Eesti Looduse fotov�istlus
2008/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/1
Kas kristall vi elu?

Talve alguses, kui lund veel ei ole, puutub alusmetsa hmaruses mnikord silma helevalge ja kohev, nagu puuvilla vi suhkruvatti meenutav tupsuke. Et enamasti neb seesuguseid mne surnud psaoksa vi roika peal, olengi neid varem mingiks seeneks pidanud.

Mullu 24. novembril mrkasin Paide vallas Nurmsis metsaserval, surnud toominga ja leedri okstel, samuti nende all maas oksarisul ennengematult lopsakaid, kuni peopesasuurusi valgeid moodustisi (# 1). Kusagil mujal selles metsas neid nha ei olnud. Lhemal vaatlusel tundus, et tupsud siiski ei ole limaseened, vaid tekkinud klmunud vee kristallidest. Miskiprast ei paistnud nad peva kestel mnelt miinuskraadilt sulale linud ilmast hoolimata prmugi sulavat, puudutades tundusid olevat kuidagi tihked ja elastsed. Teinekord on sedasorti tupsud aga nnda rnad, et vib puruks puhuda.

Huvitaval kombel silmasin tpselt samas paigas, umbes kmnemeetrise lbimduga maalapil samasuguseid moodustisi taas 13. detsembril, kolmekraadise klmaga (# 2). Selgi peval ei leidunud neid kusagil mujal, jrelikult ainult selles paigas olid nhtuse tekkeks vajalikud salaprased tingimused olemas. Kuigi huniiskusest tekkiva tavalise hrmatisega siin tegu olla ei saa, olen parema sna puududes hakanud seda nhtust kutsuma libahrmatiseks, aga selle olemus ja tekkimise phjused on minu jaoks seni mistatuslikuks jnud.


VILLU ANVELT



Et leitud ollus ka plusskraadidega sulada ei tahtnud ning pildil vga seenesarnane tundus, palus toimetus esmalt kommentaari mkoloogidelt. Nood olid nutud, kuni pilt judis Erast Parmasto ktte, kellele see tuttav ette tuli. Koos Ilmi Parmastoga olid nad samalaadset olendit kohanud 22. oktoobril Muraka looduskaitsealal Heinassaarel (# 3). Tpsemalt, hommikul kella kmne paiku sarapuu osalt kooreta lama- ja surnud okstel, mis eelmiste pevade sadudes olid ilmselt lbi vettinud, maapinnast kmmekonna sentimeetri kuni meetri krgusel. hutemperatuur vis metsa all olla umbes miinus null kraadi ja ka sel polnud arvatavasti klmem. Lhemaks uurimiseks kaasa vetud oksatkk lks paraku kaotsi.

Olukorra tegi segasemaks see, et loodusemees ja makropiltnik Urmas Tartes on sna samasugust moodustist pildistanud sdasuvel (# 4). Ent tema leidis ka saladusele vtme, juhatades ktte veebilehed, kus vib nha ratuntavalt sarnaseid pilte (http://en.wikipedia.org/wiki/Frost_flowers ja viited seal).

Sealt selgus, et tegu on ilmselt siiski jmoodustistega, mille teke eeldab kllalt tpseid tingimusi. Kuidas muidu seletada, et neid leidus vga vhe ja mitme ndala jrel taas vaid samas kindlas kohas. Kui hutemperatuur langeb, jtub surnud puidu poorides oleva vee vliskiht, mis kapillaarsusju tttu puidu vlispinnaga kllalt tasa on. Kuidas jniidike seejrel kasvama hakkab, pole selge. Kas on puidupoorid kllalt lehterjad, nnda et jtudes paisuv vesi end neis ha vljapoole surub? Vi on vesi puidus kohati nii suure rhu all, et pindpinevusest jrjest vabanevat jkorki poorides jrjest vljapoole lkata? Vi piisab selleks tavalisest kapillaarjust? Kuid miks moodustist siis nnda hredalt tekib? lalmainitud Interneti-leht pakub veel ht vimalust: kuna vesi klmudes paisub, pressitakse osa sellest lihtsalt pooride kaudu vlja, mille kigus see kohe ka jtub, vttes niidikeste kuju.

Biofsik Agu Laisk arvas, et puidupooride otstes tekivad vga korraprased jkristallid, ja kuivrd kristalli suunas vabaenergia vheneb, hakkab kristall imema vett puidust vlja, ise seejuures niidina kasvades. Sama laadi mtte leiame USA geograafi James Carteri mrkmetest (http://www.ilstu.edu/~jrcarter/ice/). Carter tsiteerib meteoroloogi ja juurijat Charles Knighti, kelle snutsi ei saa j lejahutatud (supercooled) vees kasvada lbi vga vikeste avade, ent vesi suudab neist avadest lbi voolata. Nnda vivadki jkristallid niiskel poorsel materjalil kasvama hakata ning pooridest voolab vett jrjest juurde.

Niisiis, jniitide ehitusmaterjal ei prine phiosas tenoliselt mitte hust, nagu hrmatise vi jlillede puhul, vaid just alusmaterjali veega titunud nsustest. Selleks ajaks, kui jniidid on kasvanud piisavalt pikaks, et ksteisega kokku puutuda, peavad nad olema ka kllaldaselt jahtunud, et mitte kokku kleepuda muidu ei saa vatjat moodustist tekkida. Samas ei tohi hk olla liiga klm, muidu jtub vesi puidus siiski liiga sgavalt, katkestades jniitide kasvu. See, et ollus kuigi kergesti ei sula, vibki seletuda tema vatitaolise struktuuriga, mis samamoodi kui kivivill klma hoiab. Peale vatjate vormide neb Interneti-kirjeldustes ja fotodel ka lehtjaid vorme, tihti rohttaimede paksematel kuluvartel, samuti nn. neljd (needle-ice), mis kasvab vlja maapinnast. Loodusteadlased on selle nhtuse le pead murdnud vhemalt viimased paarsada aastat.

Villu Anvelti libahrmatise krvale pakkus Erast Parmasto moodustise eestikeelseks nimetuseks tlkevasteid: klmalilled vi jhabe. Loodusemees Tnu Ploompuu soovitab jvilla vi haldjajuukseid. Ploompuule on nhtus silma jnud kord-paar igal aastal. Tema snutsi pole see laiemalt tuntud vaid seetttu, et tavainimene lihtsalt ei satu sedasorti kledal ja ligedal aastaajal sellistesse padrikutesse, kus hbelikud haldjajuuksed end ilmutavad. Kas ja kui haruldane see elusolendit meenutav fsikanhtus tegelikult on, jgu esialgu lugeja otsustada.



VILLU ANVELT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012