Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/11
Taimede koloogia tundmappimisel on tulevikku

Kristjan Zobel on sndinud 19. mail 1960 Tallinnas. Lpetanud Tallinna 7. keskkooli 1978 ning Tartu likooli bioloogina (koloogia ja keskkonnakaitse alal) 1983. Samast aastast alates ttanud T koloogia ja maateaduste instituudis. Kaitses filosoofiadoktori t 1992 Tartus. 1993. aastast taimekoloogia ppetooli dotsent, alates tnavuse aasta 26. oktoobrist taimede evolutsioonilise koloogia professor. Tegelnud bioindikatsiooni, bioloogilise mitmekesisuse ja taimekoloogiaga, ksitlenud taimekoosluste liigilist mitmekesisust ja taimkatte ruumilist struktuuri mjutavaid tegureid. Eesti vabariigi teaduspreemia laureaat 1997.

Krvalt vaadates tunduvad peeglikatsed ja maasse torgatud plastlilled puisniidul vga efektsed, aga paratamatult tekib ksimus, mida sellega teada saadakse? Kas tepoolest midagi uut vi ksnes tpsustatakse teadaolevat?


Iga teadlane proovib judumda pstitada ksimusi, millele on vimalik kepraste vahenditega vastuseid leida. Manipulatsioonid loodusega, niidule pandud peeglid vi plasttaimed nende eesmrk on looduse keerukas sasipundar lahti harutada. Proovida niidiotsi eristada ja lahutada keerulised protsessid komponentideks. Ssteemi, kus on miljoneid, kui mitte miljardeid komponente: mikroobid, putukad, taimed, seened, on lootusetu uurida mehhanitsistlikult, nii et registreerime kik seosed kikide vahel. Peame paratamatult hpoteeside kontrollimiseks ssteemi lihtsustama.

ks variante on teha laborikatseid, tiesti kontrollitud tingimustes kasvavate taimedega. See on viimane hdalahendus, sest tehisoludega pole taimed kunagi evolutsioonis kokku puutunud. Nad pole evolutsiooni jooksul kunagi potis kasvanud. Ma saan teada, kuidas taimed potis kituvad, aga kuidas see peegeldab nende tegelikke kohastumusi looduses, on iseasi. Jrgmine, veidi parem, aga sedavrd keerulisem, on teha manipuleerivaid katseid otse looduses. Peeglid panin Laelatu niidule selleprast, et taimedel oleks rohkem valgust. Kui mul olnuks raha osta laser, mis valgustaks Laelatu puisniitu satelliidi pealt, siis ma oleksin seda vib-olla teinud. Aga loodusele on ldiselt keeruline just parajal mral vahele segada ja veel raskem ennustada, mis sellest vlja tuleb.

Komponente on palju: muutes hte vi kahte komponenti, pole teada, mis sellega veel muutub.


Just nimelt. Kui muudan valgust, siis muutub paratamatult ka temperatuuri- ja veereiim. Tuleb nendes piirides ttada, mis on antud, ning pda olla ha kavalam ja muid asju kontrolli all hoida.

Ksisid, kui suurtele ksimustele saab ldse nii vastuseid leida. See, mis mind praegu kige enam huvitab, tundub mulle endale kll olulise ksimusena: kuidas rohttaimed aru saavad, kas neid varjutavad puud vi teised rohud. See on meile juba selge, et nad saavad aru. Et taimedel on olemas vastav intelligents.


Kas seal pole muid tegureid, niteks teised taimed mjutavad maa seest juurte kaudu?


Jah, see on hea ksimus. Kunagi uuris mu juhendatav, kas vrvi-paskheina lehtede lhestumus on plastiline tunnus, st. oleneb valgustatusest, vi on geneetiliselt mratud. Ta mtis Laelatu puisniidul lehe parameetreid, ksiti valgustingimusi rohustu kohal ja rohustu sees. Valgustatus lehe lhestumust ei seletanud, see on mitteplastiline tunnus. Kuid selgus huvitav tsiasi: leherootsu pikkus oli tugevas seoses mbritseva rohustu krgusega, aga mingit seost polnud puude vrast lbi tuleva valguse kttesaadavusega. Samas oli taime juures nii rohttaimede kui ka puude juuri. Kui ta kasvab kuskil hilus, siis see ei thenda, et seal pole puujuuri ja vga raske on ette kujutada mnda maa-alust mehhanismi, et mne parameetriga on korrelatsioon ja mnega mitte. See phjustas hpoteesi, et taim suudab tajuda signaale, mis annavad infot selle kohta, kui krgel vi kaugel varjutaja asub.

Signaalide iseloomu kohta on praegu kaks hpoteesi. Esimene kahtlustab tagasisidestatud ssteemi. Kui varjutajateks on mbritsevad rohud, siis on olemas positiivne tagasiside. Kui kasvad rohustus krgemale, lheb paremaks ehk valgemaks, jrelikult kasvame veel. Kui varjutab puu, siis kasva palju tahes, pole mingit tagasisidet. Siis krgemaks venimine valgustingimusi ei paranda. Teine hpotees vidab, et rohustu vari on kiiremini muutuv, vriseb tuules ja on teravam, lehekesed on siin ja seal. Puu vari kipub olema tkk aega hesugune. Varju kvaliteet on hoopis teine. Paremaid hpoteese praegu pole.


Peeglite katse avaldas muljet vhemalt taimekoloogia kaugetele isikutele. Kas see eksperiment saavutas oma sihi?


Ei, phieesmrk ji saavutamata. Mul on kll selle katse phjal avaldatud seitse publikatsiooni, ent need kajastavad krvaltulemusi. Milles oli siis asi? Vetamise korral peaks Laelatu puisniidul taimede liigirikkus kiiresti vhenema, seda nitas selgelt juba kadunud Kaljo Pork. Minu thpotees oli, et liigirikkus vhenes pimenemise tttu: taimed kasvavad suuremaks, viksematel liikidel lheb liiga pimedaks ja nad trjutakse valguskonkurentsiga vlja.

Hpoteesi kontrollimiseks kasutasin nii vetamist kui ka suuri, kahemeetriseid peegleid, ehitasin vikese proovilapi jaoks otsekui teise pikese. Lootsin, et vetamine ei vhenda liigirohkust peegliga ruutudes, sest seal kompenseerib lisavalgus vetise mju. Paraku see lootus ei titunud: vetatud ruutudes liigirikkus ei vhenenud ldse ja peeglitel polnud midagi kompenseerida.

Porgi katsetes vhenes liigirikkus viie aastaga tunduvalt. Kasutasin samu doose nagu tema, ent mul ei juhtunud viie aastaga midagi. Mu phjendus on see, et ruudud olid liiga vikesed ning servaefektid liiga tugevad. Taimed kasvasid vegetatiivselt pidevalt sisse, liigid silisid krval. Pork vetas tunduvalt suuremaid alasid, mul olid ruutmeetrid. Hea klg oli see, et ma nii palju loodust ra ei rikkunud, aga halb oli see, et phiksimusele ei saanud vastust.


Taimedega katsetades rgitakse eetikast tunduvalt vhem. Kui palju vib siiski loodust muuta oma teadmisjanu rahuldamiseks?


Arvan, et see on vga thtis ksimus. Teadusele viks midagi ohverdada, aga seda tuleks teha kontsentreeritult. Laelatu on koht, kus kmned ja kmned inimesed on loodust rohkem vi vhem manipuleerinud ja minu arust viks lubada seda seal edasigi teha. Vga paljudele, ka looduskaitse olulistele ksimustele on sealt vastuseid saadud. Meil on ka muid vrtuslikke niite ja viksime siis kokku leppida, et mujale me ei lhe nii suures mahus katsetama. nneks on Laelatu katsed olnud sellise dimensiooniga, et taimkate pole muutunud, on suutnud sna kiiresti taastuda.


Oled tegelenud ka rakendusteaduse, looduskaitseteadusega. Kas see annab midagi ka hingele?


Minu hingele on see andnud suhteliselt vhe, kuna mul pole selles vallas ilusaid tulemusi ette nidata. Meil on kll ht-teist ksil, aga positiivseid teateid looduskaitsjatele on mul vhe. Need, mis puudutavad karukellasid. Karukellad on sna kavalalt perioodiliste plengutega kohastunud liigid ja nende kaitseks oleks vaja kontrollitud tulekahjusid vi pletamise imitatsiooni, et vhendada sambla-kulukihti ja parandada valgustingimusi.

Metsaplengud on eelkige majanduse, rahvusliku rikkuse probleem, seda ei saa vaadata kui looduse hvimist. Meie looduse normaalne tulering on 300400 aastat, selle aja jooksul pleks inimese puudumisel he korra iga mets. Selle rtmiga on paljud boreaalse ning hemiboreaalse vndi taimed ka kohastunud. Metsatulekahjud on tragdiad vaid populatsiooni vi ksikindiviidi tasemel. Tragdiat pole liikide tasemel. Paljude liikide jaoks on tragdia see, et tulekahjud on liiga harvad.


Poollooduslike koosluste psimine on oluline ka teadlastele, kuid vaevalt siin nnestuks peale niitmise ja karjatamise midagi phimtteliselt uut vlja melda.


Arvan ka, et ei nnestu. Eksperimendid on kik ra tehtud: kui palju peab vhemalt hooldama, et kooslus psiks? kas pletamine sobib sama hsti kui niteks niitmine? Kui senitehtu mttes kokku vtta, siis vastus on, et tuleb majandada traditsiooniliselt.

Kulupletamine on ks hdaprane alternatiiv, aga problemaatiline: seda saab kll teha vikeste tkkide kaupa, ent see on kallis, sest vahid peavad olema vljas, seda ei saa teha iga ilmaga jne. Sakslased ja soomlased on kulupletust palju uurinud, aga kokkuvttes pole see mistlik.

Eesti looduskaitse prioriteet peab olema poollooduslike koosluste traditsioonilise majandamise jtkamine ja selle riigieelarveline jtkusuutlik finantseerimine. Mitte projektiphiselt, aga nii, et selle rahastus kajastuks eelarves aastast aastasse, ilma et oleks vaja midagi taotleda. Neid kooslusi pole mtet hoida vaid viis vi kmme aastat, vaid igavesti. See pole teaduslik probleem, aga teadlased viksid ergutada poliitikuid senist tava muutma. Miks peaks kogu aeg testama, et Matsalu vi Laelatu vajab igal aastal niitmist? See on meie looduse esmathtis vrtus, teisena aga rgsed metsaalad, mida tuleb hoida ahnete kppade eest, kes tahavad puitu.


Kas taimekoloogiast on peale looduskaitse ka muud praktilist kasu? Kas see on ainult teadlase huvi rahuldamine?


Suur osa taimekoloogiast, mida meie instituudis tehakse, ei ole otsese praktilise vljundiga ja ka tulevikus on sellest raske mingit tulu oodata. ks teaduse lesanne ongi just teadmisjanu rahuldamine ja looduse saladuste lahtimuukimine.

Tahan ise lhitulevikus hakata tegelema uue teemaga, millest loodan tuntavat kasu tuleviku pllumajandusele. See on taimede kooperatsiooni ja selle evolutsiooni uurimine ning rhmavaliku eksperimentide tegemine just plluviljadega. Kogu pllumajanduslik aretust teraviljadega on tehtud indiviidiphiselt, arvestamata rhmajudlust. Samas kasvavad teraviljad tihedasti koos ja koostoimimine on see, mis viib sihile. Konkurentsi minimeerimine ja spruse edendamine rhma liikmete vahel peaks olema eesmrk, mitte isekate produktiivsete taimede aretamine ja nende kokkulkkamine viksesse ruumi. Rhmavalikut pole teraviljade praktilises aretuses kuskil kasutatud. Vib-olla tuleb siit otsene vljund pllumajandusse.

Ideaalne plluvili viks ra tunda, et tema krval kasvab lhedane sugulane ja tmmata end sedavrd koomale, et nad saaksid koos olla vimalikult tootlikud. Samas tunneb ta ra vrad ehk siis umbrohud ja suhtub neisse nii, et pab neid selektiivselt alla suruda. See pole ulme, arvan et see on teostatav.

Et taimed, eriti juured tunnevad ra oma ja vra, see on ammu testatud. Maasikataim, mille kaks esialgu vsundiga hendatud vsu on uuesti kokku pandud, kasvatavad juuri ksteisest eemale, kui aga paned kokku vrad taimed, kasvatavad juured ksteisest lbi. Mis mehhanismide kaudu see signalisatsioon kib, see on esialgu tiesti arusaamatu. Aga fenomen on olemas, kui need teadlased pole jultunult valetanud.


Oled likoolis pikka aega petanud ldkoloogiat. Kas on probleeme, mis sind kui koloogi eriti hirivad?


Mind hirib tohutult hmamine ja asjatundmatus keskkonnakaitses, keskkonnateadliku eluviisi propageerimisel. kski hea asi ei tohi olla les ehitatud valele vi hmamisele. Osaliselt on tegemist asjatundmatusega: kui eldakse, et Amazonase rgmets on maailma kopsud, siis tenoliselt lihtsalt ei teata, et vihmametsa hapnikubilanss on null. Kui rgitakse, et Kaarli puiestee prni ei tohi maha vtta seetttu, et need toodavad hapnikku ja puhastavad hku heitgaasidest, siis on see koloogia naeruvristamine. Nad toodavad kll hapnikku, aga vga pisut, ja vtavad selle ju prast surma kohe tagasi. Hapnikku jb maismaal le ainult siis, kui tekib turvas. Puud on linnaruumis vajalikud hoopis seetttu, et linnas poleks vastik, et kuskil saaksid linnukesed olla ja oleks ilus. Aga sinna juurde ei tohi hmada.

Teine asi, mis mind koloogina hirib, on rohepesu ehk siis keskkonnateadliku mtlemise sildi all tehtav ri. Prgi sortimisega seotud infrastruktuur ja logistika kulutab enamasti nii palju fossiilset ktust, et kustutab kogu taaskasutusest saadava hiskondliku tulu. Jb vaid prgifirma tulu. Mina ostan alati kilekotte ja viskan need ka alati minema, panen prgikonteinerisse. Need ladestatakse prgimele ja sellega on ssinik immobiliseeritud miljoniteks aastateks.

Tundes poliitilist ssteemi, vib tie vastutustundega elda, et kogu fossiilne nafta imetakse maa seest vlja niikuinii, varem vi hiljem. Mida suurem osa sellest muudetakse aeglaselt lagunevaks plastiks ja ladestatakse uuesti, seda parem. Alternatiivne saatus oleks ju ssinikule sattuda atmosfri ssihappegaasi vi muu kasvuhoonegaasi koostises. Mina ei saa kuidagi elda, et kilekottide kasutamine nitab vhest keskkonnateadlikkust. Mida rohkem naftat lheb kilekottide tegemiseks, poletleeniks, seda parem. Klab suhteliselt jubedalt, aga tooge siis vastuargumente.


Kuidas meie taimekoloogia paistab teiste maadega vrreldes?


Meil on taimekoloogias vhemalt kaks kllalt tugevat keskust: maalikool ja Tartu likool. Maailma mastaabis on meil pris hsti linud, paar meest, nagu Meelis Prtel ja Martin Zobel, muidugi ka kadunud Olevi Kull, paistavad ka maailma teaduses hsti vlja. Peale nende on hulk keskmikke, kelle hulka ma ka ennast arvaksin. Kui palju neid Eesti-suuruse riigi kohta olla saakski taimekoloogia on meil paremas seisus kui mnigi teine teadus, patt oleks kurta.


Kas midagi annaks teha, et taimekoloogiasse tuleks lipilasi juurde?


Vaatan alati kadedusega kontingenti, kes tungleb zooloogide ukse taga ning tahab uurida linde ja muid emotsionaalselt pnevaid asju. Meie uksele koputavad kige helgemad pead harva, aga viimastel aastatel on seda ikka vahel juhtunud. Mul on ks doktorant, Marina Semtenko, kellest loodan palju, ta pole kll judnud vga palju artikleid avaldada, aga kik senised on juba plvinud thelepanu. Seni on kuidagi ikka hakkama saadud: teadus pole vlja surnud, teadlasi on igast plvkonnast ja ju see nii ka edasi lheb.


Kas lipilaste hulgi vastuvtt on kvaliteeti halvendanud? Rahvuse seisukohalt tuleks ikka harida nii paljusid kui vimalik, olgugi et kigist ei saa tippteadlasi.


See on livsuhe: mida rohkem vastu vtame, seda vhem suudame thelepanu prata igahele, seda kehvemaks jb hariduse kvaliteet. Teisalt: mida rohkem haritud inimesi, seda loodetavalt tervem ja konkurentsivimelisem on hiskond. Parim on ikka kuldne kesktee, et tudengeid poleks liiga palju ja poleks ka liiga vhe.

Ma vtaksin vastu natuke vhem, sest mind hirib, et ei jua enam suulisi eksameid teha. Suulised eksamid on inimesele oluline harjutus iseseisvaks eluks. Pead enda eest seisma ja suuliselt vljenduma, selliseid vaimseid kkpingutusi on elus ikka vaja, kas vi lbirkimistel vi koosolekutel. Seda enam ei treenita.

Oma ppets olen olnud sihikindlalt vanamoodne ja konservatiivne. Olen pris vhe materjali teinud veebist allalaetavaks, illustratsioonid enne eksamit kll annan, ent loengus kasutan palju tahvlit. Korralikult koostatud konspekt teeb aine kodusemaks, selle viks alles jtta ja hiljemgi vaadata. Mulle see vanamoodne viis meeldib.


Milline vib taimekoloogia olla kmne vi kahekmne aasta prast?


Arvan, et lhema kmne aasta jooksul avanevad taimede uurimisel tiesti uued perspektiivid. Taimed osutuvad tunduvalt intelligentsemaks, kui seni arvatud. Tulevikus pole imelik rkida taimede kitumisest, seda terminit hakatakse kindlasti kasutama. Praegu vaid kaosena tunduv see, kuidas taimed koosluses asetuvad ja liiguvad saab mtte. Teine valdkond on seotud keemilise signaliseerimisega: allelopaatiaga, volantiilide ehk lenduvate madalmolekulaarsete henditega ja keemilise signaliseerimisega ldse. Taimede elu osutub seniarvatust hulga organiseeritumaks ja targemaks. Usun seal vga suurt progressi. Neid valdkondi vib olla teisigi.


Kui vaadata Eesti taimekolooge, mis viks tulevikus olla phimtteliselt teistmoodi?


Inglise keele osathtsus ilmselt suureneb. Ei usu samas, et hakkame valdavalt eestlastest koosnevale auditooriumile pidama loenguid ainult inglise keeles. Ilmselt lisandub aineid, mida loetakse inglise keeles, kuna ppejud on ingliskeelne vi on tegu ppekavaga, kuhu vetakse teistest rahvustest inimesi. Aga seda on juba praegu. Mina usun, et minu eluaja jooksul eestikeelne haridus ja kultuur psib, ma pole kuigi pessimistlik. Kirjanikud ju muudkui kirjutavad, maalermeistrid maalivad tiesti eesti keeles, teadlased rgivad omavahel eesti keeles (kui mni ksik vlja arvata), kuigi lkkides sisse ingliskeelseid vljendeid, suudavad nad luua tiesti eestikeelset teksti.

likoolihariduse korralduse vga phjalikesse reformidesse ma ka ei usu, nagu niteks totaalsesse e-ppesse. Palju lbusam on kokku tulla, kui vahtida loengut ekraanilt. Inimesed tahavad, et vahel ka nalja tehtaks, ja kust seda nalja Interneti vahendusel ikka saad. Elavat loengut pidades tulevad hoopis teistsugused mtted. Inimene on sotsiaalne loom ja usun, et loengu- ja seminarivorm jb. Olen likoolis igasuguseid imelikke asju ninud ja neisse rahulikult suhtunud ega ole kike kaasa teinud. Vast ei tee ka edaspidi.



Taimede evolutsioonilise koloogia professorit Kristjan Zobelit ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012