Eesti loodusmuuseum Tallinna vanalinnas on hubane paik ilusa rohelise siseõuega, kuhu on mõnus tulla ja linnakära seljataha jätta. Keskaegne hoone on tore oma nurgataguste, keerdtreppide, keldrilabürintide ja tööruumideks kohandatud katusealusega. Muuseumispetsialistide hoole all on nii kogud ja püsiekspositsioon kui ka näituste ja muuseumitundide korraldus. Loodusmuuseum on populaarne: üks enim külastatavaid muuseume Eestis. Pealtnäha pole millegi üle kurta.

Kui aga lähemalt uurima hakata, siis kõik inimesed meie muuseumisse ei pääse, valik on tervete ja tugevate kasuks: ei lifti vanuritele ega väikelastega liikujatele, ei perekeskseid kohviku- ega puhkeruume. Töötajad peavad klaasi vee järele minema esimesele korrusele ning geoloogid kannavad oma kivimikaste keldrist pööningule ja tagasi. Botaanika- ja zooloogiakogud on üldse teises majas. Siia ei mahu ei turismirühmad ega suuremad välisnäitused. Muuseumi edasine arendamine ja tänapäeva nõuetele vastava atraktiivse ning mitmekülgset teenust pakkuva keskuse loomine on seiskunud ruumipuudusel.

Eesti loodusmuuseum peab hädavajalikuks rajada muuseumile uus hoone, mis oleks suurem nii oma mahult kui ka sisult. Oleme kogu möödunud aasta tegelnud uue hoone planeerimisega, vaadanud ringi Euroopa ja maailma muuseumides, seadnud pingeritta vajadusi ja võimalusi, et Eesti loodust võimalikult hästi tutvustada ja olla valmis esitama tänavu sügisel arhitektidele projekteerimistingimusi. Lisaks suuremale näitusepinnale näeksime muuseumi ekspositsioonis väljapanekuid, mis seni hoopis puuduvad, nt. keskkonnakaitse, loodusteaduste ajalugu, rakubioloogia jm. Muuseumi juurde on vaja ka ühte korralikku taksidermiaüksust, et topiseid saaks kohapeal valmistada.

Uut muuseumihoonet näeme looduslähedase ja energiasäästlikuna: looduslikud materjalid, maasoojus ja soojusvahetid, päikese maksimaalne kasutamine nii ruumide valgustamiseks kui ka soojendamiseks. Uus hoone oleks ühteaegu nii hästi toimiv muuseum kui ka tõeliselt tänapäevane ja energiasäästlik õppevahend meie üldiselt raiskavas ühiskonnas.

Seega – Eesti loodusmuuseum on muudatusteks valmis. Ootame valitsuse toetust, et muuseum välja arendada ja alustada uut ehitust. Elukestev loodus- ja keskkonnaharidus ei ole ainult kitsa rühma asi, vaid meie endi ellujäämisküsimus.