Eesti Looduse fotov�istlus
2008/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2008/1
Meldes nagu mgi


Sgav, rinnust tusev ulg peegeldub jrsakust jrsakusse, rullub mest alla ja hajub viimaks phjatus kauguses. See on metsiku ja hoolimatu nukruse vljapaisk ning plgus kigi maailma hdade vastu.


Iga elusolend (ja vib-olla nii mnigi surnu) tstab seda kutset kuuldes pea. Hirve jaoks on see meenutus kige kaduva teest, mnnile ettekuulutus keskisest rselusest ja verest lumel, koiotile lubadus peagi saabuvast korjusest, talumehele pankrotioht, ktile kuul-kihva-vastu-vljakutse. Kuid kigi nende lootuste ja kartuste taga peitub veel ks sgavam thendus, mida teab ainult mgi. Vaid mgi on olemas olnud kllalt kaua, et erapooletult kuulata hundi ulgumist.

Need, kes ei suuda seda varjatud thendust mista, on siiski teadlikud selle olemasolust. Huntide maal on seda tunda igal pool ning see eristab seda maad kikidest teistest maadest. See vabiseb selgroogu mda alla kigil, kes kuulevad hunte s vi uurivad peval nende jlgi. Isegi hunti kuulmata vi ngemata on see aimatav sajas vikses seigas: koormahobuse keskises hirnatuses, veerevate kivide krabinas, pageva hirve sstus, viisis, kuidas liiguvad varjud kuuskede all. Ainult kogenematule uustulnukale vib huntide kohalolu vi puudumine jda mrkamatuks, nagu seegi, et mgedel on nende kohta oma salajane arvamus.

Minu enda veendumus selles ksimuses on prit pevast, mil ma ngin hunti suremas. Me sime parajasti lunat jrsaku krgel serval, mille all kndus mslev jgi oma voolusngis. kki ngime midagi, mida pidasime algul lbi voolu kahlavaks emahirveks, rind vahusest veest varjatud. Kuid kui too olend ronis meiepoolsele kaldale ning raputas saba, saime oma eksimusest aru see oli hunt. Lhedal asuvast pajutihnikust tormas seepeale vlja veel pool tosinat looma, nhtavasti tiskasvanud kutsikat, kes kik liitusid sabaliputuste ja mngulise kisklemise saatel heks tervitusrsinaks. Kalju jalamil keset avarat tasandikku vhkres ja vnles sna otseses mttes hundikuhi.

Neil pevil polnud me veel kuulnud, et keegi oleks lasknud mda vimalust hunti tappa. Jrgmisel hetkel andsime salgale tina, rohkem kll erutusest, kui tpselt sihtides. Allamge tulistada on alati keeruline. Kui meie pssid olid thjaks lastud, oli vana hunt maas ning ks kutsikatest pgenes jalga jrel lohistades ligipsmatu kaldajrsaku poole.

Me judsime vana hundi juurde parajasti selleks, et nha, kuidas raevukas roheline tuli tema silmades kustus. Ma taipasin siis, ning olen seda teadnud praeguseni, et neis silmis oli minu jaoks midagi uut. Midagi, mida teadsid ainult hunt ja mgi. Olin toona noor ja mu srm sgeles tihti pstiku jrele. Ma mtlesin, et kui vhem hunte thendab rohkem hirvi, siis huntide puudumine thendab jahimeestele paradiisi. Kuid olles ninud seda rohelist tuld hbumas, mistsin, et ei hunt ega mgi nustuks sellise arvamusega.


Sellest ajast saati olen ma ninud, kuidas riik riigi jrel hvitab oma hundid. Olen vaadanud paljude huntidest ilma jnud mgede palgeid ja ninud, kuidas nende lunapoolsed nlvad uute loomaradade rgastikest kipra tmbuvad. Olen ninud iga sgiklblikku psast ja vrset paljaks nritavat, esmalt igerikuks vitsaks ja siis olematuks. Olen ninud, kuidas iga sgiks klbav puu kaotab sadula krguselt oma lehed. Sellised med nevad vlja, justkui oleks keegi andnud jumalale uued pgamiskrid ning keelanud tal kik muud tegevused. Lpuks on loodetud hirvekarjast jrel vaid kidurad korjused, hvinud iseenda lekllusest, kondid pleekimas maas lbisegi kuivanud pujudega vi kdunemas krgekasvuliste kadakate all.

Ma aiman nd, et nii nagu hirvekari elab surmahirmus huntide ees, elab ka mgi surmahirmus hirvede ees. Ja vib-olla on tal selleks rohkemgi phjust. Hundi murtud hirvepulli asemele kasvab uus kahe-kolme aastaga, kuid lemraste hirvede rstatud piirkonna taastumiseks vib ka kahest-kolmest aastakmnest vheks jda.

Sama lugu on veistega. Talumees, kes puhastab oma maa huntidest, ei mista, et ta vtab enda kanda hundi t hoida karja piirkonnale sobivas suuruses. Ta pole ppinud mtlema nagu mgi. Seetttu ongi meil tolmutormid ja jed, mis kannavad tuleviku merre.


Me kik pdleme turvalisuse, rikkuse, mugavuse, pika elu ja ksluisuse poole. Hirv oma ntketel jalgadel, talumees raudade ja mrgiga, riigimees pliiatsiga, enamik meist masinate, hletussedelite ja rahaga. Kokkuvttes taandub see aga kik hele ja samale: rahulikule elule. Selle saavutamine on ju tervitatav ja ehk ka vajalik kaalutletud mtlemiseks, kuid liiga palju turvalisust nib pikapeale snnitavat ainult ohte. Vib-olla seda thendavad Thoreau petussnad: metsikus on maailma psemine. Vib-olla on see ka hundi ulgumise varjatud thendus kaua teada olnud mgedele, kuid nii harva mistetud inimeste seas.


Leopold, Aldo 1949 [1968]. A Sand County Almanac, and Sketches Here and There. Oxford University Press, Oxford: 129133.



Tlkija saatesna


Vljend meldes nagu mgi (thinking like a mountain) on ks ndisaegse keskkonnaliikumise levinumaid tunnuslauseid. Seda on ohtralt kasutatud leskutsetes, teadusartiklite, raamatute ja muusikateoste pealkirjades. Vhem on neid, kes seostavad seda metafoori Aldo Leopoldi isikuga vi on lugenud samanimelist esseed.

Aldo Leopold (18871948) oli ks Ameerika suuri loodusfilosoofe, kelle panus loodusmtte arengusse on vrreldav Henry David Thoreau vi John Muiriga. Kui Thoreau pevaraamatutest sai alguse Ameerika loodusesseistika traditsioon ning Muiri tegevus ti kaasa esimeste looduskaitsealade loomise, siis Aldo Leopoldi kirjutistest tuleks otsida Ameerika koloogilise mtte juuri.

Aldo Leopold sndis Burlingtonis, Iowa osariigis Kesk-Lnes, kus tal tekkis Mississippi je kallastel loodusega varakult hea kontakt. Loodushuvi mras ka elukutsevaliku, Aldo Leopold lks Yalei metsandust ppima ning ttas seejrel pikki aastaid lunaosariikides USA riikliku metsaameti ttajana. Hiljem tegutses ta vabakutselise jahindus- ja looduskaitsespetsialistina ning viimasel viieteistkmnel eluaastal petas professorina Wisconsini-Madisoni likoolis jahimajandust.

Loodusfilosoofina sai Aldo Leopold tuntuks postuumselt. Tema olulisima raamatu A Sand County Almanac, and Sketches Here and There andis vlja Oxfordi likooli kirjastus aasta prast tema surma. See ameerika loodusmtte alusteos koosneb kolmest osast, neist esimene sisaldab pevikulaadseid lesthendusi liivarohke pinnasega Wisconsini lunaosa loodusest, kuhu Aldo Leopold prast oma metsnikukarjri lppemist elama asus. Teine osa hlmab rnnakute ja tga seotud kirjutisi eri osariikidest. Raamatu kolmandas osas on Aldo Leopoldi loodushoiuvaateid kokkuvtvad tekstid, muu hulgas tuntud kirjatkk Maa eetika (Land ethics).

Essee Meldes nagu mgi kuulub nimetatud raamatu teise ossa ning prineb ajast, mil autor viibis riikliku metsaameti ttajana lunaosariikides. Teksti ajendiks oli Aldo Leopoldi lbielamine noore metsnikuna 1909. aastal New Mexico Apache riigimetsas, kus ta sattus hes kaaslastega peale vanale emahundile ja tappis selle. Kirjutise oluline taust on ka suur hirvede arvukuse tus hendriikides sajandi esimesel poolel: ha kordudes ti see kaasa taimestiku hvimise, erosiooni jt. keskkonnaprobleeme.

Essee Meldes nagu mgi salvestab ka muutuse Aldo Leopoldi enda mtlemises. Jahimehest, kes pidas oma kohuseks viimase kui kiskja hvitamist, saab koloog, kes tajub loodust keerukate vastassuhete tervikuna. Leopoldi essee puhul vrib mrkimist teadusliku mtte, eheda loodustaju ja poeetilise kirjutamislaadi pimumine, samuti looduse ja inimese vaatlemine seotuna. Aldo Leopold on vahest ks esimesi, kes tajunud sgavat seost inimese mttemaailma ning looduskaitseprobleemide phjuste vahel.



Aldo Leopold
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012