Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti haruldused EL 2008/3
Vikese Punamtsikese vallutusretk Maarjamaale

1999. aasta kevadel kirjutas Asko Lhmus Eesti Looduses Lumivalgekesest. Too oli Eestisse vilksamisi ka varem sattunud, ent kui teda 1998. aasta suvel Lnemaal tegutsemas nhti, tundus, et tegu pole enam juhuse vi eksirnnuga. Kas ta ei viks ka Eestis pesitseda? Lumivalgekese varjunime all esitles Asko Lhmus tamme-kirjurhni [7]. Tnavu mdub 1998. aasta vaatlusest tpselt kmme aastat ja ettekuulutus on teks saanud. Vib elda, et tamme-kirjurhn on marsisammul sisenenud Eesti territooriumile ja liigub siin sihikindlalt edasi Lnemere poole.

Tamme-kirjurhn on vikest kasvu ja ennekike torkab silma tema erepunane pealagi (# 1, 2, 3). Seetttu rme kutsume teda mitte Lumivalgekeseks, vaid Punamtsikeseks. Punane pealagi on siiski iseloomulik veel kahele meie kirjurhniliigile, thtsaim mramistunnus on hoopis psemuster: haberibaks nimetatav must psetriip ei ulatu erinevalt teistest meie kirjurhnidest nokani ega puutu kokku ka kuklaga. Kui juurde liita veel valged pagunid lgadel, roosa sabaalune ja mustad triibud alakljel, vime olla tiesti kindlad, et tegu on just tamme-kirjurhniga. Tundub keeruline, kuid uskuge kui teda kohtate, tunnete ta kohe ra.

Kasvult on Punamtsike ige tilluke, vaid pisut suurem kui meie vikseim rhn, vike-kirjurhn. Nii on ka tema nokk silmatorkavalt pisike, loodud puupragudes nakitsemiseks, mitte suuremaks lammutustks. Seetttu kuuleb tema toksimist harva. See-eest on tamme-kirjurhni hl vga vali ja unustamatu. Kikjalekostev v-v-v meenutab pigem mne suurema looma hdakisa. Samasugust hlt viks ehk teha Punamtsike, kui kuri hunt teda rndab.

Esimest korda kohtasin tamme-kirjurhni umbes kmme aastat tagasi Ltis Koiva je kaldal. ieti sain ma seda teada tagantjrele. Pidasime parajasti piknikku, kui vastaskalda metsast hakkas kostma kohutavat kisa, justkui oleks inimene hdas. Mistsin kll, et see on lind, kuid kes tpselt, ji mistatuseks. Mni aasta hiljem tamme-kirjurhniga esimest korda Eestis kohtudes tuli kohe ratundmine see ta just oli.


Euroopa plisasukas. Tamme-kirjurhn (Dendrocopos medius) elutseb eelkige tamme- ja pgimetsades. Peamiselt on ta Euroopa lind, kuid levila ulatub ka Aasia lneossa. Levila lunaserv kulgeb Hispaania phjaotsast Vahemere rde Kreekas ja Trgis, phjapiiriks ongi Eesti. Eelmisel sajandil asustas tamme-kirjurhn ka Luna-Rootsit kuni meie laiuskraadideni, kuid suri seal vlja 1980. aastaks [5].

Liigi arvukus ja levila on ldiselt psinud stabiilne, alates eelmise sajandi teisest poolest on siiski mrgata mningaid muutusi. Levila lunaosas on arvukus hakanud kikuma vi vhenenud, lnes ja phjas on liik aga vallutamas uusi alasid. Kadumise peamiseks phjuseks peetakse muutusi metsamajanduses, eelkige laialehiste metsade kadumist [2, 3, 5]. Vimalik, et levimisele on kaasa aidanud ka palju rgitud kliima soojenemine.


Ei saa me lbi Ltita. Enne kui rkida Punamtsikese vallutusretkest Eestis, on paslik vaadata, mis toimub meist lunas. Aastatel 19801984 kohati tamme-kirjurhni neljas paigas Lti keskosas [8]. Esimene pesa leiti aastal 1985 ja siitpeale ei olnud enam tagasiteed. 1993. aastaks oli leiukohti teada juba 48, sealhulgas mned sna Eesti piiri lhedal. Arvukuseks hinnati koguni 15002000 paari [1]. Esimesest pesaleiust polnud mdas isegi kmmet aastat. Teline vidumarss! Tnapevaks on Punamtsikese saagiks langenud pris htlaselt kogu Ltimaa. Pole ime, et Asko Lhmus 1999. aastal ksis: kas ka Eesti?


Vallutusretk Maarjamaale. Eesti tamme-kirjurhnide teadaolev ajalugu algab nii kaugest ajast kui 1895, mil vaadeldi hte isendit Saaremaal. Jrgneb peaaegu sajand vaikust kuni aastani 1990, kui ks noorlind sattus sgisel Kabli linnujaama pnisesse ja rngastati. Kolm aastat hiljem kohati Viljandimaal esimest vabaduses viibivat lindu, kuid ka see oli sgisene vaatlus ja ohtu ei aimatud [4].

Nd juame tagasi loo algusesse. 1998. aasta suvel, rhnide pesitsusaja lpus, leiti ks Punamtsike rahulikult toimetamas sobivas elupaigas Lnemaal ning jrgmise aasta kevadel tabati ks otse Soomaa rahvuspargi sdames. Et siis olid meile juba teada revolutsioonilised sndmused Ltimaal, tekkis phjendatud ksimus, kui kaua Eestigi suudab vastu panna.

Pomm lhkes 1999. aasta lpus. Plvamaal Rpina misa pargis pdis linnumees Janek Eltermaa rahumeeli tihaseid, et neid rngastada, kui pnisesse sattus tundmatu lind. nneks ei lnud mees verest vlja, haaras mraja jrele ja judis ainuvimalikule jreldusele: tamme-kirjurhn. See polnud kik, talve jooksul ji lksu veel kaks samasugust lindu. Rngastatud linde hakati hoolega jlgima ja tulemus ei lasknud end kaua oodata: 2000. aasta 18. aprilli varahommikul avastas sama mees tamme-kirjurhnide paari endile tamme sisse pesa uuristamas. Samas pesas koorusid maikuus kaks esimest teadaolevat tamme-kirjurhni poega Eestis. Kahjuks kadus ks vanalindudest ja pojad hukkusid ilmselt nlja tttu [6].

Nd oli linnuspradel phjust silmad lahti hoida. Tasapisi hakkas tulema teateid tamme-kirjurhnide kohta ka mujalt. 2004. aasta lpuks oli teda nhtud juba kolmeteistkmnes paigas ja teada esimene nnestunud pesitsus Vrumaal. Lplikult li Punamtsike ukse jalaga lahti 2005. aastal: lisandus kakskmmend uut leiukohta ning leiti kaks pesa. Prast seda on teateid tulnud igal aastal. 2007. aasta lpuks oli Eestis teada 58 tamme-kirjurhni vaatluskohta (# 4, 5), 6 pesitsuspaika ja hulganisti vimalikule pesitsusele viitavaid vaatlusi (# 5). Liigi psivamad tugipunktid on Rpina misapark, Vana-Vastseliina lossivaremed Vrumaal, Tartu Raadi kalmistu ning Phajrve misapark Valgamaal.

Vaadates tamme-kirjurhni levikukaarti Eestis, oli veel sna viimase ajani nha, et rindejoon kulges kena kaarena tpselt Eesti keskkohast: ksikute vaatlustena Matsalust lbi Valgu ja Tri Alatskivini. Luna-Eesti oli htlaselt vallutatud, kuid phja pool rindejoont mitte piuksugi. Selle illusiooni hajutas siinse loo kirjutamise ajal juhuslikult saabunud erakorraline teade: juba alates 2006. aasta kevadtalvest on tamme-kirjurhn igal aastal olnud sage klaline lindude toidulaual Sagadi misas Lahemaal, nhtud olevat isegi kahte isendit. Testuseks on olemas ka fotod (# 3).

Sellega on rindejoon murtud (# 5) ja lugu ndseks lppenud. Arvatavasti ootab meid ees sama saatus mis Ltit. Ksimus ei ole enam ajas, vaid kuhu edasi? Soome ...


Kuidas Punamtsikest leida? Levila phiosas elab tamme-kirjurhn peamiselt laialehistes metsades ja parkides, eelistades pgi- ja tammemetsi, aga ka sega- ja lehtmetsades [3, 5]. Lihtsaim juhis Eestis tamme-kirjurhni leida on jrgmine: vtke teedeatlas, otsige les mni koht, kus on misa mrk, ning seal ta elabki. Sama hsti sobib niteks mni vanem kalmistu vi puisniiduilmeline paik. Peaasi, et leiduks hsti vanu puid, eelistatult tammesid, ja sobiv ala peaks olema vhemalt kolm-neli hektarit suur. Eestis on enamik tamme-kirjurhne leitud parkidest, mni ka laialehisest metsast, jersetest puistutest vi puisniidult. Leht- ja segametsadest on Eestis seni teada vaid kolm vaatlust.

Tamme-kirjurhn on iseloomult sna tagasihoidlik ja vaikne tegelane. Ei ta kopsi ega lammuta, trummelda ega rapsi nagu suurem ja tuntum suguvend suur-kirjurhn. Punamtsike askeldab vaikselt omaette, ronides vilkalt mda vanemate puude tvesid ja peenemaid oksi ning otsides toidupoolist peamiselt koorepragudest. Nii vib ta kergesti mrkamata jda. Teine lugu on kevadel, kui kired lkkele lvad ja lind unustab oma tagasihoidliku loomu. Kige lihtsam on tamme-kirjurhni leida mrtsist mai esimese pooleni. Siis reedab ta ennast le pargi vi metsa kostva valju kisaga: V-v-v! Kui te kohe pargiservas tema hlt ei kuule, tehke vike jalutuskik. Mduvat vrast kipub ta sageli valju kisaga tervitama.

Niisiis, silmad lahti ja krvad kikki! Tamme-kirjurhni vaatlustest palun teada anda aadressil rihokinks@gmail.com


1. Bergmanis, Madars; Strazds, Maris 1993. Rare woodpecker species in Latvia. The Ring 15: 255266.

2. BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. BirdLife Conservation Series No. 12. Cambridge, UK.

3. Cramp, Stanley (ed.) 1985. The Birds of the Western Palearctic, Vol. IV. Oxford University Press, New York.

4. Eesti linnuharulduste kik aktsepteeritud vaatlused seisuga 13.10.2007: http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_koik20071013.pdf

5. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. (eds.) 1997. The EBCC Atlas of European Breeding Birds: Their Distribution and Abundance. T & AD Poyser, London.

6. Kinks, Riho; Eltermaa, Janek 2000. Tamme-kirjurhnid Rpinas. Hirundo 2: 109110.

7. Lhmus, Asko 1999. Rhnide kevad. Eesti Loodus 50 (2/3): 6670.

8. Viksne, J. (ed.) 1989. Latvijas ligzdojoo putnu atlants 19801984. Riga Zinatne.



Riho Kinks
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012