Eesti Looduse fotov�istlus
2008/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2008/2
Jugapuu, tedre, puravike ja juubeliaasta

Tnavuse aasta puu on ilmselt paljudele inimestele tundmatu sellist imelikku nime on vast kuuldud, aga puud tunnevad vi on looduses ninud ksnes vhesed. igustatult vib siin tekkida pahameel: miks nii vhe levinud, looduses peaaegu tundmatut, pealegi mrgist puud aasta otsa esile tsta?

Lihtsaim phjus ongi vhetuntus: kui taime tuntakse vhe, siis tuleb teda ka tutvustada. Jugapuu on neljas kodumaistest okaspuudest, omaprase vljangemisega puittaim, mis on rohkesti tarvitust leidnud. Pealegi mnd, kuusk, kask, tamm ja teised tuntud tegelased on aasta puud varem olnud.

Aasta puid hakkas Eesti Loodus valima 1995. aastal Eesti TA looduskaitse komisjoni (professor Viktor Masingu) algatusel ja phjanaabrite eeskujul. Algset mtet valida rahvuspuu peeti siis liiga varajaseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esimene, 1996. aasta puu oli kadakas, jrgnesid kuusk, tamm, kask, pihlakas, mnd, prn, vaher, lepp, haab, paju ja mullune puu saar. Esialgu aitasid aasta puud valida lugejad, kas kirja teel vi Interneti-hletuse abil, viimastel aastatel oleme puude valimisega hakkama saanud toimetuses omal jul.

Mis saab aasta puust edasi? Kodumaised puuna kasvavad puud kipuvad otsa saama. Jnud on veel jalakas ja knnapuu, toomingas, sarapuu ning vrliigid; edasi tulevad prismaistest juba puunimelised psad, kahtlemata ka thelepanuvrsed, nagu kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jne. Ehk siis aasta psas? Vib-olla peaks hakkama nimekirja kordama, sest kindlasti ji varem ht-teist ksitlemata ning vahepeal on lisandunud ka uut teavet. Igatahes on aasta puu leidnud oma kindla koha vhemasti mlumngurite ja olmpiaadide ksimustes.

Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiahing (www.eoy.ee/) ning tnavu on selleks teder. Teda tutvustab tunnustatud tedreuurija Ene Viht aprillinumbris. Aasta lindu on valitud juba 1995. aastast, mil selle au plvis esimesena rukkirk.

Sellest aastast on meil esimest korda aasta seen vi igemini seened puravikulised. Tnu kunstnikust mkoloogi Vello Liivi suureprastele fotodele ja akvarellidele loodame tutvustada peaaegu kiki Eestist leitud puravikulisi; mnda neist pole eesti keeles varem kirjeldatudki. Suvel, enne seenehooaja algust, ilmub aasta jooksul ksitletavate puravike kohta piltmraja.

Tnavu on meil kohane aeg ka tagasivaadeteks: veebruaris 1933, seega 75 aastat tagasi, llitati Eesti Looduse esimene number; taasilmuma hakkamisest 1958 mdub aga 50 aastat. Lhikokkuvtte ligi kuuesaja numbrini ulatuva Eesti Looduse pikast ajaloost leiab siit ajakirjast. htlasi on toimetus tnulik kikvimalike mlestuste ja piltide eest, mis kirja pandud ajalugu tiendada aitaksid.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012