Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 11/2002
Lindude pildistamine talvisel sdakohal

Lindude pildistamine on ks loodusfotograafia huvitavamaid harusid. Kuidas jdvustada lind fotole nii, et niteks rasvatihane poleks pildil nhtav vaid kollase tpina? Vimalusi on mitu: osta tugevam teleobjektiiv, hiilida lindudele lhedale vi meelitada nad sobiva sdaga enda juurde. Viimane moodus ongi kige lihtsam.

Talv on ideaalne aeg pildistada linde sdakohal, sest looduslikud toiduallikad on kesised ja metsaelanikud ei tle ra kergesti kttesaadavast toidust. Sdakohal saate ise valida mbrust, valgust, tausta ja isegi linnu asendit pildil.

Kige parem on hakata sdakohti rajama talve hakul, kui ilmad klmenevad ja halveneb loodusliku toidu kttesaadavus. Neid pole mtet seada sgavale metsa, sest linnud eelistavad kia metsa realadel. Kindlasti peab meeles pidama, et kord rajatud ja pikemat aega kasutatavat sdakohta tuleb toiduga varustada jrjekindlalt kevadeni, muidu vib see lisatoitmisega harjunud lindudele saatuslikuks saada.

Pildistamise eesmrgil peab jlgima mningaid eritingimusi. Et saada piisavalt valgust, pole mtet sdakohta paigutada puude alla vi metsasihile, kuhu pike paistab vaid pool tundi pevas. Parimad kohad asuvad raiesmiku vi metsavlu lunaserval, mis on pikesele peaaegu terve peva avatud. Isegi pilves ilmaga on seal tunduvalt rohkem valgust, kui puude all vi metsasihil. Alati on vimalus ka vlklampi kasutada, kuid madala talvepikese punakat valgust see ei asenda.

Jrgmisena tuleb leida mni oks vi puutvi, kuhu st kinnitada, olenevalt sellest, millist linnuliiki soovite pildile jdvustada. Tihaseid ja pasknre sobib pildistada samblikega kaetud lumisel oksal. Rhniliste fotodele klbab mdanenud puutvi. Vite metsast otsida mne huvitava kujuga oksa vi poolmdanenud puutve ning kinnitada selle soovitud kohta.

Kandke hoolt, et taustale ei jks midagi hirivat. Loomulikult ei thenda see taustal oleva puu raiumist. Vaadake lbi objektiivi ning sulgege selle ava soovitud suuruse jrgi, mida edaspidi kasutate 2,8, 5,6 vi 8,0. htlane pildi taust toob pildistatud objekti hsti esile.


Searasv vi pekk sobib sdaks kige paremini, seda nokivad peaaegu kik sulelised tihastest rhnideni. Peale searasva vib kasutada ka pevalilleseemneid ja tammetrusid. Pasknrid eelistavad neid pekile, seemneid svad ka leevikesed ja talvikesed.

Esialgu riputage he sdakoha mbrusesse umbes 15-meetrisele alale lindude ligimeelitamiseks kolm kuni viis pekitkki. Paari-kolme peva prast jtke neist alles pildistamiskohta oksale vi tvele kinnitatud pekk.

Mitme sdakoha abil saate binokliga eemalt jlgides kindlaks teha linnuliigid, kes vaatluskohas elavad. Niteks rhnid on territoriaalsed linnud: nad toituvad vaid teatud piirkondades. Kui olete les seadnud ainult he vi kaks sdakohta, ei pruugi te rhni tabada. On olnud juhuseid, kus hes kohas kib emane hallpea-rhn ning teises isane, sama kehtib ka suur-kirjurhni kohta.


Seejrel seadke les varjetelk, kuhu saate kaameraga peituda. Telk asetage sdakohale nii lhedale, et aken oleks umbes objektiivi lhima fokuseerimiskauguse piirkonnas. Olen kasutanud 400 mm objektiivi, mille lhim fokuseerimiskaugus on 3,5 m, seega pstitan varjetelgi 45 meetri kaugusele sdakohast. Sellest kaugusest piisab, et mahutada kaadrisse suur-kirjurhn vi pasknr. Ka tihastest saab selliselt kauguselt pris korralikke pilte. Olen proovinud telgi pstitada ka kolme meetri kaugusele, kuid see muudab linnud vga revaks. Nad lendavad sdale, haaravad sealt paar nokatit ning kiirustavad kaugemale oksale, et toidupala lpuni sa.

Kui teil pole spetsiaalset pildistamise varjetelki, siis peab kik avad, kaasa arvatud ka selle akna, kust objektiiv vlja kib, hoolikalt riidega katma. See aitab peita fotograafi, keda linnud vivad lbi avatud telgiakna nha.

Ainuke visuaalne sidevahend vlisilmaga on kaamera pildiotsija. Philine t tuleb teha krvadega. Vaikselt istudes on hsti kuulda, kui lind sdale maandub. Tihased on sdakohal pris lrmakad, nende tulekut kuuleb juba varakult. Et kadreerida, tuleb aeg-ajalt liigutada kaamerat koos objektiiviga, seda tehke aeglaselt ning parem siis, kui lind nokib sta. Sel ajal on nende thelepanu koondunud toidule. Samuti vib sulelisi alguses ehmatada katiku klps, kuid paari korra jrel harjuvad nad selle heliga.

Olen kasutanud tavaliselt kahte varjetelki. he ndala jooksul pruugin ht ja jrgmisel teist. Varjetelgiks sobib ka paarkmmend aastat vana tavaline presendist telk. Loomulikult vib osta ka just pildistamiseks meldud varjetelgi, kuid siiani olen presenttelkidega ilusasti hakkama saanud.


Hid pilte pole loota korraliku kolmjalata isegi siis, kui kasutate stabilisaatoriga objektiivi. Peale kolmjala lheb tarvis ka kuul- vi videopead, mille klge kaamera koos objektiiviga kinnitada. Videopead on kergem ksitseda ja see annab kaamerale kindlama toestuse. Videopea head omadused tulevad eriti esile siis, kui tekib vajadus muuta kaadri paigutust. Kaamerat saab videopea abil liigutada vaikselt nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.

Objektiividest sobivad 300 mm ja vimsamad teletorud, sest viksemad sunnivad varje seadma sdakohale liiga lhedale ning siis ei julge peale rasvatihaste sinna keegi maanduda.

Vlklampi kasutage titevalgusena eriti pilvise ilma korral. Vlklambi vlkevimsust peaks saama vajaduse korral muuta. Titevalguse andmiseks tuleb vimsust vhendada umbes 1,7 x, et vlklamp poleks pevavalgusest le. Lisavalgus paneb linnu silma srama. Kuidas aga vlklampi kasutada, kui peale objektiivi ei paista midagi telgist vlja? Selleks peab muretsema pikenduskaabli, millega hendate vlklambi kaameraga ning kinnitate valgusallika telgist vlja. Niteks klambriga telgivaia klge, nii et lamp on aknast vljas. Kui aga vlklampi pole, siis vib proovida kasutada reflektoreid, mida on kige lihtsam ise fooliumist valmistada.

Lplik pilt sltub suuresti fotograafi ngemusest ja kogemusest. Siinsed soovitused on tegelikkuses jrele proovitud, kuid igaks, kes lheb metsa ja sdakohal linde pildistab, avastab kindlasti uusi vimalusi, kuidas huvitavaid fotosid saada.


Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, teeb koostd Eesti ja vlismaa vljaannetega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012