Eesti Looduse fotov�istlus
2008/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2008/2
Karusekose kandi matkarajad

Soomaa on rikas matkaradade poolest: seal on pikemaid ja lhemaid radu, meeleprase leiavad nii omaette uitajad kui ka rhmaviisi rabasse suundujad. Seekord on vaatluse all Riisa, Meiekose, Ingatsi ja Toonoja rada, kuid ka Soomaa jed, millel samuti tasub retk ette vtta.

Philine turismitegevus on Soomaal koondunud Karusekose kanti, kust matkahuvilised leiavad kige rohkem radu. Seal on neid, mis ametlikud ja korrastatud teedega, aga ka sraseid, kus omaette rnnates vib ise suunda valida.

Soomaal matkates peaks olema thelepanelik nn. viiendal aastaajal. Sedasi kutsutakse sealset leujutuste perioodi, mis tavaliselt on kevadel vi sgisel. Sel ajal on suur osa Soomaast vee all ning nagu jeluhad ja rabad, nnda on ka matkaradadel tihtipeale lained vahutamas.

Viies aastaaeg on seotud tulvavee ja vihmadega, kui suur veehulk ei pse mda kitsaid jgesid piisavalt kiiresti Soomaalt minema. Jminekul on selles mrav thtsus: mitme je kokkusaamiskohtadesse tekkinud jpaisud tkestavad voolu, mistttu jb samuti vesi pidama. Sestap on vahel juhtunud, et jevesi hakkab hoopis tagurpidi voolama ning Soomaa meiereides vist piim valmima.


Meiekose rada. Kui Meiekose silla juurest alla prata, algab kohe Meiekose matkarada. Ligikaudu kolmekilomeetrine rada kulgeb esmalt piki Raudna je kaldajoont, pigates aeg-ajalt veidi kaldast eemale. Umbes poole teekonna peal asendub vrdlemisi laugjas Raudna jgi krulise Tramaa jega: jrgnevat liku on mrksa pnevam lbida kui raja esiotsa. Sealt edasi on vimalik valida mnevrra sirgem teekond, mis kulgeb pisut kaldast kaugemal, vi siis jrgida je looklemist ning sammuda palju knulisemat rada pidi.

Matkarajale jb mitu lkkekohta ja telkimispaika. Ehkki Soomaa suurvee ajal on need mrjad ja vesised, saab seal hdaprast siiski piknikut vi sgipeatust pidada. Rajalt leiab omajagu teabetahvleid, kus on kirjeldatud mbritsevat loodust, siinsetes metsades ja luhtadel elavaid loomi, Soomaa jgedel pesitsevaid vi peatuvaid linde.

Matkaraja Tramaa- ehk Soomaa keskuse poolses otsas viib tee vanade taluasemete juurde. Paraku pole neist enam palju alles, ometigi saab mningase aimduse, kus ja kuidas Soomaal talud asetsesid ning kuidas aastakmneid (ja aastasadu) tagasi suurvee eest hoiduti.

Kuna Meiekose matkarada ei jua ringiga algpunkti tagasi, tuleb hoolitseda, et raja lpus ootaks mni siduvahend. Loomulikult vib prata ka otsa mber ja tagasi kmpida vi mda autoteed raja algusesse jalutada.


Riisa rabarada. Riisa matkarada on ks neist vhestest Soomaa radadest, mis tavaliselt suurveest tiesti puutumata jb. Oma asukoha tttu on see hinnatumaid radasid seal kandis: autotee ja parkla paiknevad kohe raja vrava juures.

Viis kilomeetrit pikk rada on priski tavaline rabamatkarada, milletaolisi vib Eestis palju leida. Liikudes esmalt mda rabaavarusi, pikab rada vahepeal pgusalt metsa alla. Sellistes kohtades neb metsa leminekut rabaks ja vastupidi, kuiv pinnas asendub mrjaga, sootaimed plise kuusemetsa omaga.

Rada lookleb ka mne lauka vahelt lbi, neis kohtades tasub ettevaatlik olla eriti libedaga: must veepind haigutab otse rajal kndijate jalge juures. Siiski pole sookollid seal rabas veel htegi hooletut matkajat endaga kaasa viinud, kll aga on paljud oma jalad sedaviisi mrjaks saanud.


Ingatsi matkarada. Karusekose talu lhistelt algav Ingatsi matkarada kulgeb alguses tkk maad metsa all ning mda sihte. Alles peaaegu kahe kilomeetri lbimise jrel tuseb rada rabarinnakule: ees olev Kuresoo on mbruskonnast mnevrra krgemal.

Kuresoos juab matkatee peagi raba serval krguva vaatetorni juurde. Sealt avaneb hingemattev vaade rabalaamale, saab piielda matkaraja kadumist rabaavarustele, aga neb ka kaugemal le raba paistvat Toonoja metsaviirgu.

Vaatetorni juurest suundub laudtee aina sgavamale rappa; kidurate mndidega rabamaastikku ilmuvad peagi vikesed veesilmad. Rada teeb nende laugaste vahel vikese tiiru ja seejrel juhatab tuldud teed mda tagasi teekonna algusesse.

Rahu ja vaikuse otsijaile on Ingatsi rajal mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jalgu sirutada ning rabaloodust jlgida. Vaid tuulevuhina ja ksikute loomade hlte saatel kipub kiiresti tukk peale ning vib juhtuda, et rahulikust uinakust virgutakse alles htuhmaruses.

Ingatsi raja Kuresoo-pealse osa saab lbida igasuguste veeoludega, ent rabale eelnev metsaalune ning rabaraja algusesse viiv autotee muutub suurvee ajal tihti lbipsmatuks mlkaks. Seetttu tuleks valida oludega sobivad jalanud, kuid vaja lheb ka head tahet ja valmidust mrjaks saanud varvastega kndida.


Toonoja muinaskla. Need, kes soovivad iseseisvalt rabal ringi rnnata, vivad Ingatsi matkarajalt minna edasi Toonojale. See on vana muinaskla, mis paiknes soosaartele laiali pillutatult. Praegusajal ei kohta selles klas enam htegi psiasunikku, sgavamale sohu ulatuvatel saarekestel asuvad talukompleksid on suisa lagunenud. Siiski leiavad elamuste otsijad sealt palju huvitavat: vanad lagunenud talumajad, hoonetesse jnud mbel ja inventar, aga ka lihtsalt kenad vaated taluasemetele.

Ingatsi rajalt ja Kuresoo laugaste juurest Toonoja poole sammujail peab olema hea vaist vi kindlad orientiirid keprast, kuna rabaserval kasvav mnnimets ei reeda mingilgi viisil muinaskla asupaika. Kll aga hakkavad esimesed jljed ilmnema siis, kui on jutud veidi sgavamale metsa alla: mrgata on kindlas suunas kulgevaid rajakesi, kuivenduskraave, hoonesiluette ja muid inimtegevuse jlgi.

Toonoja matkarada kulgeb viimase talu juurest kuni Navesti jel asuva rippsillani. Tee viib helt soosaarelt teisele, kord le saartevaheliste ojakeste, siis jllegi piki raba serva vi soosaartel kasvava metsa alt lbi. Rada pikab ka vanade talukohtade juurde mnest on jnud vaid mlestus, teisal aga krguvad veel nukralt varemed.

Viimaks Navesti kaldaile judes on valida, kas letada jgi mda lagunemakippuvat rippsilda vi sumbata lbi koolmekoha. Jala lbi vee saab minna aga vaid madala veeseisu korral, suurvee ajal tuleb jgi letada kanuuga. Talvel klmaga saab helt kaldalt teisele ka mda jd: ettevaatlikult astudes.


Jed kui matkarajad. Jerikkal Soomaal vib sealseid vooluveekogusidki nimetada matkaradadeks: soojemal ajal kib jgedel tihe kanuu- vi haabjaliiklus, pakasega saab jkaane peal liikuda aga tukekelgul vi uiskudega.

Kanuusitudeks on kige hinnatumad jed Raudna, Halliste ja Navesti, suvel vib neil pevas nha kmneid kanuusid mda libisemas. Talvel lisanduvad siia ritta Tramaa ja Lemmjgi, mida mda saab heade jolude korral tuhiseda kmneid kilomeetreid uiskude sahinal vi tukekelgu kriginal.

Jge mda liikudes neb kaldaid hoopis teisiti, kui need paistavad maal kndides avaneb Soomaa teine pale. Siiski ei maksa neid ilusaid vaateid liialt pikalt imetleda, kuna mni teelejv puuront vib kanuu mber keerata vi uisutajale valusa matsu anda. Ometi ei kahanda pardusedki seda mnu, mida pakub liikumine piki Soomaa jgesid.


Kige paremat teavet Soomaa matkaradade, nende hetkeolukorra ning seisundi kohta saab iga huviline Soomaa rahvuspargi keskusest, mis ei j Karusekoselt kuigi kaugele. htlasi leiab sealt vljapaneku Soomaa, selle looduse ja ajaloo kohta; samuti interaktiivse kaardi, millelt oma asukohta vi sihtpunktiks olevat matkarada tpsemalt uudistada.

Kuid Soomaal tegutseb ka arvukalt turismiettevtjaid ja kohalikke entusiaste, kes omalt poolt hoolitsevad Soomaa kekigu eest, korrastavad matkaradu ja puhkeplatse. ksiti saab neilt tellida giidiga matka rabarajal, kanuureisi jgedel, rtsaretke le soo vi kelgu- ehk uisusidu mda jiseid teid.

Igav ei hakka Soomaal siia korraks loodust uudistama piganutel ega ka pevadeks rabade rahulikku rppe pgenenutel. Vaatamist ja tegevust jagub kllaga ning loodusesse sstvalt suhtudes on alati phjust Soomaale matkama minna.


Soomaast vib lugeda ka Eesti Looduse 1999. aasta oktoobri Soomaa erinumbrist.



MARKO KALDUR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012