Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/3
Meie puravikke 3

KULD-KIVIPURAVIK sdav, tammeleht

Boletus appendiculatus


Kbar hele kuni tume punapruun, peenekiuline, poolkerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuiv, lihakas, kuni 22 cm. Torukesed kahvatukollased vi pruunikasoliivjad, mardunult jalale kinnitunud, kuni 3 cm pikad; poorid sama vrvusega, vikesed, marad, vajutamisel muutuvad kahvatu-rohekassiniseks. Jalg eredalt sidrun- kuni kroomkollane, alusel pruunikas vi punaka tooniga, katsudes muutub nrgalt rohekassiniseks, tipuosas rna peene kollaka vrguga, puhetunud-munajas, hiljem peaaegu silinderjas, alusel silmapaistvalt juurduv, kuiv, kuni 15 x 6 cm. Seeneliha vrvub murdekohtadel enamasti sinakaks. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1014 x 46 m.

Leht- ja segametsades, eriti laialehiste puude lheduses, lubjalembene. Eestis leitud vaid ks kord Harjumaalt Kiisa lhedalt. VIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, ohualdis, korjamine taunitav.

MHK-KIVIPURAVIK mittesdav, tammeleht

Boletus calopus


Kbar hallkollakas kuni -pruunikas, mnikord oliivja tooniga, rnviltjas, kuiv, tihti plaatjalt pragunev, kerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuni 18 cm. Torukesed helekollased kuni mrdunud-sidrunkollased; poorid sama vrvusega, vikesed, marad. Jalg laosas kollane, allpool karmiin- kuni purpurpunane, alusel enamasti oliivpruun, vastavalt kollase vi punase vrguga, kuiv, mhkjas-puhetunud, kuni 8 x 5 cm. Seeneliha valkjas vi helekollakas, jala alusel mrdunudpunane, tihke, hapuka lhnaga, lgevitu vi viha maitsega. Kogu viljakeha muutub murdmisel vi vajutamisel rohekassiniseks. Eospulber kollakas-oliivjas. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1216 x 4,55 m.

Okas-, leht- ja segametsas, vga harva. VIIIIX. Mittesdav viha maitse tttu.

Eesti punases raamatus, eriti ohustatud, korjamine taunitav.



PUNAJALG-KIVIPURAVIK kupatatult, tammeleht

Boletus erythropus


Kbar tume oliivkastanpruun, kleepuv, viltjas, kumer, lihakas, kuni 20 cm. Torukesed kollakad vi oliivkollased, mardunult jalale kinnitunud; poorid purpur- vi veripunased, vajutamisel muutuvad kohe siniseks. Jalg kollane, alusel pruun, kogu ulatuses kaetud tihedalt punakate soomustega (erinevalt teistest kivipuravikest pole neil vrku jalal, vaid on soomused), kuni 12 x 5 cm. Seeneliha kollane ja tihke, murdmisel vi likamisel muutub kohe tumesiniseks, maitse mahe. Eospulber kollakas. Eosed kurikjad, 13,517 x 46 m

Laialehistes metsades, puisniitudel, seotud tammega, prnaga ja sarapuudega, vga harva. VIIIX. Sdav kupatatult.

Eesti punases raamatus, ohualdis, II kaitsekategooria, korjamine keelatud.



FECHTNERI KIVIPURAVIK sdav, tammeleht

Boletus fechtneri


Kbar valkjas kuni hbehall, mnikord kohati helepruunikas, hiljem leni pruunika tooniga, sisserullunud servaga, kleepuv, kumer, kuni 15 cm. Torukesed kahvatu- kuni sidrunkollased, vanalt oliivkollased, mardunult jalale kinnitunud, kuni 2,5 cm; poorid sama vrvusega, vikesed, mar-nurgelised; vajutamisel muutuvad kohe rohekassiniseks. Jalg kollane, karmiinpunase vndiga, tipuosa lhidalt ja peenelt valkja vrguga, nuijas, kuiv, kuni 12 x 6 cm. Seeneliha valkjas, jala alusel punakas, murdekohtadel vrvub kiiresti siniseks. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 915 x 46 μm.

Lehtmetsades, eriti laialehistes, parkides, lubjalembene, vga harva. VIIIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.



LEHISE-SPURAVIK sdav, tammeleht

Boletinus cavipes


Kbar hele- kuni tumekaneelpruun vi rebasekarva, kuiv, viltjas-soomuseline, kumer kuni lame, keskel khmjas, noorelt sisserullunud servaga, rngasloori jnustega, kuni 10 cm. Torukesed kollased, hiljem rohekas- vi oliivkollased, lhikesed, jalale laskuvad; poorid pruunikad, suured, nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg vatjas-viltja rngaga, lalpool rngast helepruun vi peaaegu torukeste vrvi oliivkollane, rngast allpool kbara vrvusega vi pisut heledam, lhike, nes, soomuseline, kuni 8 x 1,5 cm. Seeneliha kahvatukollane vi peaaegu valge, pehme, jalas kiuline ja pruunikaks muutuv, pehmemaitseline, peaaegu lhnata. Eospulber kollakasoliivjas. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 710 x 34 μm.

Kasvab koos lehistega, vga harva. VIIIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.


Joonistused ja fotod: Vello Liiv


LEHISE-SPURAVIKU kollane vorm

Boletinus cavipes f. aurea


Kbar puhas kollane kuni mrdunud-sidrunkollane, tihedalt viltjas-soomuseline, lame, servas ripnevad valged loorijnused, kuni 10 cm. Torukesed hallikasoliivjad, lhidalt laskuvad; poorid sama vrvi, suured nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg hallikasooker kuni kollakaspruun, rngas nahkjas, liibuv, allpool rngast hall-vatjaskiuline, nuijas kuni silinderjas, nes, kuni 8 x 1 cm. Seeneliha helekollane, kbara keskel vga kahvatu, jalas valkjas, tipus hall-roosakas. Muud tunnused samad mis tpvormil. Sdavus teadmata.

Leitud vaid ks kord Jrvseljalt.
MHK-KIVIPURAVIK mittesdav, tammeleht

Boletus calopus


Kbar hallkollakas kuni -pruunikas, mnikord oliivja tooniga, rnviltjas, kuiv, tihti plaatjalt pragunev, kerajas kuni kumer, sisserullunud servaga, kuni 18 cm. Torukesed helekollased kuni mrdunud-sidrunkollased; poorid sama vrvusega, vikesed, marad. Jalg laosas kollane, allpool karmiin- kuni purpurpunane, alusel enamasti oliivpruun, vastavalt kollase vi punase vrguga, kuiv, mhkjas-puhetunud, kuni 8 x 5 cm. Seeneliha valkjas vi helekollakas, jala alusel mrdunudpunane, tihke, hapuka lhnaga, lgevitu vi viha maitsega. Kogu viljakeha muutub murdmisel vi vajutamisel rohekassiniseks. Eospulber kollakas-oliivjas. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 1216 x 4,55 m.

Okas-, leht- ja segametsas, vga harva. VIIIIX. Mittesdav viha maitse tttu.

Eesti punases raamatus, eriti ohustatud, korjamine taunitav.



PUNAJALG-KIVIPURAVIK kupatatult, tammeleht

Boletus erythropus


Kbar tume oliivkastanpruun, kleepuv, viltjas, kumer, lihakas, kuni 20 cm. Torukesed kollakad vi oliivkollased, mardunult jalale kinnitunud; poorid purpur- vi veripunased, vajutamisel muutuvad kohe siniseks. Jalg kollane, alusel pruun, kogu ulatuses kaetud tihedalt punakate soomustega (erinevalt teistest kivipuravikest pole neil vrku jalal, vaid on soomused), kuni 12 x 5 cm. Seeneliha kollane ja tihke, murdmisel vi likamisel muutub kohe tumesiniseks, maitse mahe. Eospulber kollakas. Eosed kurikjad, 13,517 x 46 m

Laialehistes metsades, puisniitudel, seotud tammega, prnaga ja sarapuudega, vga harva. VIIIX. Sdav kupatatult.

Eesti punases raamatus, ohualdis, II kaitsekategooria, korjamine keelatud.



FECHTNERI KIVIPURAVIK sdav, tammeleht

Boletus fechtneri


Kbar valkjas kuni hbehall, mnikord kohati helepruunikas, hiljem leni pruunika tooniga, sisserullunud servaga, kleepuv, kumer, kuni 15 cm. Torukesed kahvatu- kuni sidrunkollased, vanalt oliivkollased, mardunult jalale kinnitunud, kuni 2,5 cm; poorid sama vrvusega, vikesed, mar-nurgelised; vajutamisel muutuvad kohe rohekassiniseks. Jalg kollane, karmiinpunase vndiga, tipuosa lhidalt ja peenelt valkja vrguga, nuijas, kuiv, kuni 12 x 6 cm. Seeneliha valkjas, jala alusel punakas, murdekohtadel vrvub kiiresti siniseks. Eospulber oliivpruun. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 915 x 46 μm.

Lehtmetsades, eriti laialehistes, parkides, lubjalembene, vga harva. VIIIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.



LEHISE-SPURAVIK sdav, tammeleht

Boletinus cavipes


Kbar hele- kuni tumekaneelpruun vi rebasekarva, kuiv, viltjas-soomuseline, kumer kuni lame, keskel khmjas, noorelt sisserullunud servaga, rngasloori jnustega, kuni 10 cm. Torukesed kollased, hiljem rohekas- vi oliivkollased, lhikesed, jalale laskuvad; poorid pruunikad, suured, nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg vatjas-viltja rngaga, lalpool rngast helepruun vi peaaegu torukeste vrvi oliivkollane, rngast allpool kbara vrvusega vi pisut heledam, lhike, nes, soomuseline, kuni 8 x 1,5 cm. Seeneliha kahvatukollane vi peaaegu valge, pehme, jalas kiuline ja pruunikaks muutuv, pehmemaitseline, peaaegu lhnata. Eospulber kollakasoliivjas. Eosed kvjas-ellipsoidsed, 710 x 34 μm.

Kasvab koos lehistega, vga harva. VIIIX. Sdav.

Eesti punases raamatus, haruldane; II kaitsekategooria, korjamine seadusega keelatud.


Joonistused ja fotod: Vello Liiv


LEHISE-SPURAVIKU kollane vorm

Boletinus cavipes f. aurea


Kbar puhas kollane kuni mrdunud-sidrunkollane, tihedalt viltjas-soomuseline, lame, servas ripnevad valged loorijnused, kuni 10 cm. Torukesed hallikasoliivjad, lhidalt laskuvad; poorid sama vrvi, suured nurgelised, radiaalselt paigutunud. Jalg hallikasooker kuni kollakaspruun, rngas nahkjas, liibuv, allpool rngast hall-vatjaskiuline, nuijas kuni silinderjas, nes, kuni 8 x 1 cm. Seeneliha helekollane, kbara keskel vga kahvatu, jalas valkjas, tipus hall-roosakas. Muud tunnused samad mis tpvormil. Sdavus teadmata.

Leitud vaid ks kord Jrvseljalt.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012