Eesti Looduse fotov�istlus
2008/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/1
MEIE PURAVIKKE 1


Igal kuul ilmuvas seerias vtame vaatluse alla kandseente himkonda kuuluva puravikulaadsete seltsi need rhmad, kuhu kuuluvad lihaka viljakehaga seened, kellel on kbar, jalg ja eoslavakandjaks torukesed. Lihtsuse huvides nimetame neid kiki puravikeks, kuigi peale puraviku perekonna ksitleme ka perekondi kivipuravik, lepapuravik, sametpuravik, sapipuravik, soomuspuravik, tahmpuravik, viltpuravik, spuravik, tatik ja pkk.


1974 trkivalgust ninud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus Eesti puravikulised on kirjeldatud 41 liiki puravikke. Ndseks on Eestis leitud ja mratud vhemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Phjamaade mrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam.

Fotod ja akvarellid on teinud Vello Liiv. Liigikirjeldused on koostatud Kuulo Kalamehe ja Mall Vaasma abiga.


Puravike viljakehad on lihakad, kbar ja jalg selgelt vlja arenenud, torukeste kiht eraldub kbarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas vi hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad vi kvjad, siledad vi ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud.

Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, ligata vms., vrvub paljudel liikidel seeneliha huga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks vi mustaks. Seesugused seeneliha vrvuse muutused on olulise sstemaatilise thtsusega.

Kik meie puravikud peale pipartatiku on mkoriisaseened, moodustades ektomkoriisasid kigi meie thtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mkoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kikide meie kaseliikidega moodustab mkoriisat kasepuravik, peamiselt mnniga aga vi-, lamba- ja liivtatik. Ainult mnniga on seotud mnni kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-spuravik.

Peale selle, et puravikud vajavad arenguks smbiontpuuliiki, on paljud neist nudlikud ka mullastiku suhtes. Niteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel vrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel niteks lehmatatik ja liivtatik.

Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tttu on puravikud hinnatud sgiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mrgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mnes raamatus peetakse neid ka kupatatult sdavaks. Viha vi kibeda maitse tttu pole sdavad mru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult sdavaks peetakse vitatikut, kuigi mnel inimesel vib ta tekitada seedehireid. Pipartatik on viha maitsega ja nrgalt mrgine, kuid kuivatatult vib teda kasutada maitseainena.


Ksitletavas puravike rhmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb kll iga seenestaja. Kivipuraviku perekonnale on iseloomulik suhteliselt jmeda kuni vga jmeda mhkja jala vrkjas tekstuur. Erandlik on vaid punajalg-kivipuravik, kelle jalga katavad tihedad tumepunased peened soomused. Perekonna puravik (Leccinum) liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune vi musti. Tatiku (Suillus) perekonna liikide jalad on pikikiulised vi peenelt vaolised; niiske vi vihmase ilmaga on nende kbarad limased. Perekond sametpuraviku (Xerocomus) kbarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mni neist (niteks pruun sametpuravik) vib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas.

Mitu liiki kivipuravikke moodustavad mkoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetttu on nad meil enam levinud Phja- ja Lne-Eestis ning lnesaartel. Viis liiki on II kategooria riikliku kaitse all, need on fechtneri, mru, kollane ja punajalg-kivipuravik ning lehise-spuravik. 11 liiki on kantud Eesti punasesse raamatusse: eelnimetatutele lisanduvad veel mhk-, saatana- ja kuld-kivipuravik, tahmpuravik, soomuspuravik ja kuldpoorik. Punasesse raamatusse kuuluvate liikide viljakehade korjamine on taunitav, kaitsealuste liikide korjamine aga keelatud.

Loodame, et see sari innustab seenehuvilisi metsa minema ning meie ilusamaid ja maitsvamaid seeni paremini tundma ppima. Head seenestamist!



HARILIK KIVIPURAVIK

Boletus edulis


Kbar hele kuni tumepruun, kleepiv, kuni 20 cm lbimdus. Torukesed noorelt valged, hiljem oliivkollased kuni -rohelised; poorid vikesed, marad. Jalg valge vi kahvatupruunikas, laosas selge peene valge vi helepruunika vrguga, silinderjas-nuijas, enamasti vga jme, kuni 20 6 cm. Seeneliha valge. Eospulber tume-oliivivrvi. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1418 48 m.

Kuusikutes ja kuuse-segametsades, vga sageli, enamasti vhearvukalt. VIIIIX. Hinnatav sgiseen vrskelt. Sarnased liigid: sapipuravik, vrk- ja mnni-kivipuravik ning kivu-kivipuravik.


MNNI-KIVIPURAVIK

Boletus pinophilus

Snonm B. pinicola


Kbar punakaspruun, tugevalt radiaalkurruline, kleepiv, kuni 25 cm lbimdus. Torukesed noorelt valged, hiljem kollakad kuni oliivrohelised, peaaegu vabad; poorid vikesed, marad, vanalt roostepunakad. Jalg valge kuni punakaspruun, laosas selge peene punakaspruuni vi veinpunaka vrguga, marmuguljas, vga jme, kuni 10 6 cm. Seeneliha valge. Eospulber kollakasroheline. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1418 4,56 m.

Liivastes mnnikutes, vga sageli, enamasti vhearvukalt. VIIIIX. Hinnatav sgiseen vrskelt. Sarnane liik: harilik kivipuravik.


TAMME-KIVIPURAVIK

Boletus luridus


Viljakehad vrvuvad vajutamisel ja murdel kiiresti tintsiniseks. Kbar oliiv-kollakaspruun, kleepiv, viltjas, kuni 20 cm. Torukesed oliivkollased kuni -rohelised, mardunult jalale kinnitunud; poorid purpurpunased, labrintjad. Jalg tipus helekollane, allpool purpurpunane, leni jmeda punaka vrguga, silinderjas-nuijas, kuni 15 5 cm. Seeneliha kahvatukollane. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1215 57 m.

Lehtmetsades, puisniitudel, parkides, puiestikes, eelistatult tammede all, eriti Phja- ja Lne-Eestis, vga sageli. VIIX. Vrskelt mrgine, phjustab mao-soolehiretega mrgistust; kupatatult sdav.


SAATANA-KIVIPURAVIK (juuda-kivipuravik, kuradiptak)

Boletus satanas


Viljakehad vrvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kbar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm lbimdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, mardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, vikesed, marad. Jalg vhemalt vndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, lal peene punase vrguga, jmenuijas, kuni 17 5 cm. Raipelhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskvjad, 1115 57 m.

Laialehistes metsades, puisniitudel, lubjalembene, harva, Phja- ja Lne-Eestis, eriti Saaremaal. VIIIIX. Mrgine, phjustab mao-soolehiretega mrgistust; kirjanduses peetud ka kupatatult sdavaks.

Eesti punases raamatus, thelepanu vajav, korjamine taunitav.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012