Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2007/11
pperada Luua metsas


Luua klje all vonkleb vrdlemisi pikk rohkete teabepunktidega pperada. Nagu sellele kandile omane, saab siin koguda tarkust meie metsade kohta.


Luua metsanduskooli ppemetskonna maadel avati pperada 2003. aastal. Sedalaadi mrgistatud teekond koos teabetulpadega oli siin olemas juba 1979. aastal, tollal valmistas raja ning koostas selle kohta tutvustava vihiku Luua metsakasvatuse petaja Helmut Taimre [3].

Ennekike tehti pperada siia metsandusppurite tarvis: petatakse ju Luual metsakasvatust ja metsabioloogia raames eri metsatpe, kasvukohatpidele iseloomulikke taimeliike ja muldi ning kirjeldatakse puistuid. Kuid rajale on oodatud loodust uurima ning oma teadmisi tiendama kik huvilised.


Ees ootab tsine ppematk. Matkateekonna alguse ja kaardiga teabetahvli leiab Luua puukooli ja arboreetumi parkimisplatsi servast. Siiasamasse juab vlja ka raja lpp.

4,6 kilomeetri pikkusel thistatud rajal on htekokku kolmkmmend teabepunkti. Neis on toodud metsakasvukohatbi asukoht ordinatsiooniskeemil, puistu takseerandmed aastast 2000, vaatekoha lhimbruses leviva mullatbi nimetus ja ka suuremate puude mtmed 2003. aasta andmete jrgi. Tahvlitelt leiab omajagu erisuguseid metsandussmboleid ja -termineid ning lhendeid: nende thendused tuleks siiski eelnevalt jrele uurida vi siis vtta matkale kaasa rada tutvustav trkis, kus kenasti kik vajalikud selgitused kirjas; rajatutvustus on kttesaadav ka Internetist [1].

Kel huvi pperada kohe tispikkuses lbida, peaks arvestama vhemasti nelja tunniga. Phjalikumaks uurimiskiguks tuleb varuda aga veelgi rohkem aega. Loomulikult saab sedavrd pikka rada lbida liguti.

Siinsele metsarajale tasub mne aja mdudes alati tagasi tulla. Vaid nii saab teada, mismoodi paistab mets eri aastaaegadel ja erisuguste ilmaolude korral vi hoopis mne(kmne) aasta prast, kui muutunud on puistu vanus ning koosseis.

Enamik puistuid, millest pperada lbi juhatab, asub laanemetsades (rajapunktid 23, 57, 9, 1112, 1518, 2428, 30) ja salumetsades (1, 4, 10, 1314, 22, 26, 29), kuid on ka soovikumets angervaksa metsaga (13, 23, 29), palumets mustikamnnikuga (19, 20), rohusoometsad madalsoo- (19) ja lodumetsaga (8) ning kdusoomets (21; vaata rajapunkte matkaraja kaardilt). Kuna Luua mets asub Vooremaa maastikukaitsealal, siis on tegu kaitsemetsadega.

Metsarajast kaugemale jvad vriselupaigad: vana jnesekapsakaasik (kvartali 21 eraldis 18), lodu ja kdusoo (kvartali 21 eraldis 17) ning Alfred Ilvese ettepanekul kaitse alla vetud knnapuude kasvuala (kvartali 24 eraldis 5). Metsateadlane ja Luua metsamees Alfred Ilves (19121995) rajas 55 aastat tagasi Luua puukooli ja dendropargi (arboreetumi). Ta oli loodusteaduste kandidaat, uuris metsakasvukohatpe, okaspuid ja nende vorme, tuulepesasid.


Vrpuuliikidest puistud. Raja esimene kolmandik tutvustab ppematkajatele mitut vrpuuliiki ning nende kultuurpuistuid. Neist lehisekultuur jb kohe raja algusesse. Tegu on vene lehise herindelise lihtpuistuga, millel seltsiks ka omamaiseid puuliike: arukased, saared, kuused. Umbkaudu 115 aasta vanuste lehiste hektari tvemaht on siin hinnatud 390 tihumeetrile.

Arboreetumi juurde viivalt teelt tuleb sna varsti vtta suund Luua poole, pperada kulgeb seejrel mda asfaltkattega siduteed. Silma hakkab teed palistav ning Luua pargist lhtuv looduskaitsealune tammepuiestee.

Sellel rajaligul, pigates maanteest paremale poole metsa alla, leiab eest sna thelepanuvrse le sajandivanuse naadisaariku (kvartali 22 eraldis 7). Teisiti on sedasorti kooslust nimetatud ka hiismetsaks.

Laialehistes salumetsades ehk hiismetsades kuulub puurindesse meil tamm, saar, vaher, jalakas, knnapuu, prn ja sanglepp. Sellised puistud on iseloomulikud lehtmetsavndile. Taigametsadele on omased aga okaspuud ja metsa hvimisel asendavad okasmetsi kitsalehised puistud, nagu kaasikud, haavikud, hall-lepikud ja pajustikud remmelgatest.

Olles viida jrgi pranud maanteelt maha vikesele metsarajale, juame jrgmise vrpuuliigi, siberi nulu kultuurpuistu juurde. Nulg on meie kuusest mnevrra aeglasema kasvuga; tema puidu kvaliteetki jb kuusele tublisti alla, mistttu nulu metsamajanduslik thtsus on viksem. Nulud on hinnatud ilupuuna ja ka julupuuna.

pperajal tuleb ette ka teisi ksikuna vi kultuurina kasvavaid vrpuuliike. Raja heksandas huvikohas leiab niteks selgituse hariliku ebatsuuga ning selle puistu kohta. Tegu on Phja-Ameerika taigast prit vga kiire kasvuga okaspuuga. Krgemad ebatsuugapuud ulatuvad siinses puistus pisut le kolmekmne meetri; metsamajanduslike arvutuste jrgi on too puistu kolmveerand sajandiga kasvatanud ligikaudu nelisada tihumeetrit okaspuitu hektari kohta. ht iseranis krget ebatsuugat vis mrgata juba pperaja algusosas maanteel kndides: teele paistab ra selgelt le metsa ulatuv kuusega sna sarnane krge puu (33 meetrit). Eesti kige krgem ebatsuuga kasvab aga Sangaste pargis Valgamaal: tema krgus ulatus 42,1 meetrini [2]. Luua vanim (istutatud 1916. aastal) ja krgeim ebatsuuga kultuurpuistu asub Prossa jrvele suunduva kaitsealuse tammeallee servas.


Sinililletammik, naadikaasik, lodusanglepik. Enne ebatsuugakultuuri ji teele veel mitu ppekohta. Nende seas sinililletammik, kus sirguvad juba sajandivanused tammepuud. Liitpuistule omaselt on siin kaks puurinnet, kus teises rindes laiub kuusk. Metsa all katab maapinda sna tihe tammelehtede kiht: siit leiab lehti ka veel eelmisest vegetatsiooniperioodist. Sedavrd kaua vtab tammelehtede kdunemine aega seeprast, et neis on rikkalikult parkainet. Paks varisekiht mullal ja tugev puudevari takistavad siin okaspuude looduslikku jrelkasvu ja psarinde ehk alusmetsa kujunemist.

Sammume umbes kolmekmne meetri krguse metsa all. See on salumets iseloomuliku liigirikka taimestikuga. Rohurinne on siin lopsakas, samblarinnet neb laiguti varjulisemates kohtades, kuid puhmarinne puudub tiesti. Naadikaasikus on puistu koosseisus nha arukaske, haaba ja saart, nende sekka on kasvama pandud mned ebatsuugadki. ppernnakut jtkates vib peagi mrgata, et astume kahe puistu piiri mda. Paremal kasvav mets erineb vasemal olevast pris mitme tunnuse poolest. Esmalt vanuseklassi lahknevus: vahe on peaaegu nelikmmend aastat. Teiseks puistu vormi erinevused: teest paremal laiuvas metsas on nha ks puurinne, vasemal on aga tegemist liitpuistuga. Lisanduvad kasvukohatbi jpt. erisused. Vasemat ktt ehk ida pool sirguvat laanemetsa tutvustab ka jrgmine ppepunkt.

Laanemetsad on salumetsadest pisut krgematel kasvukohtadel, liigivaesema rohurinde ja hreda samblarindega. Kunagi rajati siia tamme kultuurpuistu, kuid hooldamatuse tttu kasvasid arukased ja haavad neist le ning allajnud tammed on hooldusraietega vlja raiutud.

Laanemetsade hulka kuulub ka kuuendas rajapunktis mrgitud jnesekapsakaasik. Siinne kaasik on hsti hooldatud; see on 30 meetri krgune raiekps mets, kus tarbepuidu osakaal on suur. Teise rinde kuused soodustavad kaskedel okste laasumist. Sellised kasetved on hinnatud mbli ja vineeri toormaterjalina.

Matkateest vike pige paremale juhatab meid korrapraselt leujutatavasse lodumetsa. Peapuuliigiks on siin sanglepp, mille ks rahvaprane nimetus on lodulepp. Niiskuslembene taimestik kasvab siin hsti lagunenud madalsooturbal. Enamasti veega titunud ngu ja krged knnumttad loovad ainulaadse metsamaastiku. Vikesed veesilmad metsas on htlasi olulised joogiveekohad paljudele loomadele, samuti on need kohad sna liigirikka elustikuga. Paraku on looduslikus olekus (kuivendamata) suuremaid lodusid Eestis alles vaid kigest seitsmekmne hektari jagu.


Keskmised kmme ppepunkti. Et nha ht siinse kandi vriselupaika, tuleks heteistkmnenda ppepunkti lhedal paremale metsa sisse keerata. Umbes saja meetri prast peakski judma knnapuu kaitsealale: see asutati 1992. aastal Alfred Ilvese eestvttel ning 2002. aastal nimetati ka vriselupaigaks.

heteistkmnes rajapunkt juhib aga thelepanu arukase silikpuule. See on eelmisest metsaplvest kasvama jetud umbes viietihumeetrise tvemahuga 31 meetri krgune ja 70 sentimeetri jmedune arukask, kes on htaegu elupaik paljudele vana metsa haruldastele liikidele. Selliseid elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikke puid ja tkaid on hakatud nimetama elustikupuudeks ja raielangile tuleb neid jtta tvepuidu kogumahuga vhemalt viis tihumeetrit.

Kunagi rajatud kuusekultuuri teega peaaegu risti olevaid kuuseridu vib thelepanelikum mrgata jrgmises ppepunktis. Aja jooksul on seda kuusenoorendikku kehvalt hooldatud, mistttu ndseks on lehtpuud krgemaks sirgunud ja kuusk on jnud teise rindesse. Kunagise kuusekultuuri asemele on arenenud sinilillekaasik.

Lbides soovikumetsa, erivanuselise puistu ning sinilillemnniku ppepunktid, juame srjametsa endise palumnniku asemele kaevatud sgava karjri serval on nigela kasvuga sinililletammik ehk sarapuutammik ehk srjatammik. Sri thendab murdes vikest knnist vi kngast ja neid vibki leida vikestel oosidel, pndakutel, kuplite ja voorte lagedel vi nlvadel. Srjametsadel on nii salu-, laane- kui ka loometsade tunnuseid. Tegu on vrdlemisi liigirikaste ning omapraste metsadega, millel on ldiselt ka suur looduskaitsevrtus.

sna lhedal nelja maantee ristumiskohale jb raja seitsmeteistkmnes ppepunkt, kus juhitakse thelepanu pohla-jnesekapsa mnnikule. Tulles rajale suve teisel poolel, varjutab siin loodusliku alustaimestikku vrdlemisi krge kasvuga vikeseiene lemmalts. See on nide, kuidas vrliik vib muuta loodusliku metsaaluse ilmet ja plist taimekooslust.

le Kaiaverele suunduva maantee ning seejrel taas metsa alla minnes juame laanemnnikut tutvustava tulbani. Maastiku poolest jtkub ka siin rajapunktis mhn-oos: sellest pinnavormist on omal ajal kruusa vetud ja hiljem rajatud seljakust lbi maantee. Praeguseks on karjri servad kattunud taimestikuga.

letame veel korra tee, sedapuhku Luuale viiva maantee. Siit, madalsoolohuga mustikamnnikut tutvustava rajapunkti juurest vtab pperada suuna algusosa poole.


Arvukalt vriselupaiku ja krgeid puid. Matkateel edasi jalutades liigume sna lhedale Rdi rabale. Pris soo servale sattumiseks tuleb knata vasemale. Selle teeharu lpus on ppepunkt kdusoost. Soodele iseloomulik taimkate on siin asendunud arumetsade taimestikuga. Kunagi, enne kuivendust, oli Rdi raba keskosa siirdesooilmeline mnni-sookase segapuistu, raba servas levisid aga madalsookaasikud.

Mnevrra phja pool ulatub kdusoo servani vlja jrgmine vriselupaik. Selles kasvab arvukalt laialehiseid puuliike, on sammaldunud ja samblikega, vanu ja jmedaid puid ning omajagu lamapuitu. Mnelt vanalt lehtpuutvelt vib leida vriselupaiga tunnusliiki sulgjat hikut. Meil on see sammaltaimeliik veel sna laia levikuga, kuuludes siiski III kaitsekategooriasse. Euroopas ldisemalt on ta vetud aga sammalde punase raamatu ohustatud liikide loendisse.

Tolles vrispaigas on ppepunktiga esile tstetud ks pline saarepuu: tema krgus ulatub 29 meetrini ja tve lbimt 95 sentimeetrini. Saare lhedalt otse le metsasihi vaadates paistab ktte tema sugulase pensilvaania saare kultuurpuistu. Selle liigi kodumaa asub Phja-Ameerika ida- ja keskosas. Hariliku saarega vrreldes on pensilvaania saar mulla suhtes vhem nudlikum; tema lehed on laiemad, lhemad, tvi rmelisem, vrsed karvased.

Need saared le vaadatud, liigume jupike maad mda metsasihti, et siis taas paremale metsa alla knata. Ka see on vriselupaik: ligikaudu 140-aastane sinilillekaasik, mille keskmine krgus kndib 34 meetrini. Siin leidub iseranis rohkelt lamapuitu: sellele on tublisti kaasa aidanud eri aastatel le kinud tormituuled.

pperaja viimase neljandiku peale jb kuuse-kase segapuistu, kus veesooniku servas asuvas sulglohus kivad metssead vahel porivanne vtmas. Samuti on selle rajaligul teabetulbaga esile tstetud haavik ja kaasik rada on piiriks nende puistute vahel. hel pool teed kasvab raiekps hsti hooldatud sinilillekaasik, teisel pool ilusate tervete tvedega angervaksahaavik. Jrgmises, lehtpuunoorendiku ppepunktis on samuti tegu sinilillekaasikuga: srane kooslus on kujunenud loodusliku uuenduse kigus prast 1990. aasta lageraiet. Raja res noorendikus kidab thelepanu omaprase koorega puuderhm: need on ameerika haavad, mille noored taimed toodi siia kasvama Luua arboreetumist.

Raja lpuosas kulgeb tee taas lbi vriselupaiga. Siin on tegu eespool juttu olnud hiismetsaga, kus leidub erivanuselisi tammesid, knnapuid ja saari. Just looduskaitsealune knnapuu teeb siinse metsa huvivrseks: knnapuudega puistuid pole meil Eestis kuigi palju ja pigem on need vga haruldased. Kuna knnapuu annab looduslikult uuendust sna harva, on Luua metsadesse selle liigi puistuid rajatud ka katsetena.


Judnud taimla aia taha, suundume tagasi parkimisplatsile. Kui on aega, siis vib vaadata samas oleva taimla haljasribadel asuvaid taimi, arboreetumis kasvavaid liike vi minna Luua pargi ja metsanduskooliga tutvuma. Lhedal asub ka Prossa jrv, kuhu viib lbi dendropargi kulgev rada.


1. Keppart, Vello 2004. Luua metsanduslik pperada. Tartu. Internetis: http://www.luua.edu.ee/index2.php?menu=lehed&id=69

2. Relve, Hendrik 2003. Plispuud. Tallinn.

3. Taimre, Helmut (koost.) 1981. Luua metsa tpoloogiline pperada. Tallinn.



Vello Keppart
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012