Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/12
Looduskaitse listamise ja ignoreerimise keerulisel teel

Hans-Voldemar Trass on sndinud 2. mail 1928 Tallinnas. Lpetas 1952 Tartu likooli bioloogina ja 1953 Tartu muusikakooli lauljana. Olnud 19551993 Tartu likooli ppejud, 19561991 taimesstemaatika ja geobotaanika kateedri juhataja, alates 1971 professor, 1975 Eesti teaduste akadeemia liige, 1993 emeriitprofessor. Kaitses bioloogiadoktori vitekirja 1969 Leningradis (Eesti lihhenofloora anals). Viibinud vlitdel Eestis ja naabermaades, Koolal, Taimril, Uuralites, Kaug-Idas, Lne- ja Ida-Siberis, Kanadas jm. Uurimusi lihhenoloogia, geobotaanika, koloogia, loodukaitse ja teadusajaloo alalt. Avaldanud publitsistikat ja reisikirju, samuti mlestused ksi ja hes (2002) ning venekeelse monograafia geobotaanika ajaloost (1976). Eesti looduseuurijate seltsi president 19641973 ja 19851991, alates 1991 aupresident, Tartu linna aukodanik 2006. aastast. 19781988 UNESCO programmi Inimene ja biosfr Eesti rahvusliku komitee esimees. Saanud Eesti teaduspreemia 1982 ja 1996. Mitme rahvusvahelise teadusseltsi liige, Venemaa loodusteaduste akadeemia vlisliige, rahvusvahelise lihhenoloogia assotsiatsiooni Achariuse medali laureaat.

Oleme Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) majas, mille silimises on sul vga suur osa. Kas LUSil on tnapeval veel kohta?


LUS on natukene kummaline organisatsioon. Ta on helt poolt teaduslik ja akadeemiline selts kigi sellele iseloomulike tunnustega. Teiselt poolt on ta aga rahvalik: seltsi loodushuviliste usaldusmeeste hulk ulatub pooleni kikidest liikmetest.

Selleprast on LUS ka natuke hbriidne. helt poolt range teaduslikkus: eestikeelsed vga sisukad aastaraamatud; teisalt pab selts olla rahvaprane, kas vi oma loodusvaatluse juhenditega, milliseid on ilmunud palju. Looduskaitse selts, meie ssarselts, on puhtam ja tema tegevuse puhul mingit kahetimistmist pole: ta teeb edukalt looduskaitse propagandatd, pretendeerimata teaduslikkusele.

Isegi LUSi juhatuses on kahtepidi tegevuse mtestamist ja vrtustamist. Omaaegne seltsi president Tnu Mls, kes on vga tark mees ja tegi palju LUSi heaks, oli seisukohal, et LUS on akadeemiline selts ja selleks ta jgu. Ta ei toetanud he seltsi varasema esimehe, tleme siis vlja, et minu taotlust: selts peaks sekkuma looduskaitse pevaprobleemidesse, olema aktiivsem loodusteaduste ja kultuuri vahemees, avaldama ringkirju, vtma sna looduskaitse pevaprobleemide kohta. Neid jtkub looduskaitses teatavasti rohkesti. Mlsile see asi hsti ei istunud. Kaklema me ei linud, aga vahetevahel tuli sellest juttu.

Olen senini veendunud, et hoolimata oma kahetisusest peab LUS tegelema ka looduskaitse pevaprobleemidega. LUSi liikmeskonda kuulub kmneid akadeemikuid ja professoreid, oma eriala parimaid tundjaid. Nende vaimset potentsiaali on kindlasti vaja ra kasutada ka praktilise looduskaitse probleemide tstatamiseks ja lahendamiseks.

Mida viks looduseuurijate selts anda looduskaitsele?


Niteks Natura 2000 alade piiride ja vrtuste kirjeldamisel olid LUSi liikmed hed aktiivsemad. Aga nad ei mrgi iga kord endale otsa ette, et nad on LUSi liikmed, aga hingeliselt ja faktiliselt on tegu LUSi liikmetega.


Kuidas hindad Natura 2000 osa vi olulisust Eesti looduskaitses?


Minu arvates saaksime ilma Natura 2000 ka hakkama. Natura 2000 printsiibid on kigile Eesti looduseuurijatele selged, mistetavad ja ammu rakendatud, mne erandiga. Natura 2000 on veidi kiirustades tehtud projekt. Mina otseselt sellest osa ei vtnud. Aga ma ngin krvalt ja mnel retkel kaasas olles, kuivrd kiire oli neil inimestel, kes kirjeldasid Natura-alasid. Seetttu oli neil tdel kahjuks mnikord pealiskaudsuse pitser man. See ei olnud tingitud nende inimeste kvalifikatsioonist, vaid sellest, et nad pidid kiiresti tegema, et ette nhtud ajaga vlja tulla.

Hoolimata kiirustamisest tehti Natura 2000 alade kirjeldamisel hsti suur t ra, leiti palju vriselupaiku ja avastati varem teadmata vriselupaiku, kontrolliti mdunud aegadel avastatud rariteetide leiu- ja kasvukohti ning elupaiku jne. See lisas meile teadmisi Eesti loodusest. Kuid ka Naturata oleksime nende koosluste ja liikideni judnud, kuigi natukene hiljem. Raha pani kiirustama, eriti kui see tuli pratu rikkast Brsselist.


Otsustajate hulgas kipub levima arusaam, et kui nue tuleb krgemalt poolt Euroopa Liidust, siis on tal kaalu, aga kodumaiste ekspertide arvamusi ei veta vahel kuulda.


Seda suhtumist vib testi mrgata. Aga see on mulle kui vanemale inimesele nii tuttav: Moskvast eldu oli ksuks, ja Eestis vlja meldu oli sageli kahtlane. Julgustkiks oli 1957. aastal Eerik Kumari, Jaan Eilarti, Karl Eichwaldi ja Karl Orviku algatatud liikumine, ergastamaks Eesti looduskaitset ja loomaks mitu uut looduskaitseala. See oli sisuliselt vljapaistev patriootlik tegevus.

Praeguseks on meil asutatud kmneid kordi rohkem territoriaalseid kaitsealasid, kui oli viiskmmend aastat tagasi. Peale rahvusparkide, loodus- ja maastikukaitsealade on loodud ka hoiualad, on kaitstavad vriselupaigad, elupaigatbid, psielupaigad, Natura-alad jt., rkimata sadadest kaitstavatest elusa ja eluta looduse ksikobjektidest. Looduskaitse vormide ja tpide paljusus on silmapaistev, kuid pole veel selge, millised neist ELis selale jvad, eriti kui Brsselis mrgatakse mingisugust isepisust, originaalitsemist, mis erineb ELi direktiividest.

Arvan, et looduskaitse liikumine areneb Eestis esialgu valdavalt laiuti. Luuakse uusi kaitsealasid, ent piirdutakse peamiselt nende nimetamisega, lhikese pealiskaudse kirjeldamise ja piiritlemisega. Phjalikuma uurimiseni on jutud harva. Kllap jutakse ka kunagi, aga selleks ajaks on kaitsealadel toimunud juba suured muutused, need on tundmatuseni teisenenud. Antropogeensed protsessid Eesti looduses toimuvad erakordse kiirusega. Niteks teliste loopealsete pindala on meil vhenenud seitse-kaheksa korda, puisniitude oma kmme korda. Muutuste ajaline kiirus oleneb muidugi niidu-, metsa- vi sootbist. Niteks lammi- vi soostunud niit vsastub niitmata jtmisel mitu korda kiiremini kui paluniit.

Jlgin oma suvekodu lhedal niidulappi ning olen theldanud, et kmme aastat tagasi lpetatud niitmise tttu on praeguseks vsastunud viis protsenti niidu pindalast. Vsastumine thendab aga suuri muutusi, eesktt degradatsiooni niidu kogu elustikus.


Kaitsealad, eriti vikesed, on ju vhemasti arendajatele pinnuks silmas, takistavad tisehitamist ja metsa mahavtmist.


Jah, pinnuks silmas oli muuseas arendajatele ka hoopis suur biosfri kaitseala. Avalikkus teab, et mrus, millega otsustati Lne-Eesti saarestiku biosfri kaitseala kehtetuks tunnistada, veti vastu 17. augustil 2006. Peaaegu poolteist aastat tagasi. Meie loodusteadlased eesotsas Hiiumaa inimestega said sellest teada tnavu novembris. Selle mruse vastuvtmist mjutasid kahtlemata senini anonmseks jnud rikkuritest arendustegelased.

Kui selle mruse vastuvtmine meie valitsuses polnud juhuslik ega erandlik eksitus, siis oli see hoolimatu otsustus, mis mjub Eesti looduskaitsele negatiivselt. See nitab Eestit halvas valguses, sest Eesti ignoreerib UNESCO loodud biosfri kaitseala programmi. 1990. aasta algul UNESCO-lt saadud biosfri kaitseala sertifikaat kehtib siiani. Ma ei tunne hsti rahvusvahelist igust, aga mul tekib kahtlus, kas mitte UNESCO vlja antud sertifikaat pole limuslik piirkondlike, biosfri kaitseala puudutavate seaduste le. Igal juhul, kui see akt sooritati teadlikult, kiki tagajrgi arvestades, oli see pahatahtlik samm. Eesktt kohalike loodusuurijate ja -kaitsjate suhtes. Piirkondlik sihtasutus Biosfri programm ttas edasi, nad ei teadnud sellisest sammust hkagi.


Mis meie looduskaitses on praegu hsti?


Positiivseid niteid vib tuua palju. Ma ei tahaks tekitada muljet, et ma olen vanameelne negativist. Ma nen Eesti teaduses ja looduskaitseliikumises palju head, mis jaguneb kaheks suureks rhmaks.

Esimene on teooria, bioloogia ja koloogia teoreetiliste ksimuste krglahendamine, mis vhemalt kaudselt puudutavad looduskaitset. Meil on selles valdkonnas suuri edusamme, tunneme palju paremini oma faunat ja floorat ning seenestikku, kogu meie eluslooduse liigilist ja koosluslikku mitmekesisust ja meetmeid, mida on vaja rakendada selle erakordse biodiversiteedi kaitseks. See kehtib ka peaaegu kikide loomarhmade kohta, kuigi osa loomarhmi on jnud tagaplaanile, mis on seletatav nende rhmade suuruse ja uurijate vhesusega. Meie elustik on hirmus liigirikas, eriti putukamaailm, ja selle uurimine paneb meie entomoloogid endiselt proovile. Meie koloogid on rahvusvaheliselt tuntud, avaldavad kmneid tid autoriteetsemates rahvusvahelistes ajakirjades, nende tde tsiteeritus ulatub sadadesse ja tuhandetesse. Looduskaitsebioloogia sammub tusuteed.

Teiseks, looduskaitse praktika. Selles vallas on edusammud justkui tagasihoidlikumad, sest nagu ma tlesin, nimetamisest on vhe. Aga igale laiuti arenevale tegevusele peab vltimatult jrgnema svenemine, tegevuse staadium, mille tulemusi ja tagajrgi vime juba julgelt nimetada tegevuseks looduskaitseteaduse vallas. Selle arenemisjrgu saabumise esimesi mrke on juba tunda. Kaitse-eeskirjade vorpimine ja uute kaitsealade juurdenimetamine hakkab aeglustuma. Piret Kiristaja ja Uudo Timmi andmeid arvestades on meil praegu 348 loodus- ja maastikukaitseala.

Ootan aega, kus uued noored jud tormaksid kaitsealadele ja asuksid neid ssteemselt uurima. Praeguse uurimise tase on mosaiikne: htesi alasid kohati uuritakse, uurija huvide alusel vi tellimistna. Teised, sageli need, mis nuaksid seda hdaprast, intensiivselt toimuvate antropogeensete vi looduslike protsesside tttu, jvad pikkadeks aastateks oma aega ja uurijat ootama.


Kust need uued uurijad tulevad? Looduse tundmine kipub vist kehvemaks minema?


Ma ei oska mta, kas on see kehvemaks jnud vi on samal tasemel. Mned mrgid nitavad, et linnastumise tttu on meie noorte teadmised loodusest testi nigelamad kui niteks 2030 aastat tagasi. Seda olen kogenud, kui olen juhendanud noorte ekskursioone Taevaskojas, minu meelispaigas. Ei tunta ra isegi rasvatihast, rkimata teistest. Viimati, kui metsas hte rhma juhendades hlitses kitselt mustrhn kii-kii-kii, arvasid lapsed, et see on mingisuguse kiskja hvardushd ja tmbusid kru. Rahustasin neid, et see on meie metsade uhkus mustrhn, keda on kuulda mitme kilomeetri kaugusele. Lapsed rahunesid, mina nitasin neile teatud uhkusega mni aeg tagasi avastatud linnu pesapuud. Linnastumine mjub meie looduse tundmisele halvavalt.

Teiseks olen mrganud, et kmme aastat tagasi jlgisin vaimustunult, et ehitatakse laudteid rabadesse kll on mugav minna. Kndisin ise mitmes rabas, kuigi oli soov eemalduda laudrajast, aga taltsutasin ennast, et nii ei tohi. Nii kaotasin tunnetuse, mis valitses mind telises, laudteeta rabas. Ma muutusin hetkeks pealiskaudseks loodusnautlejaks. Vaatasin, et ne: valge nokkhein, seal rabakas, seal vist maralehine huulhein, ei ne hsti, laudteest mitu meetrit eemal, mis sest, las ta jb sinna kndija pilgule avastamata. Nii teevad nd tuhanded inimesed, nad saavad mda laudteid kies pealiskaudse mulje loodusest. Ja sellega nad rahulduvadki. Peaks ikka leidma vimalusi sumbata rabas, lodumetsas. Muidugi juhenduse all, metsikult liikudes vib loodusele kahju tuua.


Pealiskaudne ngemine on siiski parem kui ldse mitte.


Jah, kindlasti. Aga kui see asendab svenenud vaatlemist, tundmist, kogemust ja kogumist, siis on didaktiline mju vike ja laudtee mju isegi nrgalt negatiivne. Ma pole laudteede vastu, vimalik, et neid peab kuhugi veel juurde rajama. Kindlasti peab. Aga arvan, et piirile on ligi jutud.


Tnapevasele inimesele tahetakse loodus kergesti kttesaadavaks teha, ta mugavalt looduse keskele viia. Kuidas loodust siis teistmoodi tutvustada?


Siin tuleb leppida paratamatusega, et on pealiskaudseid inimesi, kes suhtuvad loodusesse plgava kskiksusega, ja on inimesi, loodetavasti tuhandeid, kes tahavad minna svitsi looduse nautimisel ja tunnetamisel. Mlemale rhmale nendest inimestest, nii kskiksetele kui ka loodustundlikele, tulevad abiks meie seltsid ja liikumised: looduseuurijate selts, looduskaitse selts, Eestimaa looduse fond, roheline liikumine jt.


Mis viks olla Eesti taimkatte uurimisel ja kaitsel olulised eesmrgid?


Olen lugenud Kiira Aaviksoo artikleid taimkatte kaugseire kohta ning need on rgitanud mind sna vtma. Leian, et tuginedes kaugseirele, tuleks tstatada Eesti taimkatte uue kaardi koostamine ajakohaste, uusimate meetoditega. Klassikalisi (praeguseks aegunud) transektmeetodeid rakendasime 1950ndatel Setu- ja Raplamaal Erast Parmasto ja Vino Lastinguga, kies 10 10 km ruudud jrjest lbi ja pannes kirja iga mrgatud muutuse taimkatte struktuuris ja koosseisus. Uus taimkattekaart peaks olema koostatud hoopis tpsemaid ja moodsamaid meetodeid rakendades. Eesti taimkatte kaardi koostamisest Lippmaa, Vaga ja Laasimeri juhatusel on mdunud le poole sajandi. Arvestades suuri muutusi taimkattes, oleks viimane aeg hakata koostama uut kaarti, mis fikseeriks praegusaegse seisu Eesti taimkattes. See oleks ka limalt thtis t looduskaitse seisukohalt.

Taimkatte kaitsel on senisest olulisem rikutud looduse taastamine. Seda oleks vaja rohkem ja heldemalt toetada: rikutud tehismaastiku rekultiveerimist, ammendatud rabade ja siirdesoode taastamist, vsastunud-kinnikasvanud niitude taastamist, raiesmike rekultiveerimist jne. Me ei taha, et meie niitudel, nmmedel, lamminiitudel, lodumetsades kulgeksid negatiivsed protsessid. Ei taha, et nad vsastuksid-metsastuksid, et rariteedid meie faunast ja floorast kaoksid jne.

Eesti inimene peab olema looduses toimuvate protsesside kindel valvaja, pidama silmas nii positiivset kui ka negatiivset ning sekkuma vajaduse korral, kus vaja. See on mu meelest thtis punkt.


Oled Tartu likooliga mitmesugusel moel olnud seotud ndseks tpselt 60 aastat. Mis tnapeval on loodusteadustes teistmoodi kui niteks Su algusaegadel?


Kige olulisem on see, et nukogude ajal oli suur sndmus, kui meil ilmus mingisugune eestikeelne teaduskogumik. See oli mrkimisvrne, kui ilmus meie Actade uus kide. Eriti suur sndmus oli, kui meil nnestus avaldada Nukogude Liidu keskajakirjas vi konverentsi kogumikus. Erakordne oli see, kui kutse korras avaldati midagi vlismaal, Ameerikas, isegi Natures. Kui ilmusid vlismaal meie autorite raamatud, nagu Viktor Palmilt vi Atko Virult, olid need erakordsed sndmused.

Praegu on erakordne vaid see, kui nnestub avaldada kige tsiteeritumas ajakirjas Natures. See teade juab hetkeks isegi eestikeelsesse ajakirjandusse. Aga see unustatakse kiiresti, see pole eriline mrk.

Eriline oleks see, kui ks meist saaks Nobeli preemia. Eesti teadlastest viksid kandideerida praegustest noorest plvkonnast minu muljete kohaselt (ma ei nimeta kll nimesid) kolm-neli teadlast. Seda ma poleks julgenud 15 aastat tagasi ennustada. Jlgides praegust Eesti loodusteadust, julgeksin seda oletada. Loodusteaduste, nii rohelise bioloogia kui ka geenitehnoloogia krget taset on mrgatud ka rahvusvaheliselt.

Aga sa ksisid ainult looduskaitse kohta. Ma pole ju erialalt looduskaitsja, vaid ainult bioloog (naerab).


Aga ikkagi miks sa ldse oled nii gedalt loodus- ja keskkonnakaitse ksimustes sna vtnud ja kirjutanud? Nagu ise tlesid, oled ju geobotaanik, koloog, lihhenoloog, teadusloolane.


Selleprast, et ma armastan Eestit, eesti keelt ja Eesti loodust. Kik mis juhtub Eesti looduses, kauneimas maailmas, puutub minusse. Isiklikult. Kui see oleks vimalik, soovitaksin sul ksida professor Johannes Piiperilt, zooloogilt ja evolutsionistilt, miks ta looduskaitsega tegeles, ja esitada samalaadne ksimus professor Teodor Lippmaale, koloogile ja biokeemikule, Eerik Kumarile, ornitoloogile, ning teistele Eesti looduskaitse kunagistele korfeedele, ja sa saad ligilhedaselt samasuguse vastuse selleprast, et Eesti looduse saatus oli nendele otsustav tegevusajend. Nii ka mulle, selle vahega, et vljendusin emotsionaalsemalt. Ma hindan krgelt inimeste emotsionaalsust, isegi praegu, vanurina. Ma ei salli klma arvestajalikkust ja egotsentrismi, nii eneses (kui see ilmneb) kui ka ennast mbritsevates.


Lpetuseks pisut ka samblikest.


Samblikke ma armastan endistviisi, aga enam ei uuri. Mul oli mdunud aasta lpus kaks silmaoperatsiooni ja see tmbas samblike uurimisele kriipsu peale. Viimane t ilmus mitu aastat tagasi. Aga nneks on juurde tulnud hulk noori uurijaid, kellest on sirgunud vga vimekad lihhenoloogid. Nad ei tegele ainult samblike sstemaatikaga, vaid ka koloogiaga, samblike geograafia ja lihhenoindikatsiooniga, niteks Piret Lhmus, Inga Jriado, Ave Suija, Lauri Saag jt. Tundub, et samblikuteadus on Eestis kindlates ktes.



Akadeemik Hans Trassi ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012