Möödunud aasta kevadel algatas riiklik looduskaitsekeskus koos pisikese keskkonnakaitseühinguga MTÜ Põhjakonn infotelefoni, kuhu paluti teada anda konnade kohta teedel. Eesmärk oli selgitada välja olulisemad rändekoridorid, et rakendada seda teavet konnade kaitseks. Näiteks teid rekonstrueerides on vaja teada kohti, kuhu rajada konnatunnelid.

Parasvöötme kahepaiksete aastaring jaguneb laias laastus kaheks. Kevadel koetakse veekogudesse ja suvi veedetakse enam või vähem veelistes või niisketes toitumispaikades. Külmemaks ajaks siirdutakse talvitumiskohtadesse ja jäädakse talveunne. Eri liigid eelistavad erisuguseid talvitumiskohti, näiteks rohukonnad talvituvad eelkõige veekogude põhjas, kärnkonnad ja paljud teised liigid aga maismaal: urgudes, kivihunnikutes, keldrites jne. Kahepaiksed on selle koha pealt siiski üpris paindlikud, rohukonn suudab talvituda ka näiteks drenaaþitorudes. Millal täpselt talvituma minnakse ning millal uuesti aktiivseks muututakse, oleneb ilmastikust.

Paljud kahepaiksed lähevad kevadel pulmi pidama samasse veekogusse, kus nad on sündinud. Seega läbitakse aastast aastasse samu rändeteid. Et kahepaiksed asustavad vaid kindlat tüüpi elupaiku ja liiguvad vähe ringi, siis satuvad nad maanteedele enamasti üksnes kindlate rändekoridoride kohal.

Tõenäosus maanteed ületades ellu jääda on uskumatult väike. Näiteks on välja arvutatud, et kui maanteel liigub 60 autot tunnis, saab surma 90% teed ületama asunud harilikke kärnkonni. Intensiivse kuivendamise kõrval on maanteed meie konnapopulatsioonidele praegu suurim ohutegur.

Riikliku looduskaitsekeskuse ja MTÜ Põhjakonn infotelefon oli avatud möödunud aasta 1. aprillist kuni 31. maini ning 1. septembrist 31. oktoobrini. Kuigi tegelikult kestavad nii kevad- kui ka sügisränne lühemat aega, tuli telefoni töös hoida kauem, sest kõigusoojaste loomade aktiivsus oleneb ilmastikust ning rände aega ja kestust on seetõttu võimatu ennustada.

Kõnesid võeti vastu ööpäev läbi. Kokku saadi 367 teadet kahepaiksete kohta teedel. Selgus, et Eestis võib kevadränne olla väga intensiivne ja kohati hukkub teedel konni väga suurte hulkadena. Nelja kuu kõnede põhjal saab üldjoontes välja tuua järgmised piirkonnad, kus kahepaikseid hukkub kõige enam:

* Kiisa asula ümbrus Harjumaal ning teelõik Kiisalt Sakuni,

* Võrtsjärve põhjatipu ja Tänassilma jõe piirkond Tartu–Viljandi maanteel,

* Ülemiste järve piirkond Tallinna–Tartu maanteel.

* Paide tehisjärve ümbrus.

Pisut vähem tuli kõnesid nendest kohtadest: Aegviidu lähedal Nelijärve äärest kulgev teelõik, Piibe maanteel Jägala viadukti ja Soodla veehoidla piirkond, Tartu–Tallinna maantee ja Emajõe ristumiskoht. Tegu on aladega, kus kahepaiksetele sobivate veekogude ja niiskete elupaikade lähedal kulgeb väga tiheda liiklusega maantee. Eesti linnades ja nende lähiümbruses näib leiduvat veel küllalt elujõulisi kahepaiksete populatsioone. Nii tuli teateid Tallinnast peale Ülemiste piirkonna veel Pääsküla raba ümbruse kohta, samuti Rapla, Viljandi jt. linnade kohta. Me ei tea, kas ja kuidas linnakonnad suudavad toime tulla kasvava liikluskoormuse ja arendustegevuse oludes.

Kuidas kahepaikseid aidata? Väga tõhusad, kuid üsna kulukad, on tee alt läbi kulgevad tunnelid koos neisse suunavate tõketega. Need säästavad peale kahepaiksete ka palju muid pisiloomi. Esimesed konnatunnelid rajati 1960. aastatel Ðveitsis. Praeguseks on neid mitmel pool Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas Poolas ning Valgevenes. Tunnelite ehitus võib Eestis paraku kõne alla tulla alles teede rekonstrueerimisel.

Lihtne ja odav abinõu võiks olla tõkestada tee plast- või kileribaga, koguda rändavad loomad tõkke tagant kokku ning viia üle tee või sigimisalale. Et see õnnestuks, peavad võimalikud tegijad olema valvsad, sest ilusate ilmade saabudes võib hulgaline kevadränne alata väga äkki. Ühtlasi tuleks juba enne kevadrände algust seada üles hoiatusmärgid ning rände ajal kehtestada ajutised kiirusepiirangud. Viimane on oluline ka seetõttu, et hukkunud konnad muudavad tee libedaks ja inimestele ohtlikuks.

Konnatelefon on plaanis tööle panna ka tänavu kevadel, olenevalt ilmadest võib-olla juba märtsis. Konnade kohta teedel võib teada anda ka e-posti teel loo autorile: piret.pappel@gmail.com, oluline on ära märkida võimalikult täpne koht.