1963 Tartu likooli astronoomina. Tiendanud end 1997. aastal Cambridgeis. 1968. aastast olnud Tartu observatooriumi teadur ja 1976. aastast vanemteadur, 19711976 teadussekretr, 19851999 direktor, 1999. a. alates teadusdirektor. Alates 1990. aastast on lugenud Tartu likoolis teoreetilise astrofsika kursust. Uurinud elektromagnetkiirguse levimist taevakehade atmosfris kiirgusenergia tasakaalu korral. 1991. aastal kaitses Tartu likoolis astronoomiadoktori vitekirja teemal "Analtiliste meetodite numbriline realisatsioon kiirguslevis". Paljude teadusseltside liige.

Eesti Pevaleht Online avaldas 3. oktoobril teadusuudise, et Pike kuumeneb le ja plahvatab kui supernoova, hvitades kogu pikesessteemi. See juhtuvat vhem kui kuue aasta jooksul. Nii on elnud Hollandi astrofsik Piers van der Meer uuemate uurimuste phjal. Mida sellisest tsisest uudisest arvata?


Kigepealt ajas see meid, astronoome, muidugi naerma. Et olla kindlam, vtsin ette vikese uurimist. On olemas rahvusvahelise astronoomialiidu peaaegu kikide maailma astronoomide nimekiri, milles sellist meest muidugi polnud. Mul on tuttavaid Hollandi astronoome ning ka nemad polnud van der Meerist kuulnud. Nii et uudis on juba algusest peale kahtlane. Niipalju kui teame thtede ehitusest, arengust ja tulevikust, ning julgen elda, et teame pris palju, siis niisugune plahvatus on phimtteliselt vlistatud.

Pike on tiesti tavaline kbustht G2 spektriklassist. Kutsume teda kbuseks seetttu, et paljud thed on temast suuremad, vimsamad ja heledamad. The heledusi ja temperatuure klassifitseeritakse ajalooliselt kujunenud ssteemi jrgi. O-thed on kige kuumemad, mitukmmend kuni sada tuhat ja rohkem kraadi, B-thed on kuni paarkmmend tuhat kraadi, A-thed on umbes kmme tuhat kraadi ning F- ja G-thtede pinna vlistemperatuur on umbes viis tuhat kraadi. Seetttu pole meil oodata midagi jubedat. Igatahes garanteerin seda lhemad viis miljardit aastat.

Pikese diameeter peaks vist aja jooksul kasvama?


Tsi, kuid see kib ka nneks miljardite aastate jooksul. Praegu on pikeses heksakmmend protsenti vesinikku ja kmme protsenti heeliumi. Kui vesinikust on kik vi suurem osa ra kulutatud, siis hakkab Pikese sees tekkima ha suurenev heeliumi kera. See kera tmbub oma raskuse all kokku, temperatuur tuseb kera keskel kuni saja miljoni kraadini. Seejrel sttib heelium, pleb ssinikuks ja pikese struktuur hakkab muutuma; plemine pole siin mitte tavalises hapnikuga hinemise mttes, vaid tegu on termotuumaprotsessiga. Lpuks meenutab tht sibulat, kus keskel on kige raskemad elemendid, selle peal on kergematest elementidest koosnev kiht, mis pleb, selle peal on omakorda veel kergemast elemendist koosnev kiht, mis pleb jne. Pike muutub viimaks punaseks hiidtheks ja tema raadius suureneb, kuni vtab lpuks Veenuse vi koguni Maa orbiidi enda sisse. Siis on ka siin sna kps see asi. Aga sel ajal pole meid ammugi ja ilmselt ka inimesi ldse. On karta, et inimesed tapavad end kll mrksa varem, kui taevas seda teha juab.


Uudises vrreldakse Pikest Kepleri thega: see olla enne supernoovaks muutumist samamoodi kitunud.


Kepleri tht plahvatas 1604. aastal ja tahaks teada, kes pagan seda thte siis nii tpselt jlgis. Tepoolest, Pikese aktiivsuse muutused on ammu teada. Pikesetsklid kestavad ligikaudu ksteist aastat. Neid on jlgitud sna kaua ja ammu on kindlaks tehtud, et Pikese aktiivsuse maksimumi ja Maa kliima vahel on testi kshene sltuvus. Keskajal oli Maundersi miinimum, kus Pikesel polnud plekke ja ta oli kogu aeg rahulik. Samal ajal oli Euroopas talviti nii klm, et niteks Hollandi kanalid jtusid, ning vanadelt piltidelt neme, kuidas seal uljalt uisutati. Eks need kanalid jtuvad ka praegu, aga vga harva.

Vib-olla mingi tuke selleks kummaliseks avalduseks andis see, et viimasel ajal on Pikese tsklitel maksimumid linud jrjest tugevamaks. Maksimumi mdetakse nii, et loetakse kokku Pikese plekid. Mida rohkem plekke, seda aktiivsem on Pike. Eelmisel ja le-eelmisel aastal olnud tskli maksimumi jaoks ennustati veel suuremat tusu. Tegelikult nitas Pike juba enne seda end teisiti ja viimane maksimum ei linudki nii suureks, kui oodati, pigem ji madalamaks. Samas tema aktiivsus tusis ja langes aeglasemalt. See andis Pikese uurijatele phjust oletada, et Pike pab oma siseehitust muuta, mille kigus magnetpooluste asendid vivad muutuda jne., ning ennustati, et Pike hakkab judma uuesti Maundersi miinimumi sarnasesse seisu, kus plekke peaaegu pole. Kliimale viks see avaldada tugevat mju. Kuid praegu pole areng selge. Pikese mberkorraldumist ennustanud uurijad on nd sellisest ennustusest loobunud. Kige tenolisemalt jtkab Pike samas vaimus, nagu seni.


Millest viks olla phjustatud Pikese heteistaastane tskkel?


Ikka Pikese sees toimuvatest protsessidest. Pike on mnes mttes nagu tuumajujaam, kus tsentris ja selle mbruses muundub termotuumareaktsiooni kigus vesinik heeliumiks. Seal vabaneb energia, mis ktab Pikest ja hoiab meid siin Maal elus. Pikesel tekivad selle tulemusena mitmesugused protsessid. Temperatuur on Pikese sees kaksteist kuni viisteist miljonit kraadi. Enamik energiast vljub kiirgusena. Enne see muidugi neeldub korduvalt ja kiirgub uuesti, nii et ks kvant tuleb mitu tuhat aastat sealt seest vlja. Aga kiirguslikust energia lekandest jb vheseks. Tekib konvektsioon, aine soojeneb all, tuseb les, annab soojuse ra, langeb tagasi. Niisugused tsirkulatsioonirakud toovad energiat alt les. Samas on aine ioniseeritud, sest temperatuur on niivrd krge ja aatomitel on elektronid kas osaliselt vi kik kljest rebitud. Seega tekib liikumise tulemusena magnetvli ja kikide nende protsesside koosmjul tekibki mingil salaprasel kombel heteistaastane tskkel.


Kuidas mjutab suur Pikese aktiivsus kliimat?


Ei oskagi seda sidet niisama ksheselt leida. Teatavasti Pikest jlgitakse teraselt. Euroopas jlgitakse solaarkonstandi muutumist kige terasemalt veitsis Davosi linnas, kus asub maailma kiirguskeskus. Seal kiakse ka niteks pikesekiirgust mtvaid riistu kaliibrimas. Solaarkonstant on pikeseenergia, mis juab maa atmosfri vliskihile pindalahiku kohta ajahikus. See on kindel arv, mis muutub vhe ning selle kaudu ei saa Pikese mju kliimale hsti seletada. Mju on igatahes kindlasti olemas.


Kas viimasel ajal Eestis registreeritud suured ultraviolettkiirguse indeksid viksid olla seotud Pikese aktiivsusega?


Kindlasti vivad olla. Isegi solaarkonstandi kerge muutumine phjustab Maa atmosfri lemistes kihtides mitmesuguseid protsesse. Philiselt nendes kihtides toimubki osooni tekkimine ja lagunemine. Kui lagunemist on rohkem, tekivad osooniaugud ja UV-kiirgust pseb meie kallale rohkem.

Kuigi praegu ollakse veendunud, et ka inimtegevusel on suur osa osooniaukude tekkes.


Aeg-ajalt ilmub teateid, et teadlased on midagi uut leidnud ning lehed ja muu meedia avaldab selle phas teusus. Kuidas peaks eristama valest uudisest iget?


Loomulikult on see raske. Aga olen lapsusi mrgates pdnud Eesti Pevalehe ja Postimehe ajakirjanikele elda, et helistage meie kutselistele astronoomidele, see ei maksa midagi. ks telefonikne ja me tleme teile, kas tasub seda jama avaldada. Aga nad ei tee seda. Kui Pevaleht avaldab tnu Kndlerile ikka midagi teadusest, siis Postimehes pole seda peaaegu ldse.


Suvel kirjutati ajalehtedes kahekilomeetrise diameetriga asteroidist, mis liigub Maa poole. Kas see oli tene uudis?


Tepoolest tene. Muidugi tuleb aru saada astronoomidest, kes niisuguseid uudiseid levitavad. Nii meie kui ka nemad oleme pidevalt rahahdas, kuigi siit vaadates tundub nende rahahda naljakana. Aeg-ajalt on siis kasulik valitsusele meelde tuletada astronoomide olemasolu.

Kik suured riigid on ehitanud observatooriume, mille meeskonnad jlgivad taevas toimuvat. Suurimat td teevad selles vallas sjamehed, kes kardavad vaenlase pomme. Neil on automatiseeritud teleskoobid, mis jlgivad pidevalt taevast. Sealt kaudu juab osa andmeid ka rahulikuma elukutsega inimesteni. Taevas on sna kenasti kontrolli all, aga loomulikult ei saa me sada protsenti kindlad olla. Enamik pisikestest taevakehadest on Marsi ja Jupiteri vahel asteroidide vs. Jupiteri ja Saturni mju tttu hlbib neid sealt krvale ja nii juab neid ka Maa lhedusse. hvardatakse testi, et 2030. aasta paiku sajab meile kraesse ks suurem asteroid. Ent siiani on kik sellised hvardused osutunud thjadeks, need vikekehad lhevad Maast kenasti mda. Aga see ei thenda, et oht puuduks. Viie miljardi aasta jooksul, mis Maa on mber Pikese tiirelnud, on ta suure tolmuimejana ttanud ja mbruse asteroididest puhtaks teinud, aga ikkagi tuleb neid vahel juurde.


Sellise pisikese taevakeha teed ei saagi vist vga tpselt ennustada, sest suuremad planeedid kallutavad teda kursilt krvale.


Tpselt nii. Arvasin kuni hilise ajani, et pikesessteem on ilus raudne asi, planeedid kivad kindlaid teid mda ja midagi hullu ei juhtu. Tegelikult pole see ldse nii. Pikesessteem on kvasistatsionaarses tasakaalus. Vene matemaatik Arnold ja teised on rakendanud sellele katastroofide teooriat ja leidnud, et pikesessteemis vib juhtuda tiesti ettearvamatuid asju. Protsessid on rmiselt mittelineaarsed ja vib juhtuda kummalisi hppeid planeetide trajektoorides. nneks vga pikkade ajavahemike tagant.


Kas meid viks kosmosest hvardada veel mingeid muid ohte peale aeg-ajalt siiapoole lendavate kamakate?


hvardab ikka. Thed vivad plahvatada, nagu ka see Kepleri tht. Pikese lhedal pole nneks selliseid hirmsaid thti, mis lhemal ajal plahvataksid. Seda ohtu ei saa muidugi krvale lkata, aga toimumise tenosus on vike.


Kui tht suhteliselt lhedal plahvatab, mis siis juhtub?


Kui plahvatab kaugemal, siis maakera steriliseeritakse ra, ja kui lhemal, siis ta lihtsalt aurustub. Vabanev energia on nii tohutu, et selle kirjeldamiseks pole snu, kik superid ja hperid on ennast enamasti kaubanduses devalveerinud. Aga supernoova on testi midagi rabavat.


Lpuks ksimus teisest vallast. Kuidas sel aastal Travere kandis lindudega oli?


Rukkirke polnud htegi, kuigi tavaliselt tean 1963. aastast on neid kogu aeg olnud. llatavalt on kuldnokkade arv hakanud kasvama. Ilmselt on nende miinimum nd mdas. Kui Rahi Mrt elas veel Traveres, siis kahekesi kisime vaatlemas ja tegime testi ka vaatlusi. Nd enam ei viitsi, aga linde jlgin sellegipoolest.



Astrofsikut Tnu Viiki ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012