Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Pisikesed inimkaaslejad EL 2007/12
Puukoi ehk toonesepp nrib puitu ja tekitab ebausku

Kui armastate muretseda koju vana mblit, peate arvestama vimalusega, et sellega koos tulevad majja toonesepad kuivast puidust toituvad vikesed mardikad. Pealtnha soliidse mbli vivad nad olla seestpoolt nii lbi uuristanud, et hel peval pudeneb see peeneks puruks.

Toonesepad ei nri vrsket puitu. Et toit muutuks neile suupraseks, peab see seisma aastaid, isegi aastakmneid. Nd, pimedatel htutundidel, on paras aeg vaadata toas ringi ning thelepanelikult uurida vana kummutit vi diivanit. Kui leiate sellest justkui puuriga tehtud pisikesi auke, siis teadke, et ka teie mblis elavad toonesepad. Mblit nrides satuvad tugud kergesti ka mbliga kokku puutuvatesse hoone puitkonstruktsioonidesse.

Neid mardikaid tundsid hsti juba meie esivanemad. Mardika nhtud vi kuuldud tegevuse jrgi on neile antud le kmne rahvaprase nime. Puukoi viitab nrimisele ja nestamisele, puutuk mrgib putuka vastsestaadiumi, tiksutaja vi toonesepp viitab mardikate tekitatud helile. Toonesepp ongi nende mardikate kige levinum ja htlasi teaduslik nimetus.


Elukik. Valmikud on vikesed 2,56mm pikkused mustad vi pruunid rulja kehaga mardikad. Emane muneb pisikesed, umbes 0,3 mm lbimduga munad hekaupa sobiva puidu pinnale, pragudesse, vanade vljumisavade lhedusse vi mujale varjatud kohta. On arvatud, et toonesepp muneb ksnes sellisele puidule, mis sisaldab niiskust vhemalt 12%. Selleks peab suhteline huniiskus puidu mber olema ligikaudu 60%. Tuleb aga arvestada, et pranda lhedal on hk alati niiskem kui krgemal hus mdetud, eriti halva soojusisolatsiooni puhul. On arvatud, et kuivemas puidus vastsete areng kll aeglustub, kuid nad ei hukku. Eestis tehtud vaatlused nitavad, et toonesepad tavatsevad asustada elamute puitkonstruktsioone, mida on mnda aega kahjustanud vesi vi liigniiskus. Eriti sobivad neile vahetult mrile asetatud konstruktsioonid palgid ja talad, kuhu pseb ligi niiskus, niteks veetorudeta rstastest pritsiv vihmavesi.

Kokku muneb emane kuni 80 muna. Nelja-viie ndala prast kooruvad munadest usja kehaga vastsed, kes lbi munakesta kohe puitu tungivad. Kuna kuivanud puit on vga energiavaene toit, kulub tugul kasvamiseks neli-viis aastat. Vastne nrib puitu umbes 1 mm lbimduga kike. Tema tegevust reedab valkjas tolmutaoline nripuru, mida kikudest vlja lkatakse nnda pudeneb see prandale vi seinapalkidele.

Kui nnestuks vaadata kigu sisse, neksime seal 46 mm pikkust valkjaskollast veidi kverdunud kehaga vastset ehk tuku. Enne nukkumist nrib vastne end peaaegu puidu pinnani. Kuue kuni kaheksa ndala mdudes vljub nukust mardikas, tavaliselt suvekuudel, harvemini talvel. Noor mardikas nrib end puidust vlja, sellest jb jrele nn. vljumisauk ehk vljalennuava. Mida vanem on mbliese vi puitsein, seda rohkem vljalennuavasid sinna aja jooksul on tekkinud.

Paljudel putukaliikidel asuvad valmikud prast koorumist toitu otsima, et jrglaste soetamiseks energiat koguda. Toonesepal pole seda vaja teha: vastne on talletanud oma kehasse piisavalt toitaineid tiskasvanud mardika elutegevuseks 34 ndala jooksul. Et tiskasvanud mardikad ei toitu, vivad nad kohe asuda partnerit otsima. Emane liigub vhe, istudes selle asemel kigus ja tekitades peaga vastu kigu seina les pidevat tiksuvat heli, et isane kuuleks ja kohale lendaks. Inimesed on seda heli nimetatud ka surmakellaks, tegelikult on see aga hoopis kutse pulmapeole. Vaikselt vana puumaja toas istudes vite teiegi sattuda selle kutse tunnistajaks.


Liigid. Inimesele on kige tlikamad need liigid, kes tegutsevad hoonete sise- ja vlisseintes. Toonesepad suudavad tungida ka vga kvadest puuliikidest valmistatud mblisse, kuid siiski mitte kvematesse troopikapuitudesse. Kige suuremat kahju teeb enim levinud mbli-toonesepp (Anobium punctatum). Suur kahjur on ka suur-toonesepp (A. partinax, # 1). Harvem vime leida hletut tooneseppa (Ernobius mollis). ldse on Eestis leitud 28 liiki tooneseppi, niteks Soomes elutseb aga ligi 40 liiki. nneks ei toitu need kik puidust: mnede liikide vastsed elutsevad ka murumunades, torikseentes ja kbides.


Vaenlased. Tooneseppadel on muidugi ka oma parasitoidid (kile- ja kahetiivalised putukad), kes nende vastseid hvitavad. Parasitoidid ei suuda siiski hvitada kogu populatsiooni. Tooneseppadega vib seostada veel ht putukaliiki, nimelt elutseb vanades majades sna suur rvtoiduline tolmulutikas (Reduvius personatus # 6). Tolmulutika vastse kehal on imepeened nn. ankurharjased. Nende klge korjab ta tolmus pherdades kaitsva ja mbrusega hsti htesulanduva katte. Sellises varjelikonnas otsib lutikas ohvreid. Vib arvata, et oma pikkade suiste abil saab ta ktte ka tooneseppade vastseid, vhemasti tugevama kahjustuse korral, kui puupind on juba piisavalt nritud ja osa kike ligipsetavaks muutunud.

Tooneseppadega on vga raske videlda, sest mrk ei jua sgaval kikudes olevate vastseteni. Ainult tiskasvanud putukate hvitamisest ei ole kasu. Nii tulebki meil leppida nende vga varjatud eluviisiga kaaslastega ning aeg-ajalt jrjekordne mbliese vlja vahetada. Siiski saab kahjustust edasi lkata vi hoopiski vltida. Nimelt on thele pandud, et mardikad elavad meelsamini maltspuidus, st. tvepuidu vlimises, elusas puus toitaineid juhtinud osas, ja vldivad llipuitu puutve keskosa. Seega tuleks majade phikonstruktsioonide ja mbli materjali valikul eelistada llipuitu. Iseasi, kuivrd see ndisajal reaalselt vimalik on.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012