Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/3
Vetla veejujaama juhtum

Eesti juubeliaasta mrts kannab iguskantsleri ja riigikontrolli kuu nime. Tutvustame sel puhul Vetla hdroelektrijaama lugu, kus juriidiliselt on kik korrektne, samas on esile tulnud ilmselged mjud loodusele ja eraomandile. Pealtnha lihtsa juhtumi lahendus vib tulla alles prast iguskantsleri sekkumist.

Eesti Looduse mulluse juulinumbri philugu ksitles Eesti jgede vheste hdroenergeetiliste vimaluste kasutamisega kaasnevaid rohkeid keskkonnamjusid. Toimetusega vttis seepeale hendust Vetla hdroelektrijaama tttu kannatanud maaomanik Harjumaalt Anija vallast: Jgala jele rajatud veejujaama prast on tema kinnistu maadest mitu hektarit vastu maaomaniku tahtmist le ujutatud ja sisuliselt kasutusklbmatuks muudetud. Kisime kohapeal olukorraga tutvumas mullu 11. detsembril.

Vetla hdroelektrijaam hakkas tegutsema 2003. aasta mrtsis ning kohe ilmnesid ka probleemid. Kohalikud elanikud on hdas kahesuguste muutustega: suvisel ajal on allpool paisu Jgala jgi ahenenud nireks ja ksiti halvenenud kaevuvesi vi alanenud veetase, ent lalpool on mitu hektarit maid, nii metsa kui ka lamminiite, ja arheoloogiamlestisena arvele vetud ohvriallikas le ujutatud. Vee erikasutusloas nutud sanitaarvooluhulk on 0,47 m3/s vi looduslik ravool, kui see on viksem.

Muidugi on ka positiivseid muutusi: varasem lagunenud pais ja sild on korrastatud, tekkinud vike paisjrv koos ujumiskohaga ning Vetla kla keskosa maastikuilme paranenud. Ettevtja investeeris elektrijaama ja mbruse korrastamisse kolm miljonit krooni. Nii vib Vetlast kindlasti leida inimesi, kes on paisutamisega rahul, aga ka paisutamise vastaseid.

Kehtiva vee erikasutusloa jrgi on paisutamise maksimaalne lubatud veetase absoluutsel krgusel 61,5 meetrit (suhtelise krgusega 2,45 m). Detsembri alguses oli veetase sellest kll madalam, kuid leujutuse ulatus on lisatud fotodel selgelt nha. Jrelikult on vee erikasutusloas lubatud liiga krget veetaset ning luba vlja andes on lhtutud ilmselt valedest eeldustest.

Enne kui vljastati vee erikasutusluba, mille jrgi vib maksimaalne veetase olla 61,5 meetrit, koostati Vetla hdroelektrijaama koloogilis-majanduslik hinnang. Selle kohaselt ei kaasne kahjulikku mju loodusele, maksimaalne vooluhulk vib tusta kuni 61,65 meetrini ning normaalpaisutuse veetasemest 35 cm vrra madalama veepinna puhul on elektrienergia mgist saamata jv tulu le kmne korra suurem kui seniste liigniiskete maade mittekasutusest saamata jv tulu.

Phimtteliselt vib eksperthinnang olla ige, aga leujutatud maade omanikud saavad paisutamisest ksnes kahju: nende tahte vastaselt on metsad ja muud maad le ujutatud. Mned maaomanikud on ettevtjaga kompensatsioonis kokkuleppele judnud, mni mitte. Elektrienergia mgist saab rahalist tulu vaid jujaama omanik.


Juriidiliselt on kik korrektne. Olemas on nii ekspertide arvamused kui ka oma nusoleku andnud kohalike elanike allkirjad. Tsi, hulk maaomanikke on kinnitanud, et nende allkirju on vltsitud vi on nad andnud allkirja vaid selle tingimusega, et jgi jb leval pool paisu oma sngi.

Hdrojaama rajanud ettevtja Urmas Pld on vitnud, et tema pole seadusi rikkunud. Elektrijaam on ehitatud projekti jrgi ning kik nutavad koosklastused olid olemas. Ettevtjal on igustatud huvi saada investeeringud tagasi, mes riigile Rohelist energiat.

Probleemid tekkisid kohe prast Vetla paisu rekonstrueerimist 2003. aasta kevadel. Maaomanike kaebuste peale tegi keskkonnainspektsioon kindlaks, et AS-il Vetla Jujaamad pole elektri tootmiseks nutavat vee erikasutusluba. Keskkonnainspektsioon tegi seepeale ettekirjutuse lpetada ebaseaduslik tegevus kohe.

Juulis vljastas Harjumaa keskkonnateenistus esimese vee erikasutusloa, mille jrgi oli lubatud paisutus veetaseme suhtelise krgusega 1,8 m paisregulaatori lvendis, mis thendas seda, et paisutuskrgust polnud lubatud muuta. Umbes samal krgusel oli ka esimene pais, mis ehitati samasse paika 1930. aastatel, mil veejudu kasutas saeveski.

Kuna AS Vetla Jujaamad rikkus paisutuskrguse nuet, alustas keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond kriminaalmenetlust. Phja politseiprefektuur lpetas aga kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise tttu. Seejrel algatas keskkonnainspektsioon vrteoasja ja karistas AS-i Vetla Jujaamad veeseaduse nuete rikkumise eest ldmenetluse korras rahatrahviga.

AS Vetla Jujaamad sai seni kehtiva vee erikasutusloa (HR0694) Harjumaa keskkonnateenistuselt 23. detsembril 2003. Selle loa kohaselt on lemise veepinna (bjeffi) krguseks lubatud normaalpaisutuse korral 61,5 meetrit absoluutkrgusel, mis teeb lubatud paisutuse krguseks senise 1,8 meetri asemel 2,45 meetrit. See ongi leujutuste paratamatu phjus: kuigi hdroelektrijaam ttab vee erikasutusloaga lubatud veetaseme piires, phjustab see paisust krgemal Jgala je leujutusi. Ent keskkonnainspektsiooni pdevuses pole hinnata keskkonnateenistuse tegevust.

Kuidas peaksid sellises olukorras toimima kahju kannatanud maaomanikud? Keskkonnainspektsioon ja prokuratuur ei saa midagi teha, kuigi riigi ja omavalitsuste lesanne on oma kodanike igusi kaitsta ja nende heaolu eest seista. Kindlasti on vimalus prduda halduskohtusse, ent nii ilmselget probleemi viks lahendada ka lihtsamalt. Eesti igusjrgsete omanike liidu esimehe Anto Raukase soovitusel prduti murega iguskantsler Allar Jksi poole.


Vee erikasutusloa saab thistada vi luba muuta vaid selle vljastanud Harjumaa keskkonnateenistus. Sellise ettepaneku on teinud keskkonnateenistusele 22. jaanuaril saadetud kirjas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, prast iguskantsleri vastavat soovitust.

Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka snul vee erikasutusluba thistatakse, sest loa omanik on loa taotlemise ajal esitanud tahtlikult valeandmeid. Edaspidi on elektrijaama omanikul igus esitada uus taotlus kas viksema paisutuskrgusega vi saavutada maaomanikega kokkulepe. Vetla hdroelektrijaama arengutest pame lugejaid teavitada ka edaspidi.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012