Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2008/3
Kuidas kaitseb keskkonda riigikontroll?

Riigikontrolli keskkonnameeskond püüab riigiasutuste tööd kontrollides kaasa aidata keskkonnaressursside säästlikule, tõhusale ja mõjusale kasutamisele. Viieliikmeline meeskond jõuab aastas auditeerida kaht-kolme keskkonnaga seotud probleemi. Teemavalikul on riigikontroll sõltumatu, kuid olulisemate auditiprobleemide leidmiseks konsulteeritakse nii riigiametnike, teadlaste kui ka vabaühendustega. Ettepanekuid auditi teemade kohta võib teha igaüks riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee. Samas saab tutvuda ka auditiaruannete täistekstidega.

2004. aastal juhtisime tähelepanu ohule, et riik ei suuda piisavalt hästi tegeleda merereostuse vältimise ja tõrjega. Pärast auditi valmimist juhtunud tankeriõnnetuse kahjud olid otsustamatuse tõttu suured ning süüdlaste tabamisel kaotati väärtuslikku aega. Merereostusjuhtumite puhul polnud üldvastutust määratud siis ega ole nüüdki.

Turbavarude kasutamise auditis osutasime sellele, et turvast ei kaevandata jätkusuutlikus mahus. Kuigi auditi tulemusel lõpetati uute turbakaevandamislubade väljastamine, pole huvi nende vastu vaibunud. Ilmnes, et suur osa vanu mahajäetud turbavälju pole taastunud.

Enamik keskkonnakaitse rahadest läheb veemajandusprojektidesse. Reoveemajanduse korralduse auditist selgus, et vähese eeltöö tõttu venis veemajandusprojektide käivitumine pikalt ja vahepeal tõusnud ehitushindade tõttu kallines kogu projekt. Veehinna määramisel ei arvestata vajadust koguda raha torustiku remondi jaoks.

Keskkonnaseire audit näitas, et seireandmeid on raske kätte saada ja need pole ülevaatlikud, andmete kogumine ja kasutamine pole mõtestatud.

Riigimetsa majandamise keskuse auditeerimisel selgus, et riigimetsa üle pole korralikult arvestust peetud. Seetõttu on eri asutustel erinev info selle kohta, kui palju on riigil metsa. Metsaandmete ebausaldusväärsuse tõttu on raske hinnata, kas raied on kavandatud jätkusuutlikus mahus.

Viimati avaldatud keskkonnaauditis leiame, et suure ehitussurvega mererandadel ja siseveekogude kallastel pole õnnestunud tasakaalustada avalikke ja erahuve. Paljudes omavalitsustes puudub üldisi huve arvestav pikaajaline planeerimine ning ehitusjärelevalve, mistõttu võib ootamatult selguda, et mererand on kilomeetrite pikkuselt maju täis ehitatud ja juurdepääs veele on suletud.

Uue ülesandena koordineerib Eesti riigikontroll alates 2007. aasta sügisest ülemaailmse kõrgemate kontrolliasutuste keskkonnaaudiitorite töörühma (INTOSAI WGEA) tööd.



Tuuli Rasso, riigikontrolli IV auditiosakonna auditijuht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012