Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/12
Kurisuauk Misamaa klas


Mulle nidati kurisuauku Rakke vallas Misamaa klas. Tsi, ega nha polnud midagi: auk oli pllukive tis veetud. Kevadel pidi sellesse auku sna suurelt alalt Emume nlvadelt voolama hulk vett ja kaduma keerisena maa sisse.


Misamaarahvas teadis kurisust rkida palju huvitavat, kohati lausa uskumatuid lugusid.

Tavaliselt suurveeaegu kogunes sinna lohku vesi, ei olnud keerist ega midagi, siis aga lhed teisel peval vaatama ja selline keeris, et ajab hirmu nahka, kohe kohises, kui vesi lks. (Avo Joonuks, 60 a.)

Klanaised pesid kurisuaugus pesu. kki pesukurikas kadunud. Hiljem tuli sama kurikas Tammiku jrves vlja. (Vilma Reinlo, 87 a.)

Suurveeajal olid lutsud kurisuaugu kaudu Tammiku jrvest pldudele ujunud. Kui vesi taganes, jid kalad pllulohkudesse lksu, ema kis neid sealt pdmas. (Avo Joonuks)

Praegu on kurisuaugu neeluava sna augu servas, varemalt oli sna augu keskel (Heino Joonuks, 71 a.)

Kui kisin esimeses vi teises klassis, viis onu Heino mind kurisuauku vaatama. Suur keeris oli ja kohises. Heino hoidis mul kvasti kest kinni, et ma liiga lhedale ei lheks. Hiljem olen seda mitu korda ninud. Viimase kmne aasta jooksul ei ole veekeerisest kuulnud, arvatavasti on maaparandus veed ra tmmanud. (Lembit Hiie, 44 a.)

Kurisuaugu servas oli umbes poolemeetrise lbimduga peaaegu mmargune ava, kust vesi alla voolas, nd on ks suur kivi otse sellele avale lkatud, kivide mbrus praegugi veel puhtaks uhutud. Kllap leiaks avause sna lihtsalt jlle les, kui see kivi ra veeretada. (Lembit Hiie)

Kolhoosiajal uuriti, kuhu see vesi kaob. Vrviti puupulgad punaseks ja visati keerisesse. Hiljem leiti kik pulgad Tammiku jrvest les. (Avo Joonuks)

Paar aastat tagasi oli naabrimehe traktor august mnikmmend meetrit eemal pllul lbi vajunud. (Avo Joonuks)

Kommenteerib geoloog Hella Kink


Geoloogiliselt on Pandivere krgustik alusphjaline jlahkmekrgustik, mille pinnamood kujunes peamiselt viimase mandrij kulutaval toimel. Misamaa-Tammiku paikneb selle krgustiku lunanlval Rakke vallas.

Krgustiku alusphja (lubjakivi) lbivad rohked lhed, rikkevndid ja rgorud. Mnes kohas on karsti intensiivset arengut soodustanud huke pinnakate. htekokku on Lne-Virumaal teada pisut le paarisaja (208) karstiala ja ksikvormi.

Pandivere lunanlval ja jalamil paiknevas Rakke vallas on karsti aga vhe. Ainuke karstiala Jaala karstivli jb Rakkest kirde ja loode poole. Allikaid vib leida ainult Onga ja Salla je alguses.

Mainitud kurisuaugust umbes neli kilomeetrit kagus on Pandivere krgeim koht: Emumgi (absoluutkrgus 166,8 meetrit, suhteline krgus 79 meetrit). Tegu on Salla voore peal laiuva oosiga, mille pinnakatte paksus ulatub 45 meetrini. Jrelikult on karstivormid siin vlistatud.

Ligikaudu pool Pandivere krgustiku nlvadel maasse infiltreerunud veest vljub nlvadel allikatena, millest thelepanuvrsemaid on 92. Krgustiku nlvadel avaneb vesi langeallikatena, jalameil tusuallikatena, kuna avanev phjavesi on surveline.

Misamaa-Tammiku piirkonnas avaneb arvukalt tusuallikaid, mis on tekitanud sgavaid lehtreid. Prast maakuivendust avanesid Tammiku allikad tihtipeale kraavides. Misamaa (Otsa) allikad asuvad Onga je paremal kaldal Otsa talu juures. Kohati avaneb Onga jkke suubuvate tusuallikate vesi kuni kolme meetri sgavustes lehtrites. Seega: kirjeldatud lehter on tusuallikas, mis maade kuivendamise tagajrjel ttab ajutiselt.



Mart Priks
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012